Saavâjođetteijee sajasii Tuomas Aslak Juuso sahâvuáru Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio loppâraapoort luovâttemtilálâšvuođâst 4.12.2025

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio lii tääl juksâm tehálii jorgáldâhsaje, ko ton raapoort lii valmâštum. Mij asâtteijeetááhuh tääl kolgâp-uv väldiđ raapoort tuođâst: tot siskeeld ennuv tehálii já maaŋgâpiälásii tiäđu, moos uápásmuđ. Ton vuáđuld mijjân lii pyeri tääl riemmâđ jieččân peeleest aktivlávt paargon já rähtiškyettiđ soovâd. Tääl lii äigi väldiđ kiävtun uđđâlágán jurduu sämiaššijd: puáris toimâmvyevih iä innig rijttáá.

Ađai pargo ij eissigin nuuvâ taas, mut täst tot tuođâlávt eskin álgá. Soovâd iähtun lii, et raapoort máttááttâsah váldojeh tuođâst, et verivuođah iä innig puátteevuođâst kiärdášuu. Sämmilij muštâlem vaigâdis feeriimijd-uv kalga meid aainâs kieđâvuššâđ áášánkullee kunnijâtmáin já tuođâlâšvuođáin. Čuákkejum tiäđu kalga meid finniđ vijđáht fáárun syemmilii ohtsâškode jieškote-uv taasijd. Tiäđuittáá ij pyevti juksâđ soovâd. Suomâ staatâst lii tääl tehálâš ovdâsvástádâs tivvoođ moonnâm ääigi verivuođâid já tipšođ sämiaašijd puátteevuođâst pyerebeht raapoort tooimâi vievâst, ton siskeldem tiätun vuáđustmáin. Tot kuittâg váátá vuáimálii táttutile já čonâsem, piäládâhraajij já vaaljâpoojij rasta.

Siämmást kalga meid mušteđ, et tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio asâttem ij lah lamaš mijjân ilo ige vuáittu, tego oovdeb saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio äiginis páhudij. Komissio vuáđudem lii lamaš majemuš, korrâ muulsâiähtu tast maŋa, ko oovdeb keččâlmeh tivvoođ tile iä lah luhostum.

Tot lii-uv tehálâš, et tääl iävtuttum tooimah piäijojeh olášuttemnáál sehe áášánkullee huolâlâšvuođáin já visásmitmáin, et sämmilij uásálâšvuotâ já luáttámuš siäiluh. Mij lep-uv iävtuttâm tooimânpieijâm várás sierânâs mekanism, mast fáárust liččijm mij puohah komissio asâtteijeetááhuh, já mast liččii áášánkullee resurseh já toimâväldi. Tääl vuáđudum parlamentarlâš pargojuávkku lii vissásávt staatân taarbâšlâš já västid staatâhaldâttuv tárboid, mut tot ij ohtuunis lah tuárvi: pargoost kalga sämmilij jienâ já sämmilij táárbuh jotteeđ nanosávt fáárust.

Mij tuáivup meiddei, et parlamentarlâš pargojuávkku kieđâvuš sämmilij muštâlusâid áášánkullee kunnijâtmáin. Maŋgáid sämmilijd moonnâm ääigist muštâlem lii lekkâm puáris traumaid.

Mii iävtuttem asâtteijeetááhui tooimânpieijâmjuávkku falâččij luáttámušlii areena savâstâllâđ já uuccâđ ohtsii táttutile. Luáttámuš já soovâd huksiimân áinoo máhđulâš päälgis lii taggaar, mast sämmiliih láá prosesist tuođâi fáárust, täsiviärdásâžžân kyeimin.

Uássin komissio pargoost láá almostittum valjeest ollâtásásiih sierânâsčielgiittâsah, moh láá jieijâs peeleest puáhtám tiäđu sämmilijd tehálijn aašijn. Takkâ puohháid čielgiittâsâi rähteid! Maaŋgâ ääšist, moh láá ovdeláá pááccám iänáážin huámmášhánnáá, láá čielgiittâsâi vievâst puohtum oovdân lasetiäđuh, tâi joba lep eskin kuullâm tain vuossâmuu tove.

Tooimânpieijâmiävtuttâsâin lii mijjân puohháid ennuv ääših, moid uápásmuđ. Lii kuittâg tehálâš, et mij riemmâp jotelávt paargon. Maŋgâ tooimâ väätih eenâb valmâštâllâm: lii ovdâmerkkân äigi viijmâg kavnâđ čuávdusijd sämmilij eennâm- já čäcivuoigâdvuođâi olášuttem várás. Siämmást maaŋgah teháliih tooimah láá meid älkkeebeh ovdediđ. Ovdâmerkkân puoh kuulmâ Suomâst sarnum ellee sämikielâ tááhust lii tehálâš, et sämipárnááh pyehtih luuhâđ taid sämikielâid ubâ enâmist.

Mun halijdâm kijtteđ ohtâsávt puohâid taan räi porgum pargoost. Mun kiijtám uáiviminister Petteri Orpo já luáttámušolmooš Veikko Feodoroff, já tiäđust-uv puoh komissaarijd já komissio čälleevievâ taan stuorrâ pargoost. Takkâ Sipilä já Rinne-Marin haldâttâsân, kiäh algâttii pargo miiguin, já staatârääđi kanslia virgekoodán. Ton lasseen halijdâm vala lieggâsávt kijtteđ sämmilii psykososiallii torjuu ohtâdâh Uvjj – Uvjâ – Uvja, mon pargo lii lamaš taan lusis proosees ääigi merettes tiivrâs.

Uuvjâ vuáđudem puáhtá-uv anneeđ eromâš šiev ovdâmerkkân mii luhostum tooimâin. Uuvjâ mij šoddâp tarbâšiđ meid puátteevuođâst, tondiet ko maaŋgâi rašes aašij kieđâvuššâm lii tääl eskin peessâm aalgân. Uuvjâ tooimâ turvim lii-uv čuávuvâžžân ohtâ tehálumosijn pargoin.

Loopâst mun halijdâm vala ettâđ taid puoh tehálumosijd kijttosijd: stuorrâ kijtto sämmilijd, et leppeđ vuálgám paargon fáárun: muštâlmáin jieijâd feeriimijn, kriittisii macâttâs-uv addelmáin tâi pargo mudoi čuávumáin já tuárjumáin. Feeriimijn muštâlem lii vissásávt lamaš ovtâskâs ulmuid lussâd. Täin tuođâštusâin lii kuittâg uáli stuorrâ árvu mijjân ohtân Säämi aalmugin. Mij ep šoodâ vájáldittiđ tom, et mii lii porgum mii aalmugân já mii lii tábáhtum. Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pargo lii luptiđ uáinusân mii historjá já tááláá ääigi, já mij lep ton ooleest oppâm addiđ pyerebeht jieččân, mii siärváduv já aalmug.

Mij tiettip, et mon stuorrâ lävkki maŋgâsân lii lamaš muštâliđ feeriimijnis, iäge puohah lah toos iberdetteht halijdâm riemmâđ. Mun tuáivum-uv, et taan pargo vuáđuld mist lii oovtâst ucánjáhháá älkkeb taam savâstâllâm meid juátkiđ. Tiittáá taat pargo ij liččii lamaš máhđulâš.

Mii puohâi pargon lii-uv tääl visásmittiđ, et mij lep lamaš taan luáttámuš árvusiih.

Takkâ.