Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ juátkoo ivvijn – Sämitigge já Ucjuuhâ ilodeh!

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ finnij jotkâruttâdem máttááttâs- já kulttuurministeriöst. Ministeriö mieđettij haahân 235 000 euro ruttâdem ihán 2021. Haavâ joođeet Ucjuuvâ kieldâ já ohtâvuođâid kieldáid já kaavpugáid koordinist Sämitigge.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lâi nuhâmin taan ive loopâst. Ráđádâlmijn ministeriöin kuittâg pahudii, ete jotkâihán lii tárbu, vâi ministeriö asâttem sämimáttááttâs ovdedempargojuávkku kiergân finniđ pargos valmâšin. Sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávhu pargo juátkoo taan ive loopân já ton pargon lii ei. valmâštâllâđ iävtuttâsâid sämimáttááttâs pisovâš čuávdusin sämikuávlu kieldâi ulguubeln.

– Káidusmáttááttâs jotkâihe lii eromâš šiev uuđâs, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso. – Miärádâs addel tuáivu tast, ete máttááttâs sämikuávlu ulguubeln finniiččij viijmâg pyeri vuáđu. Sämmilâšpárnááh já -nuorah ääših majemui lovottuvâi (2019) mield päikkikuávlu ulguubeln suulân 2000.

– Haahâ lii juksâm sämmilâšpárnáid já -nuorâid taan räi pyereest, mutâ iänááš uási sist láá kuittâg ain sämimáttááttâs ulguubeln. Káidusmáttááttâshaavâst lii porgum šiev pargo já lam ilolâš tast, ete Sämitige já Ucjuuvâ kieldâ oovtâstpargo tuáimá njyebžilávt, iätá Juuso.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ proojeekthovdâ Hanna Helander Ucjuuvâ kieldâst illood eromâšávt tast, ete kieldah finnejeh puáttee ive haavâst máttááttâs älkkeebeht já häälbibeht.

– Taan räi kieldah láá máksám máttááttâsân uásálistmist suulân 1000 eurod uáppee kuáttá. Puáttee ive máksu uáppee kuáttá lii tuše 100 eurod. – Mij tuáivup, ete ministeriö miärádâs mield uáppeemeeri ain lassaan, iätá Helander.

Haahâ vuolgij joton čohčuv 2018 viehâ jotelávt já vuossâmuu luuhâmive máttááttâsân pottii fáárun 19 tavesämikielâ, 18 anarâškielâ já 16 nuorttâlâškielâ uápped. – Puáttee luuhâmihán uáppeemeeri lassaan 81 uáppei, main 41 tavesämikielâ, 24 anarâškielâ já 16 nuorttâlâškielâ uápped, muštâl hahâkoordinaattor Arla Magga Sämitiggeest. – Haahâ addel puáttee luuhâmive máttááttâs 16 ovdâ- já vuáđumáttááttâsjuávkun já kyevti luvâttâhjuávkun.

Sämitige škovlim- já oppâmateriaallävdikode saavâjođetteijee Tauno Ljetoff lii ilolâš tast, ete hahâruđâiguin pasteh ovdediđ meid káidusmáttááttâsâst tárbulii oppâmateriaal.

– Mij lep tääl kyevti keesi puáhtám pálkkááttiđ hahâruđâiguin škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuv kesipaargon oppâmateriaalpargeid puoh kuulmâ sämikielân.

Sämitige škovlimčällee já OKM sämimáttááttâs ovdedempargojuávhu jeessân Ulla Aikio-Puoskari iätá, ete lii majemuš puddâ čuávdiđ máttááttâs sajattuv päikkikuávlu ulguubeln. – Liijkás maŋgâ ahejuávkku lii jo masa monâttum, ko iä lah pastam orniđ máttááttâs. – Haavâ algâttem ive 2018 merhâšij vuossâmuu läävhi máttááttâstile čuávdimân päikkikuávlu kieldâi ulguubeln. Máttááttâsâst, mon haahâ taha máhđulâžžân, ilodeh eromâšávt päikkikuávlu ulguubeln ässee sämmilâšpárnái huolâtteijeeh, iätá Aikio-Puoskari.

Lasetiäđuh:

Proojeekthovdâ Hanna Helander, 040 7012 094, hanna.helander(at)edu.utsjoki.fi

Hahâkoordinaattor Arla Magga, 040 1985 033, arla.magga(at)samediggi.fi

https://www.saamenetaopetus.com/
https://samediggi.fi/toima/skovlim-ja-oppamateriaal/?lang=an