Saavâjođetteijei kejâstâh Sämitige čuákkimist 22.6.2021
22.6.2021 tollum Sämitige čuákkimist meridii, ete saavâjođetteijei kejâstâh sämiaašij ovdánmist Sämitige čuákkim 2/2021 maŋa almostittoo Sämitige nettisiijđoin.
Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso
Kiiđâ 2021 ivnii ain maaŋgah lahâuđâsmittemhaavah. Sämitigge lii uásálistám eereeb iärrás sämitiggelaavâ nubástus valmâštâlmân, šoŋŋâdâhlaavâ nubástusân kyeskee sämitiggelaavâ 9 § miäldásáid ráđádâlmáid sehe toovlášmuštolaavâ já luándusuojâlemlaavâ uđâsmittempaargon.
Sämitiggelaavâ uđâsmittem lii ohtâ Sämitige valjâpaje 2020–2023 váldu-uulmijn, já toos láá čujottum ennuv äigi- já olmoošresurseh kiđđuv 2021. Kiiđâ ääigi sämitiggelaavâ nubástus valmâštâllee toimâkodde čokkânij jyehi oho já toimâkode savâstâlmijn lâi šiev vuoiŋâ. Toimâkode muštottemčáállusân kuođđui ohtâ sierâuáivil, já tom kuođij Kuávdáš-piäláduv toimâkoddeest ovdâstâm Juha Joona.
Toimâkodde oovdânpuovtij smiettâmuš Sämitige jesânáid ovdil ko almostitij tom. Toimâkode smiettâmuš almostui 11.5.2021, já ton maŋa tot vuolgij ciälkkámušrieggei. Sämitige saavâjođetteijen mun lam eromâš tuđâvâš toimâkode pargo loppâpuáđusân.
Sämitigge ornij sämitiggelaavâ nubásmitmis puohháid ávus nettivuolgâttâs 8.6.2021. Vuolgâttâsân lâi máhđulâš vuolgâttiđ koččâmušâid muuneeld, já sämitiggelahâtoimâkode jesâneh västidii vuolgâttâsâst koččâmuššáid, moh kuoskii sämitiggelaavâ nubástusân.
Šoŋŋâdâhlaavâ uđâsmittem ooleest Sämitigge toolâi sämitiggelaavâ 9 § miäldásijd ráđádâlmijd pirâsministeriö ovdâsteijeiguin 22.4.2021. Tast maŋa Sämitigge lii aldanâm pirâsminister Mikkosii sehe Suomâ ovdâskoddepiäláduvâi njunošijd ánumuššáin pisováá sämmilii šoŋŋâdâhrääđi vuáđđudmist. Toos lasseen Sämitige saavâjođetteijee já II värisaavâjođetteijee teeiváin minister Mikkosii fáádá ooleest kesimáánust ko kollijn Helsigist.
Toovlášmuštolaavâ uđâsmittempaargon Sämitigge lii uásálistám aktiivlávt ei. uđâsmittem valmâštâllee pargojuávhu peht. Toos lasseen Sämitige stivrâ lii toollâm fáádást vuolgâttâssavâstâllâm čuákkimistis 10.5.2021. Vuolgâttâssavâstâlmist stivrâ pahudij ei. ete sämmilâš kulttuurärbi já vuoigâdvuotâ ton haaldâšmân kulá sämmiláid olssis. Toovlášmuštolaavâ uđâsmittempargo ooleest Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii adelâm OTT Leena Heinämäkin toimânadelem rähtiđ čielgiittâs sämmilij vuoigâdvuođâin toovlášmuštoi suojâlmist. Čielgiittâs almostui kesimáánust 2021.
Sämitigge lii cuáŋuimáánust toollâm sämitiggelaavâ 9 § miäldásijd ráđádâlmijd meid luándusuojâlemlaavâ uđâsmittem ooleest. Toos lasseen Sämitigge lii uásálistám lahâasâttemhaavâ valmâštâlmân lohtâseijee pargojuávhui porgâmân. Ráđádâlmeh luándusuojâlemlaavâ uđâsmittem uásild láá ovdánâm šiev mieláin já uđâsmittem ooleest iävtutteh viijđedmijd sämmilij vuoigâdvuođâi háárán.
