Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ kuuđâd luuhâmihe aalgij – mieldi jo 180 uápped
Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ kuuđâd luuhâmive máttááttâs aalgij vuossaargâ 21.8., já sämimáttááttâsâst algâttii ulâttâsmeeri suulân 180 uápped 118 sierâ škoovlâst já paijeel 40 kieldâst pirrâ Suomâ. Ko uáppeemeeri lii lasanâm te haahân láá pálkkááttum ohtsis čiččâm máttáátteijed, kiäin jo kuulmâs pargeh váldutoimâlâš tijmemáttáátteijen. Luuhâmive 2023-2024 nuorttâlâškielâ máttááttává Sirkka Sanila já Kia Olin, anarâškielâ máttááttává Ruska Haavisto já Henna Aikio já tavesämikielâ máttáátteh Máren-Elle Länsman, Máret Ingá Länsman já Laura Njunnas. Hahâhovdâ Hanna Helander sajasâžžân lii Laura Ylinampa, já uđđâ hahâkoordinaattorin porgemáánu aalgâst algâttij Anne Olli.
– Jyehi ive lasaneijee uáppeemeeri muštâl máttááttâs táárbust Säämi ulguubeln. Tuáivu mield máttááttâs fastâduvvoo puátteevuođâst tááláá, haavâ häämist orroo tooimâ sajan, kommentist proojeektkoordinaattor Anne Olli.
Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ fáálá sämmilij päikkikuávlu ulguubeln ässee uáppeid máhđulâšvuođâ máttááttâllâđ tavesämikielâ, anarâškielâ tâi nuorttâlâškielâ kyevti okkotiijme verd.
– Mun anam haavâ tuođâi tehálâžžân já maŋgii áinoo máhđulâšvuottân uáppeid máttááttâllâđ jieijâs kielâ já kulttuur sehe uápásmuđ já leđe ohtâvuođâst eres siämmááahasáid säminuoráid pirrâ Suomâ. Mun jieš lijkkuum káidusmáttááttâsân já ton faallâm máhđulâšvuođáid. Muu mielâst lii suotâs kuullâđ, ete mii kulloo sierâ päikkikuddijd. Párnááh já nuorah láá neppireh kevttiđ káidusmáttááttâspiergâsijd, te máttááttâllâm ovdán tondiet-uv pyereest, muštâl Kia Olin, kote máttát haavâst nuorttâlâškielâ jo nube ive.
Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ uáppei meeri lii lasanâm ivveest nuubán. Tondiet meid máttáátteijei meeri lii lasettum. Ohtâ uđđâ máttáátteijee haavâst lii Ruska Haavisto.
– Aalgâst lijjim uáli jiärástum, ete maht máttááttâs vuálgá joton jiemge máttám ollágin arvâliđ, ete mon mielâ mun jieš lam máttátmist. Káidusmáttááttâsâst must lâi vuáttámuš iänááš uáppee uáinust, já lii nube tááhust lamaš kiäsutteijee peessâđ nubelágán sajattâhân, kommentist anarâškielâ máttáátteijee Haavisto luuhâmive algâttem.
– Máttááttem káidusin lii muu mielâst aaibâs suotâs, mun lijkkuum pääihist porgâmân. Mun oopâm täst ubâ paje pyerebijd já pyerebeht tuáimee vuovijd máttááttiđ sierâ aašijd, mii jo jiešalnees lii palhâšeijee. Oppâtiijmijn lii lamaš hitruus já šiev meeinig, já lii lamaš suotâs čuávvuđ já oppâđ jieš-uv uđđâ vuovijd máttátmist. Vyevih, moh kiävttojeh káidusmáttááttâsâst, láá váhá ereslágáneh ko táválii luokkamáttááttâsâst, já tekniik tiäđust-uv koskâttuvâi addel hástusijd. Lii kuittâg lamaš tuođâi suotâs uáiniđ, ete mon movtijdum uáppeeh láá oppâđ sämikielâ já siämmást uápásmuveh nubijdis, juátká Haavisto.
Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ aalgij ive 2018, já ive 2020 tot palhâšui Máttááttâshaldâttâs Cygnaeus-palhâšuumijn. Palhâšume finnim kriterin lijjii uásálâšvuotâ, juksâmvuotâ já inkluusio sehe ruokkâdvuotâ kevttiđ uđđâ máttááttâsvuovijd. Haahâ lii finnim jotkâruttâdem luuhâmihán 2023-2024. Haavâ ruttâdeijee, máttááttâs- já kulttuurministeriö, lii liijká čonâdâttâm kuulmâ ive hahâááigán ađai ive 2026 räi.
Lasetiäđuh:
Laura Ylinampa, vs. hahâhovdâ
Ucjuv kieldâ
laura.ylinampa@edu.utsjoki.fi
040 701 2094
Anne Olli, hahâkoordinaattor
Sämitigge
anne.olli@samediggi.fi
040 687 5989