Mättʼtõs- da kulttuurministeria da Mättʼtõshalltõs kåčča vieʹttjed säʹmmlai meersažpeeiʹv!
Mättʼtõs- da kulttuurministeria da Mättʼtõshalltõs kåčča vieʹttjed säʹmmlai meersažpeeiʹv. – Säʹmmlai meersažpeiʹvv oudd pueʹrr vueiʹttemvuõđ tobdstõõttâd säʹmmlaid Euroop oʹdinakai alggmeeran di säʹmmlai kultturtraditioid, Mättʼtõshalltõõzz vueiʹvvjååʹđteei Olli-Pekka Heinonen tuâtt.
Mättʼtõshalltõõzz 4.2.2018
Mättʼtõs- da kulttuurministeria da Mättʼtõshalltõs kåčča vieʹttjed säʹmmlai meersažpeeiʹv!
Säʹmmlai meersažpeeiʹv vieʹttjet täʹlvvmannu 6. peeiʹv. Tõt lij ååʹn võl miâlggâd nuõrr juhllpeiʹvv, ǥu Lääʹdd kaʹlndaaʹre peiʹvv lij pijjum eeʹjjest 2004. Meersažpeeiʹvest lij kuuitâǥ mieʹrruum juʹn eeʹjjest 1992 da juhllpeeiʹv maddi mâʹnne pâʹjjel čueʹđ eeʹjj tuâkka, ekka 1917. Tâʹl Taarr Trondheeiʹmest jäʹrjste vuõssmõs tâʹvvjânnamlaž sääʹmsååbbar, koon juurd leäi smiõttâd säʹmmlai jieʹllemvueiʹttemvuõđid da väʹldded peäʹl säʹmmlaid kuõskki kõõččmõõžžid. Säʹmmlai poliittlaž teâđstummuž ǩeäʹčče šõddâm tõn pooddâst. Meersažpeiʹvv lij õhtt säʹmmlai jiijjâs lipp-peeiʹvin, leša tõn lââʹssen Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taarr veʹrǧǧneeʹǩǩ siâzztâʹlle almmjallaš liipptummuž.
Säʹmmlai meersažpeeiʹv vieʹttjet täʹlvvmannu 6. peeiʹv. Tõt lij ååʹn võl miâlggâd nuõrr juhllpeiʹvv, ǥu Lääʹdd kaʹlndaaʹre peiʹvv lij pijjum eeʹjjest 2004. Meersažpeeiʹvest lij kuuitâǥ mieʹrruum juʹn eeʹjjest 1992 da juhllpeeiʹv maddi mâʹnne pâʹjjel čueʹđ eeʹjj tuâkka, ekka 1917. Tâʹl Taarr Trondheeiʹmest jäʹrjste vuõssmõs tâʹvvjânnamlaž sääʹmsååbbar, koon juurd leäi smiõttâd säʹmmlai jieʹllemvueiʹttemvuõđid da väʹldded peäʹl säʹmmlaid kuõskki kõõččmõõžžid. Säʹmmlai poliittlaž teâđstummuž ǩeäʹčče šõddâm tõn pooddâst. Meersažpeiʹvv lij õhtt säʹmmlai jiijjâs lipp-peeiʹvin, leša tõn lââʹssen Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taarr veʹrǧǧneeʹǩǩ siâzztâʹlle almmjallaš liipptummuž.
– Oummu jiijjâs jieʹnnǩiõll lij tõt, koin pueʹrmõsân puʹhttep jiijjân õuʹdde, tobddjeem, jurddjeem di kommunikâʹsttep jeärrsivuiʹm. Lij leämmaž pueʹrr vueiʹnned, mäʹhtt sääʹmnuõr âʹnne äärvast ǩiõlâs da kulttuurääʹrbes da haaʹlee nââneed tõn juätkkjummuž, mättʼtõsminister Sanni Grahn-Laasonen ceälkk.
Mättʼtõshalltõõzz vueiʹvvjååʹđteei Olli-Pekka Heinonen peejj teädd tõõzz, štõ säʹmmlai meersažpeeiʹv vieʹttjummuš škooulin teudd peäʹlstes še vuâđđmättʼtõõzz mättʼtõsplaan vuâđai linnjõõzzid, kooi mieʹldd škooul mättjeei õhttõssân pohtt vuõinnsa sääʹmkulttuur miârktõõzz Lääʹddjânnmest. Tõt õõudad persooni da joouki kõskksaž fiʹttjummuž da ciʹsttjummuž di kõskkneez oumminalla jeällmõõžž. Škooulõhttõõzzâst âlgg fiʹttjed, štõ vuõiggâdvuõtt jiijjâs ǩiõʹlle da kulttuuʹre lij vuâđđvuõiggâdvuõtt.
– Säʹmmlai meersažpeiʹvv oudd pueʹrr vueiʹttemvuõđ tobdstõõttâd säʹmmlaid Euroop oʹdinakai alggmeeran di säʹmmlai kultturtraditioid, Heinonen tuâtt.
Säʹmmlai meersažpeeiʹv vieʹttjummšest vuäitt äuʹǩǩen ââʹnned aunnsid, koid Mättʼtõshalltõs lij puuʹtʼtam õhttsažtuejast Sääʹmtiiʹǧǧin.www.oktavuohta.com -seeidain käunnʼje teâđ säʹmmlai pirr, sääʹm ǩiõlin, sääʹmkulttuurin di materiaal da tuejjneävv mättʼtõõzzâst äuʹǩǩen âânnmõʹšše.
Säʹmmlai meersažpeeiʹv vieʹttjummuž vuäitt čuâvvad še mediast. Yle Sápmi seuʹrrai meersažpeeiʹv šõddmõõžžid õhttsažtuejast naabârjânnmi sääʹm radio da tv-tuåimtõõzzivuiʹm, nuʹtt radio- da tv-vuõlttõõzzin ǥu neeʹttest da sosiaalʼlaž mediast.
Mättʼtõshalltõs lij nõõmtam säʹmmlaid da sääʹm kulttuur še vueiʹvvteeʹmmen euroopplaž kulttuuräʹrbbeeʹjj 2018 vieʹttjummšest.
Lââssteâđ Mättʼtõshalltõõzzâst:
Mättʼtõsduumšeǩ, juâkkaz šurr Leena Nissilä: leena.nissila@oph.fi
Mättʼtõsduumšeǩ Susanna Rajala: susanna.rajala@oph.fi
Pâʹjjtaʹrǩsteei Maria Edel: maria.edel@oph.fi
Mättʼtõsduumšeǩ Paula Mattila: paula.mattila@minedu.fi
Lââssteâđaid Mättʼtõs da kulttuurministeriast:
Spesiaalveäʹǩǩteei Daniel Sazonov: daniel.sazonov@minedu.fi
Mättʼtõsduumšeǩ Anne Onnela: anne.onnela@minedu.fi