Sämmilij päikkikuávlu luánduriggodâhvuávám rähtim lii ohtâ tain stuorrâ joođoost orroo prosesijn, moos Sämitigge lii uásálistám eereeb iärrás ohtsâšpargojuávhu čuákkimij peht. Luánduriggodâhvuávám rähtim olán lii asâttum meid Akwé:kon -pargojuávkku, mii lii algâttâm pargos algâivveest 2021. Koččâmušâst orroo Akwé:kon -pargojuávkku lii asâttum vuossâmuu tove Sämitige, Nuorttâlij sijdâčuákkim já Meccihaldâttâs sooppâm uđđâ Akwé:kon toimâmaali vuáđuld, já pargojuávkku lii porgâm aktiivlávt algâaalmug sämmilij kulttuur já ärbitiäđu huámmášumán väldim oovdân luánduriggodâhvuáváámist.
Vyesimáánust Sämitige čuákkim teeivâi kyevti muddoost sämmiláid kyeskee tutkâmuš eettisijd ravvuid tahhee pargojuávhu jesânijd. Teivâmijn pargojuávhu jesâneh oovdânpuohtii Sämitige stiivrâ jesânáid ton tove pargoversio ravvuin. Sämitige stivrâ lii savâstâllâm fáádást čuákkimistis 20.5.2021. Ravvui toohâm aneh Sämitiggeest tehálâžžân, já Sämitigge tuárju sämmiláid kyeskee tutkâmuš eettisijd ravvuid tahhee pargojuávhu pargo. Jis Sämitige čuákkim nuuvt uáiná, te toohâmnáál orroo eettisijd ravvuid puávtáččii puátteevuođâst anneeđ meid Sämitige pargo iššeen tiilijn, main Sämitigge finnee tiäđuštâlmijd, moh lohtâseh sämmiláid kyeskee tutkâmušâi rähtimân.
Suomâ Arktâsii politiik strategia almostitij 21.6.2021. Oovtâstpargo staatârääđi kansliain strategia valmâštâllâm ooleest lii toimâm pyereest. Sämitigge lii tiäduttâm ráđádâlmijn ei. algâaalmugij uásálistemvuoigâdvuođâi nanodem sehe rijjâ, tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš prinsiip (free, prior and informed consent, FPIC) tehálâšvuođâ. Strategiast láá váldám huámmášumán maaŋgâi sämmilij tááhust merhâšittee kirjiimijd sierâ sektorijn. Ohtân ovdâmerkkân oovdân puávtáččii pajediđ sämmilii šoŋŋâdâhrääđi vuáđudem.
Porgâm Säämi Parlamentaarlii rääđist lii jotkum Taažâbeln Sämitige jođettâsâst. Čuákkimijn láá savâstâllâm eereeb iärrás Interreg Nord –ohjelm sajan puáttee Interreg Aurora pyehtim nubástusâin sehe ohtsii strategia tohâmist covid19-pandemia já máhđulij eres pandemiai várás.
Kesimáánust Sämitigge povdij čuákán Taažâ já Ruotâ Sämitige sehe Sämirääđi ovdâsteijeid Virtual Runners ornim virtuaallii Sámi Finland Run -kaččâmtábáhtus ooleest. Kaččâmtábáhtusâst ávhástâllii sämmilij kulttuurlij symbolijguin já elementijguin sämisiärváduv tuhhithánnáá tâi konsultisthánnáá Sämitige. Toos lasseen tábáhtusâst ovdedii stereotijpâlii kove sämikulttuurist. Sämitige saavâjođetteijee Juuso táátust huolâhánnáá uárnejeijee ij kiäsám kaččâmtábáhtus maasâd. Säämi Parlamentaarlâš rääđi já Sämirääđi meridii adeliđ ääšist ohtsii julgáštus.
Algâaalmugij pisováá foorum 20. čuákkim uárnejui 19.-30.4.2021 já ton teeman lâi taan ive Ráávhu, vuoigâlâšvuotâ já noonâ instituutioh: algâaalmugij rooli kilelis ovdánem ulme nr. 16 olášutmist (engl. Peace, justice and strong institutions: the role of indigenous peoples in implementing Sustainable Development Goal 16). Sämitigge toolâi sahâvuáru kuávlulii (ađai arktâsii) dialog ohtâvuođâst fáddán kulttuurlâš ohtâlâsvuotâ já čapovuotâ, mast mainâšui sämmilij raajijd rastaldittee oovtâstpargoost sehe algâaalmugjulgáštus aalmuglii olášutmist. Sämitigge toolâi lasseen sahâvuáru algâaalmugij maailmkonferens loppâäššikirje olášutmist já algâaalmugij uásálistemvuoigâdvuođâ pyeredem-prosesist.
Interreg-ohjelmân lohtâseijee ráđádâlmeh juátkojii čoođâ kiiđâ já algâkeesi, já sämmilij tááhust tain pessii luhostum loppâpuátusân.
I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto
Ráđádâlmijd sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees ovdâskulij tuálvumist jotkii Sämitige, Nuorttâlij sijdâčuákkim já Staatârääđi kanslia kooskâst. Ráđádâlmijn savâstâllii ei. komissio paargon väridemnáál ekonomâlijn já olmoošresursijn. Toos lasseen ráđádâlmijn savâstâllii meid proosees ääigi ornimnáál psykososiaallii torjuu vuávám detaljijn. Laapi pyecceetipšopirrâduv porgâttem čielgiittâs psykososiaallii torjuu orniimist tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees ääigi valmâštui 15.3.2021, já tot lii toimâm torjuu orniimân kyeskee tärkkilub vuáváámij olášuttem vuáđđun.
I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto uásálistij lasseen panelistin Algâaalmugij pisováá foorum 20. čuákkim ohtâvuođâst tollum miäldustábáhtusân, mii kuoskâi tuotâvuotâ- já sovâdâttâmprosesijd.
Kiđđuv uárnejui kyehti Sämitige já ovdâskoddepiäláduvâi ohtsâšpargojuávhu čuákkim, main maŋŋeeb čuákkimist sämitiggelaavâ nubásmittem valmâštâllâm toimâkodde oovdânpuovtij ohtsâšpargojuávkun smiettâmušâs váldusoojijd.
Sosiaal- já tiervâsvuotâsektorist Sämitigge lii aktiivlávt uásálistám soti-uđâsmittem valmâštâlmân uásálistmáin eereeb iärrás Laapi soti-haavâi stivrimjuávhu čuákkimáid. Sämitigge lii porgâm oovtâstpargo Ráhtusuđâsmittem Laapist- havváin já Puátteevuođâ soti-kuávdáš- havváin, sehe uásálistám Laapi pyecceetipšopirrâduv (LSHP) ornimvuávám valmâštâlmân oovtâst eres puáttee pyereestvaijeemkuávlu uásipelijguin. Sämitigge lii ráđádâllâm sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöin sämikielâlij soti-palvâlusâi finnim pyereedmân uáivildum sierâ lasemeriruuđâ kiävtust. Sämitigge lii uásálistám aktiivlávt meid ei. sierâlágán soti-palvâlusâi tááláá tilán kyeskee čielgiittâsâi vuáváámân.
Kiđđuv 2021 Sämitigge lii uásálistám sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöin já Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâssáin Tave-eennâmlii webinaar valmâštâlmân, mii kuáská algâaalmugáid kullee vádulij já muštopyeccei ulmui vuoigâdvuođáid já kulttuursensitiivláid palvâlussáid.
