Säminuorâi taaiđâtábáhtus oovdâst párnáá vuoigâdvuođâi čuákkimist – Sämitigge tuáivu Orpo haldâttâsâst pyereeb torjuu tábáhtus orniimân

Párnáá vuoigâdvuođâi peeivi kunnen 20.11. staatârääđi salist párnááh pirrâ Suomâ ožžuu koijâdiđ pääihi oolâ puávdejum ministerijn párnáid tehálijn aašijn. Iänuduv Heta škovlâlij ohtâ koččâmuš kuoskâi säminuorâi taaiđâtábáhtusân, mii uárnejuvvoo jyehi ive. Heta škovlâliih halijdii tiettiđ, maht ministereh puávtáččii tuárjuđ puoh sämipárnái já -nuorâi täsipiälásii máhđulâšvuođâ uásálistiđ säminuorâi taaiđâtábáhtusân. Škovlâliih meid koijâdii, ete moh máhđulâšvuođâid ministerijn láá vaiguttiđ sämikielâlii media pisovâšvuotân já pyevtitmân eromâšávt párnái já nuorâi siskáldâs uásild. Sämitigge kijttá aktiivlijd škovlâlijd tehálii já äigikyevdilis koččâmušâst.

Taaiđâtábáhtusân kyeskee koččâmušân västidij tieđâ- já kulttuurminister Sari Multala. Multala västidij, ete máttááttâs- já kulttuurministeriö tuárju Sämitige jyehi ive mieđeetmáin torjuu nuorâirääđi tooimân já säminuorâi taaiđâtábáhtus ornim várás.

– Siämmáá ääigi mist lii Sämitiggeest já sämmilijn kulttuurjiešhaldâšem, já tot lii tuođâi tehálâš äšši, mon sämmiliih láá nanosávt halijdâm siäiluttiđ. Talle Sämitigge uážžu jieš meridiđ tast, moin naalijn taah ruuđah, maid mij lep mieđettâm Sämitiigán, kiävttojeh. Mun tiäđust-uv tuáivum, ete tággáár tehálâš tábáhtus finnee torjuu puátteevuođâst-uv. Mii uásild tot toorjâ, maid mij mieđettep Sämitiigán, piso siämmáá tääsist, ko ovdil-uv.

Ruttâdem táálááš tile

Säminuorâi taaiđâtábáhtus ruttâdem ij tááláá tääsist pijssáá tábáhtus puoh ornimkoloid. Sämitigge lii puáhtám ääši oovdân sierâ teivâdmijn já tuáivum staatârääđi kuávlust laseruttâdem tábáhtusân.

– Lii tehálâš, ete Sämitigge puáhtá visásmittiđ puoh sämipárnái oovtviärdásii uásálistem taan sämipárnái já -nuorâi jieijâs tábáhtusân. Tot ij kolgâččii leđe liijkás ennuv pivdum staatâst, iätá Sämitige II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Sämitigge teivâdij ruátálii aalmugpiäláduv (RAP) ministerijd 28.11.2024 mieldi luhâmáin lihâdem-, valastâllâm- já nuorâiminister Sandra Bergqvist já muštâlij teivâdmist táárbust lasettiđ Säminuorâi taaiđâtábáhtus ruttâdem. Ton lasseen 11.4.2024 Sämitigge já nuorâirääđi ovdâsteijeeh teivâdii minister Berqvist. Teivâdmist savâstâllii säminuorâi taaiđâtábáhtus ruttâdmist já puátteevuođâ oovdedmist já aašijn, maid nuorâirääđi pajedij oovdân.   Sämitigge iävtuttij 60 000 laseruttâdem taaiđâtábáhtusân já tienuuvt tuáivui Petteri Orpo haldâttâsâst ibárdâs, aktiivlâšvuođâ já pyereeb torjuu taaiđâtábáhtus orniimân.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii mieđettâm jyehi ive 173 000 € staatâtorjuu Sämitige nuorâirääđi tooimân, mast taaiđâtábáhtus uási lii 40 000 €. Táálááš toorjâ ij kuittâg pijssáá tábáhtuskoloid. Stuárráámuuh kolouásih láá mätki- já ijâstâllâmkoloh.

Sämitigge váátá pisováá ruttâdem mieđettem säminuorâi taaiđâtábáhtusân sierriimáin tom nuorâirääđi jyehi-ivváá ruttâdmist. Tääl taaiđâtábáhtus ruttâdem kulá nuorâirääđi toimâtorjui. Sämitigge lii iävtuttâm moonnâm ive ovdâskoodán juovlâskeŋkkâruttân sämipárnái já -nuorâi taaiđâtábáhtus orniimân 60 000 staatâtorjuu jyehi-ivváá 40 000 euro lasseen. Lasemeriruttâ ij talle mieđettum.

Sämitigge lii meid eidu iävtuttâm ovdâskode staatâruttâváljukoodán, ete ovdâskodde čujottičij ihán 2025 nuuvt ettum juovlâskeŋkkâruuđâst 100 000 eurod sämipárnái já -nuorâi kielâpirrâs já siärvuslâšvuođâ oovdedmân. Tai ruđâiguin luávdáččii eereeb iärrás säminuorâi taaiđâtábáhtus koloid sämipárnái já -nuorâi kielâpirrâs já siärvuslâšvuođâ oovdedmân.

Taan iävtuttâs ulmen lii vaiguttiđ jotelávt taaiđâtábáhtus ruttâdmân, tastko Orpo haldâttâs budjetist ihán 2025 ij lah árvuštâllum laseruttâdem tárbu säminuorâi taaiđâtábáhtusân. Sämitigge kiäččá tääl ovdâkode kulen já tuáivu, ete Säminuorâi taaiđâtábáhtus várás mieđettuvvoo ruttâdem, moin pasta västidiđ tábáhtus puoh ornimkoloid.

Tábáhtus merhâšume

Säminuorâi taaiđâtábáhtusân láá puávdejum puoh sämipárnááh já -nuorah sehe sämikielâ tâi sämikielâlii (anarâš-, nuorttâlâš- tâi tavesämikielâ) máttááttâsâst orroo párnááh já nuorah Suomâst. Ahejuávhuh láá nuávdittâm škovlâtaasijd vuáđuškoovlâ vyeliluokkain luvâttâh- já áámmátškovlâahasáid.

– Tábáhtus merhâšume sämipárnáid já -nuoráid lii mittedmettum mávsulâš. Tot kulá sämmilij päikkikuávlu škoovlâi jyehi-ivváá pargo-ohjelmân já tot lii áinoo merikoskâsávt 1970-lovo rääjist uárnejum sämikielâlâš nuorâitábáhtus oles enâmist. Taaiđâtábáhtus lasseet já movtijdit sierâ taaiđâsuorgij olán já jieijâs tááiđui oovdedmân. Tábáhtusâst lii meid stuorrâ merhâšume párnái já nuorâi sämikielâ kiävtun sehe oles sämisiärvádâhân. Maaŋgah pegâlmâs sämitaaiđâreh láá algâttâm eidu säminuorâi taaiđâtábáhtusâst, iätá Sämitige II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
II värisaavâjođetteijee, Säminuorâi taaiđâtábáhtus ovdâsvástádâssaavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi