Sämitigge vuástálist Laapi palgâs kuávlu kuáivuttâhtooimân viggee haavâid

Sämmilij päikkikuávlu Laapi palgâs kuávlu sämikulttuur uhked vijđes maalmâi uuccâm. Väridemmiärádâsah já malmâuuccâmlopeucâmušah luávdih oles Laapi palgâs maadâuási. Sämitigge lii huolâstum kuávlu sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttemhinnáin já puásuituálu ráhtusij syejeest.

– Malmâuuccâm já kuáivuttâhtooimân viggee tutkâmušah uhkedeh Laapi palgâsist hárjuttemnáál sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi puátteevuođâ. Joba Laapi palgâs ohtâ váldupygályspaaihijn lii pááccám väridem vuálá, paahud Sämitige II värisaavâjođetteijee Leo Aikio.

Puásuituálu tehálumosáid rakânâssáid kuleh vyesimiärkkum- já pygályspääihih aiđijguin. Kuáivuttâhlaavâst lii asâttum paaihijn, main kuáivuttâhmineraalij uuccâmpargo ij uážu hárjuttiđ. Tágáreh láá ei. muorâkäärdih já asâmân tâi porgâmân uáivildum rakânâsah priivaat šiljokuávloin. Sämmiliih iä háárjut ärbivuáválijd iäláttâsâid eennâmomâstemvuoigâdvuođâ vuáđuld. Merikoskâsávt kiävtust orroo, sopâmuššáid vuáđuduvvee puásuituálu rakânâsah pääcih suoijiihánnáá.

Sämieennâm pirrâs tuššâdii ennuv Laapi suáđist. Čácáduvâi kiddim tulvâdemáldáid jođettij ulmui pággusirdemân já ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem estuumân. Luánduriggoduvâin meridem lii tääl maaŋgâ sierâ virgeomâháá ovdâsvástádâsâst, ige kihheen keejâ aašijd sämmilâšiäláttâsâi uáinust. Ovdâmerkkân kuáttumjurâmân vuáđuduvvee sämmilii puásuituálu nahcâ paijeentoollâđ kuátumij juurrâm já vuáháduđ pirrâs nubástussáid lii hiäjusmum. Sämmilij máhđulâšvuođah meridiđ jieš ovdánemlinjijn láá ain uccánmin. Sämitigge váátá tooimâid taan ovdánem rievdâdmân.

– Huolâ puátteevuođâst tiäddá sämmilâšiäláttâsâi hárjutteijeid. Sämmiláid päikkikuávlun čujottum kuávlustkin ij lah máhđulâš eelliđ nuuvt, ete iä liččii valjeest luándun čyeccee haavah. Tile lii eromâš vaigâd Laapi palgâsist. Kuáivuttâhlaavâ heiviitmist kalga adeliđ tááláást stuárráb árvu sämmilij vuoigâdvuotân algâaalmugin paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ, kulttuur já ärbivuáválijd iäláttâsâid, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Kuáivuttâhvirgeomâhâš ij lah kenigâs almottiđ Sämitiigán uuccâmpargoin lohtâseijee väärridmijn. Geologia tutkâmkuávdáá kárttápalvâlus lii tääl sämmilij áinoo máhđulâšvuotâ finniđ ääigi tääsist orroo tiäđu jieijâs kuávlun čyeccee malmâucâmist – peic váá eŋgâlâskielân já sijjân, kiäh haldâšeh päikkitiätuheiviittâsâid.

– Tiäđuh já vaiguttemmáhđulâsvuođah jieijâs eellimpirrâsân kyeskee haavâin kalgeh leđe puohâi finniimist, juátká Aikio.

Laapi palgâs kuávlun kyeskih vittâ malmâuuccâmlopeucâmuš,  main oovtâst lii koččâmuš oovdeb love nubásmitmist já uuđâdmist, nelji nannejum väridemmiärádâs já ohtâ väridemalmottâs. Nannejum väridemmiärádâsâin  VA2021:0055 Urakka lii väidimtohálâš 24.12.2021 räi.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

Kove: Maria Mäki / Sámediggi