Sämitigge uásálistij kiđđuv aktiivlávt meid Laapi lito stiivrâ čuákkimáid, main láá savâstâllâm ovdâmerkkân Tave-Laapi eennâmkoddekaava 2040 valmâštâlmist sehe Lappi sopâmušâst. 17.5.2021 tollum Laapi lito váldustiivrâ čuákkimist valmâštâllâmnáál orroom Tave-Laapi eennâmkoddekaava meridii macâttiđ valmâštâlmân, já iävtuttii, ete Jieŋâmeerâ rađe väridemmerkkim sikkuu kaavâst. Sämitigge lii maaŋgâin sierâ ohtâvuođâin puáhtám oovdân jieijâs uáinu tast, ete Jieŋâmeerâ rađan kyeskee merkkim kalga sikkođ Tave-Laapi eennâmkoddekaavast 2040. Laapi lito váldustiivrâ miärádâs macâttiđ kaava valmâštâlmân aneh-uv Sämitiggeest eromâš positiivlâš äššin.
Sämitigge aalgij vuáváđ tave-eennâmlii sämimáttááttâs foorum ornim oovtâst máttááttâs- já kulttuurministeriöin. Toimâ lii uási máttááttâs- já kulttuurministeriö sämimáttááttâs ovdedempargojuávhu raapoort iävtuttâsâid. Sämitigge lii kiiđâ ääigi tuárjum páihálávt oovdân pajanâm škovliimân kyeskee hástusij čuávdim.
Sämitigge lii uásálistám aalmuglâškielâstrategia stivrimjuávhu já kielâpooliitlii ohjelm valmâštâllâmjuávhu paargon tiädutmáin sämikielâi sajattuv uássin väldikodálii kielâpolitiik. Sämitigge teeivâi oovtâst Sämitige nuorâirađđijn eennâm- já meccituáluminister Jari Leppä. Lasseen oovtâst nuorâirađđijn teivii máttááttâs- já kulttuurministeriö sierânâstorjuin porgâmnáál nuorâipargo ooleest.
II värisaavâjođetteijee Leo Aikio
Sämitigge lii cuáŋui-vyesimáánust juátkám savâstâllâm eennâm- já meccituáluministeriö ovdâsteijeiguin laavâ puásuituálu teivâm vahâgij heiviitmist (987/2011). Njuhčâmáánust Sämitigge keesij ovdâskoddepiäláduvváid laavâ puásuituálu teivâm vahâgij sajanmäksimist miäldásij vahâgij vuoigâlii sajanmäksimân sehe puásui-iäláttâs jotkuuvâšvuođâ turviimân. Lasseen Sämitigge lii teivâm haldâttâspiäláduvâi ovdâskoddejuávhui ovdâsteijeid ääši ooleest.
25.5.2021 Sämitigge vuolgâttij meid staatârááđán áánnum vâi spiekâstâhive tiilij tovâttem vahâgijd puásuituálun sajanmávsáččii vuoigâlávt. 27.5.2021 staatârääđi meridij oovdânpyehtiđ puásuituálu teivâm vahâgij sajanmäksimân väridemnáál kuttâ miljovn eurod ive 2021 kuálmád lasebudjetân. Sämitigge ana, ete väridum summe ij kuittâg lah tuárvi luávdiđ puásuituálu teivâm vahâgijd.
Ucjuv puásuitáálui ohtsâšmecci já Mudusjäävri paalgâs láá pivdám, ete Sämitigge tuárju já oovded máhđulâšvuođâi mield Ucjuv puásuitáálui ohtsâšmeecij suojâlem. Sämitigge lii-uv aktiivlávt ovdedâm ääši pirâsministeriö peht já meid mudoi tuárjum haavâ. Miärádâs suojâliđ 700 hehtaarid puáris puigâmeeci tohhui kesimáánust, já Sämitigge lii eromâš tuđâvâš miärádâsân.
Saavâjođetteijee
Tuomas Aslak Juuso
tuomas.juuso(at)samediggi.fi
040 687 3394 / 010 839 3101
I värisaavâjođetteijee
Anni Koivisto
anni.koivisto(at)samediggi.fi
040 415 5969
II värisaavâjođetteijee
Leo Aikio
leo.aikio(at)samediggi.fi
040 621 6505 / 010 839 3180
