Kela uđđâ mielâtiervâsvuođâvajodittem, mii váldá vuotân sämikielâ já -kulttuur, lii vuálgám joton – Sämitigge mieldi ovdedempargoost
Aalmugiäláttâhlájádâs lii pieijâm joton uđđâ keččâlem mielâtiervâsvuođâvajoditmist, mii váldá vuotân sämikielâ já -kulttuur. Cuáŋuimáánust 2026 álgám palvâlus lii uáivildum pargoahasáid sämikielâláid sehe sijjân, kiäh tarbâšeh vajodittem, mii vuálgá sämikulttuur uáinust.
– Ovdedum vajodittempalvâlus lii ohtâ ovdâmerkkâ konkreetlii läävhist Kela já Sämitige kuhháá jotkum oovtâstpargoost. Mij anneep tehálâžžân, ete palvâlusah ovdeduvvojeh sämisiärvus táárbui mield já tienuuvt ovdeduvvoo oovtâviärdásâšvuotâ sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâin, iätá Sämitige 2. värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.
Vajodittem ulmen lii ei. lasettiđ tiäđuid aašijn, moh vaigutteh pyereestvajemân já toimâmnavccáid, tuárjuđ naavcâi kiävrum sehe faallâđ cevzimvuovijd jieijâs eellimtilán. Sämikielâlâš mielâtiervâsvuođâvajodittem lii nuuvtá já pištá suulân ive. Tot ana sistees persovnlijd teivâdmijd, juávkkuvajodittem sehe oovtâstpargo äššigâs aldaulmuiguin já argâpeeivi viärmáduvâiguin. Palvâlus puáhtá olášuttiđ njyebžilávt äššigâs argâpeeivi pirrâsist, káidusohtâvuođâiguin tâi palvâluspyevtitteijee soojijn.
– Mij lep tuđâvááh toos, ete Kela lii čonâdâttâm sämiaalmug sierânâstáárbui vuotân väldimân. Vajodittempalvâlus västid táárbun ovdediđ soti-palvâlusâid, main sämmilij kielâliih já kulttuurliih vuoigâdvuođah torvejuvvojeh, juátká värisaavâjođetteijee Juuso.
Vajodittem lii olášuttum uássin Kela Vajodittem sämikielâláid -ovdedemproojeekt já Sämitigge lii uásálistám ovdedempaargon. Sämitigge avžut puohâid, kiäh finnejeh iše vajoditmist, ucâluđ mieldi.
Lasetiäđuh já ravvuuh vajoditmân ucâluumeest kávnojeh Kela nettisiijđoin:
- Sämikielâlâš mielâtiervâsvuođâvajodittem (persovnäššigâsân, kela.fi)
- Infoloostâš: Sämikielâlâš mielâtiervâsvuođâvajodittem (pdf)
