Hovdâ Säämi Kielâkäldei

Säämi Kielâkäldee

Säämi Kielâkäldee lii Suomâ, Taažâ já Ruotâ Sämitiigij ohtsâštave-eennâmlâš áámmátulmui orgaan sämikielâaašijn. Säämi Kielâkäldee ulmen lii suojâliđ, kattiđ já ovdediđ kulttuuräärbi, tego sämikielâi kirje- já sárnumkielâ. Virgálávt Säämi Kielâkäldest lii ohtâvuotâ Taažâ Sämitiigán. Tom joođeet stivrâ, mast jieškote-uv kuulmâ sämitiggeest láá siämmáá ennuv ovdâsteijeeh.

Ávus virge

Säämi Kielâkäldee lii toimâm Säämi Parlamentaarlii Rääđi vuálásâžžân ive 2013 rääjist, já tääl mij uuccâp hoovdâ vuáđudiđ, jođettiđ, nanodiđ já vijđásubbooht ovdediđ Säämi Kielâkäldee.

Seervah-uv tun taan juávkun?

Pargoh

Säämi Kielâkäldee västid sämikielâin. Säämi Kielâkäldee kalga toimâđ ohtsâš äššitobdee áámmátlâšorgaanin sämikielâi kirjekielâ normiimân kyeskee aašijn. Taat kuáská terminologia já čäällimnjuolgâdusâi normiimân. Säämi Kielâkäldee kalga riggodiđ sämikielâid já tienuuvt vaiguttiđ sämikielâi turviimân puátteevuođâst.

Säämi Kielâkäldest kalgeh leđe pargeeh juohhum jieškote-uv kuulmâ staatân, já sij láá siämmáá haaldâtlii hoovdâ vuálásiih. Hovdâ tuáimá Säämi Kielâkäldee alemus haaldâtlâš hovdân já sust lii ovdâsvástádâs tooimâ haaldâtlii já áámmátlii joođeetmist. Hovdâ kalga valmâštâllâđ já ravviđ aašijn, maid tuálvuh stiivrân, já sust lii ovdâsvástádâs stiivrâ miärádâsâi olášutmist. Hovdâ västid meid tast, ete ekonomâlâš toimâ tábáhtuvá vyeimist orroo njuolgâdusâi mield.

Tohálâšvuotâvátámâšah

Mij uuccâp hoovdâ, kiäst lii maister škovliittâs, vuosâsaajeest sämikielâst. Occest kalga leđe hárjánem joođeetmist já tave-eennâmlii oovtâstpargoost. Tiätu já máttu sämmilii siärváduvâst já sämikielâst váttoo. Toos lasseen mij tiäduttep šiev oovtâstpargo- já kommunikistemtááiđuid, šiev jođettemtááiđuid já tááiđu finniđ puátusijd oovtâstpargoost iärásijguin.

Väljejum olmooš kalga mättiđ sämikielâ já tárukielâ teikâ ruotâkielâ teikâ suomâkielâ. Eenâb ko oovtâ sämikielâ mättim annoo hiättun. Hiättun aneh meid, jis máttá sehe suomâkielâ já tárukielâ tâi ruotâkielâ. Eŋgâlâskielâ táiđu ánnoo hiättun.

Pälkki já pargoiävtuh

Pargo álgá nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

Virge pälkki lii staatâ njuolgâdus mield virgekoodi 1060 uásádâhhovdâ.

Säämi Kielâkäldee pargest lii formaallâš ohtâvuotâ Taažâ Sämitiigán váldutoimâorgaanin, já jis ij mudoi lah meridum, te siämmááh pargoiävtuh ko Sämitige pargein Taažâst, tuálih meid täst.

Toimâviste lii oovtâst tain sämitige toimâtiilijn Aanaar, Ucjuuhâ, Hetta, Vuonâpottâ, Kárášjuuhâ, Kuovdâkiäinu, Manndalen, Tromssa, Skånland, Drag, Hattfjelldal, Snåsa, Kiirun, Juhâmokke tâi  Östersund, jis kuárus toimâvisteh láá. Sierâlágán čuávdusist puáhtá sooppâđ.

Säämi Kielâkäldee haalijd spejâlistiđ aalmug kirjáávuođâ já hiettâđ ovtâskâs ulmuu olesváldálii tohálâšvuođâst. Mij avžuuttep tohálijd iävtukkâsâid uuccâđ toimânaavcâst, avveest, suhâpeeleest, etnisiteetist, oskolduvâst já seksuaallii sundešuumeest peerusthánnáá.

Säämi Kielâkäldee tiäddut pargotile ornim ulmuid, kiäin lii hiäjusmum toimânahcâ.

Puohháid, kiäh ääsih Finnmarkist já Tave-Tromsast, tuálá staatâ lovnâkasa uáppuloovnâ ucedem 10 % ihásávt 25 000 ruuvnâ räi já eromâš viärukepidem.

Mudoi pargeeh nomâttuvvojeh vyeimist orroo laavâi, njuolgâdusâi já sopâmušâi mield, já taat kuáská meid páálkán já iäláttâhân, sehe kuuđâ mánuppaje keččâlemááigán.

Tiäđustâlmeh

Tärhibijd tiäđuid virgeest puáhtá finniđ väldimáin ohtâvuođâ:

Suomâ Sämitiigán
Pia Ruotsala-Kangasniemi
+358 40 726 2688 – pia.ruotsala@samediggi.fi

Taažâ Sämitiigán
Inger Marit Eira-Åhrén
+47 971 29 744 – inger.marit.eira.ahren@samediggi.no

Ruotâ Sämitiigán
Fredrik Österling
+46(0)730216531 – fredrik.osterling@sametinget.se

Uuccâmäigi lii 21.01.2022 räi

Ucâmuš vuolgâttuvvoo jobbnorge peht: ”Oza bargui”