Máttááttâs- já kulttuurministeriö sehe Máttááttâshaldâttâs puávdejeh servâđ sämmilij aalmugpeeivi juhlomân!
Máttááttâs- já kulttuurministeriö sehe Máttááttâshaldâttâs puávdejeh servâđ sämmilij aalmugpeeivi juhlomân! -Sämmilij aalmugpeivi addel šiev máhđulâšvuođâ uápásmuđ sämmiláid Euroop áinoo algâaalmugin sehe sämmilij kulttuurtradition, paahud Máttááttâshaldâttâs válduhovdâ Olli-Pekka Heinonen.
Máttááttâshaldâttâs 4.2.2018
Máttááttâs- já kulttuurministeriö sehe Máttááttâshaldâttâs puávdejeh servâđ sämmilij aalmugpeeivi juhlomân!
Sämmilij aalmugpeivi lii 6. peivi kuovâmáánu. Tot lii tuáistáážân vala nuorâ juhlepeivi, peivi merkkui syemmilâš kalenderân ive 2004. Peivi meridui aalmugpiäiván kuittâg jo ive 1992 já juhlepeeivi tuávááh láá paijeel čyeti ive tyehin ivveest 1917. Talle Taažâ Ruándimist lâi vuosmuš tave-eennâmlâš sämičuákkim. Čuákkim ulme lâi suogârdâllâđ sämmilij eellimmáhđulâšvuođâid já celkkiđ uáivilijd aššijd, moh kyeskih sämmilijd. Puáhtá ettâđ, et sämmilij poolitlâš tiäđulâšvuotâ lii šoddâm talle. Aalmugpeivi lii ohtâ sämmilij jieijâs lippupeeivijn, mut ton lasseen Suomâ, Ruotâ já Taažâ virgeomâhááh avžuutteh almolii liputtem.
Eidu valmâštum kulttuurärbibarometri puátuseh čäittih čielgâsávt, et ulmuuh halijdeh varjâliđ jiejâs kulttuuräärbi já -pirrâduv. Västideijeeh nomâttii tehálumos äššin, maid kalga varjâliđ, luándu, pirrâduv, taavijd, ärbivuovijd já tyeje sehe kielâ. Máttááttâs- já kulttuurministeriö sehe Sämitigge láá ráđádâllâm kuulmâihásii káidusohtâvuođâid kevttee máttááttâs ovdedemtooimâst, main puáhtá pyerediđ eromâšávt sämikuávlu ulguubeln ässee párnái máhđulâšvuođâid finniđ tievâsmittee sämikielâ máttááttâs.
-Eenikielâ lii tot niävvu, moin mij pyeremustáá pyehtip oovdân jieččân, tobdoid, jurduid sehe addiittâllâp nubijguin. Lii lamaš suotâs uáiniđ maht säminuorah árvusteh jiejâs kielâ já kulttuuräärbi sehe halijdeh visásmittiđ tom jotkum, máttááttâsminister Sanni Grahn-Laasonen ciälkká.
Máttááttâshaldâttâs válduhovdâ Olli-Pekka Heinonen tiädut, et sämmilij aalmugpeeivi viettim škoovlâst uásild olášut meid vuáđumáttááttâs máttááttâsvuávám vuáđustâsâi linjáámijd, moi mield škovlâ siärvusin, mast láá naavcah oppâđ, puáhtá oovdân sämikulttuur merhâšume Suomâst. Tot oovded ovtâskâs ulmui já juávhui koskâsii iberdem já kunnijâttem sehe ovdâsvástádâslâš tooimâid. Škovlâsiärvusist kalga tiettiđ, et vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân lii vuáđuvuoigâdvuotâ.
-Sämmilij aalmugpeivi addel šiev máhđulâšvuođâ uápásmuđ sämmiláid Euroop áinoo algâaalmugin sehe sämmilij kulttuurtradition, Heinonen paahud.
Sämmilij aalmugpeeivi tooimâin puáhtá kevttiđ amnâstuv, maid Máttááttâshaldâttâs lii pyevtittâm ohtsâšpargoost Sämitiggijn.www.oktavuohta.com -siijđoin kávná tiäđuid sämmilijn, sämikielâin, sämikulttuurist sehe material já pargoniävuid máttááttâs várás.
Sämmilij aalmugpeeivi viettim puáhtá čuávvuđ meid mediast. Yle Säämi čuávu aalmugpeeivi tábáhtusâid oovtâst naaburenâmij säämi radio- já tv-toimâttuvâigijn, sehe radio- já tv-vuolgâttâsâin et neetist já sosiaallâš mediast.
Máttááttâshaldâttâs lii nomâttâm sämmilijd já sämikulttuur meid válduteeman eurooplâš kulttuurärbi-ive 2018 viettimist.
Lasetiäđuh Máttááttâshaldâttâsâst:
Máttááttâsräđiolmooš, ohtâduv hovdâ Leena Nissilä: leena.nissila@oph.fi
Máttááttâsräđiolmooš Susanna Rajala: susanna.rajala@oph.fi
Pajetärhisteijee Maria Edel: maria.edel@oph.fi
Máttááttâsräđiolmooš Paula Mattila: paula.mattila@minedu.fi
Lasetiäđuh Máttááttâs- já kulttuurministeriöst:
Spesiališedeijee Daniel Sazonov: daniel.sazonov@minedu.fi
Máttááttâsräđiolmooš Anne Onnela: anne.onnela@minedu.fi
