Sämitigge lii huolâstum miärádâsâst lopâttiđ Ucjuv seŋgâuásáduv
Laapi pyereestvaijeemkuávlu kuávlustivrâ meridij vuossaargâ 28.10.2024 čuákkimstis lopâttiđ maaŋgâid seŋgâuásáduvâid Laapi pyereestvaijeemkuávlust. Toid kulá meid Ucjuv seŋgâuásádâh. Laapi pyereestvaijeemkuávlu áigu orniđ sajanpuáttee palvâlusâid nuuvt, ete ovtâstit päikkipyecceiviäsu, päikkitipšo já vuosâtipšo palvâlusâid. Seŋgâuásáduvâi lopâttem lohtâs Laapi pyereestvaijeemkuávlu sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusviermi nubástussáid.
Sämitigge lii annaam Ucjuv seŋgâuásáduv lopâttem negatiivlâžžân jo kiiđâ rääjist já puáhtám jieijâs uáivil oovdân nuuvt ciälkkámušâin ko meid sämitiggelaavâ 9 § miäldásijn ráđádâlmijn.
– Mij lep huolâstum palvâlustääsi hiäijunmist Ucjuuvâst. Taah nubástusah iä uážuččii jođettiđ toos, ete ulmuid šadda torvottesvuođâ tobdo. Mij anneep, ete aldapalvâlusah tuárjuh jieijâs uásild kuávlu eellimvyeimi já taheh máhđulâžžân ulmui aassâm jieijâs päikkikuávlust jieijâs siärváduvâi já suuvâi uássin. Lopâttemmiärádâsâi já päikkimeretarkkuumij ohtâvuođâst kolgâččij visásmittiđ, ete mätki seŋgâuásádâhtiipšon ij šoodâ kiängin puotâ merettes kukken, Sämitige II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso paahud.
Sämikielâlijn soti-palvâlusâin ij lah heiviittemvääri
Sämitigge ráđádâlâi Laapi pyereestvaijeemkuávloin palvâlusviermi nubástusâin sehe tolebáá valmâštâllâm ääigi kiđđuv 2024, já kuohtii čohčuv 2024. Čoovčâ ráđádâlmeh lijjii 2.10.2024 já 15.10.2024. Ráđádâlmeh nuhhii Ucjuv seŋgâuásáduv lopâttem uásild sierâuáivilân.
Sämitigge ana tehálâžžân, ete Laapi pyereestvaijeemkuávlust tobdeh sämikielâlij palvâlusâi jo tääl hiäjus tile, mast ij pyevti heiviittiđ. Sämitige uáinu mield Ucjuv seŋgâuásáduv uásild ličij kolgâm vuáijuđ eenâb tooimâ oovdedmân, tego sämikielâ já -kulttuur miäldásii palvâlus pyereedmân, ko hiäjusmitmân. Sämitigge vaaldij uáivilis hammiidijn huámmášumán páihálijd uáinuid, ovdâmerkkân seŋgâuásáduv peeleest nurrum aalmuglâšadress, mast lâi áánnum seŋgâuásáduv siäiluttem peeleest.
– Ucjuuvâst kalga turviđ puátteevuođâst-uv pirrâmpeeivi palvâlusâid uásádâhhäämist já pyecceetipšo kiärgusvuođáin. Palvâlusâid ij pyevti joskâđ nuuvt, ete ij lah visesvuotâ tast, ete lii lemin tárbulâš, sajanpuáttee palvâlus já ete päikkimereh láá kelijdeijeeh kuávlu táárbui háárán. Pyecceetorvolâšvuođâ kalga paijeentoollâđ väldimáin vuotân tom, ete láá tileh, main aldeláá palvâlusâid puávtáččii piergiđ pääihist ovdâmerkkân päikkipyecceiviäsu torjuu vievâst, mutâ kuhes maađhij tiet lii torvolâšvuođâ tááhust pyeremus, ete pyeccee puáhtá leđe jieijâs pääihi saajeest soti-huolâttâs toimâsaajeest aldapalvâlusprinsiip mield, iätá Juuso.
Palvâlusâid, moh tuáimih, kalga olášuttiđ oovtviärdásávt
Sämitigge lii ráđádâlmijn já ciälkkámušâin puáhtám oovdân meid eres huámmášuumijd palvâlusviermi nubástusâi háárán.
Sämitigge ana eromâš tehálâžžân, ete nuuvt Ucjuuvâst ko eres-uv soojijn sämmilij päikkikuávlust kiddejuvvoo eromâš huámmášume sämikielâlij já kulttuurmiäldásij palvâlusâi oovdedmân, vâi sämmilij äššigâsâi vuoigâdvuođah olášuveh soti-palvâlusâin. Sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlusâid, moh tuáimih, kalga olášuttiđ oovtviärdásávt tienuuvt, ete sehe kielâlâš, kulttuurlâš já kuávlulâš juvsâttetteevuotâ olášuvá.
Lasetiäđuh:
Tuomas Aslak Juuso
II värisaavâjođetteijee, Sämitige sosiaal- já tiervâsvuođâsektor ovdâsvástádâssaavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi
