Suomi.fist tiäđuh almos palvâlusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já orjâlâškielân
Suomi.fi-nettipalvâlusân láá nurrum tiäđuh almoshaldâttuv palvâlusâin nuorttâlâš-, anarâš- já orjâlâškielân. Suomi.fi meid stivree sämikielâlij almos palvâlusâi olán, mii tuárju ášástâllâm jieijâs kielân. Toos lasseen Suomi.fi-viestah tuáimá puátteevuođâst kuulmâ sämikielân.
Suomi.fist finnee tiäđuid meid palvâlusâin sierâ sämikieláid
Suomi.fist kávnojeh sämikielân tiäđuh jo suulân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela já Laapi pyereestvaijeemkuávlu fäälih sämikielân.
Ulmen lii finniđ ain eenâb ornijduumijd fáárun almostittiđ tiäđuid jieijâs palvâlusâin Suomi.fist sämikielân, vâi toh kávnojeh puátteevuođâst pyerebeht oovtâ saajeest. Tárguttâs lii meid nuurrâđ oohtân sierâ sämikieláid fáállun palvâlusâid, vâi sämikielâliih äššigâsah kävnih älkkeebeht palvâlusâid jieijâs kielân.
Meid Suomi.fi-viestah kiävtust sämikielân
Nuorttâlâš-, anarâš- já orjâlâškielâliih ravvuuh Suomi.fi-viestâi kiävtun láá lamaš finniimist jo ive ääigi. Tääl Suomi.fi-viestâid puáhtá meid kevttiđ taid sämikieláid.
– Suomi.fi-viestâi kevttim nuorttâlâš-, anarâš- já orjâlâškielân luhostuvá aalgâst tuš Suomi.fi-nettipalvâlus peht. Maŋeláá lii tárguttâs almostittiđ meid Suomi.fi-moobiilheiviittâs sämikieláid já faallâđ máhđulâšvuođâ väldiđ vuástá Suomi.fi-viestâin puáttee šleđgâpostâalmottâsâid sämikielân, muštâl Suomi.fi-viestâi palvâlusomâsteijee Maria Juka-Lahdenperä Digi- já aalmugtiätuvirgáduvâst.
Virgeomâháin lii meid máhđulâšvuotâ vuolgâttiđ Suomi.fi-viestâid sämikielân.
Oovtâstpargo tuárju sämikielâlij palvâlusâi ovdedem
Sämikielâlii palvâlususâttuv pyevtittem lii ovdedum oovtâstpargoost Digi- já aalmugtiätuvirgáduvváin, Sämitiggijn já Mij oovtâst -viärmáduvváin. Ton ulmen lii išediđ ulmuid kavnâđ sämikielâlijd palvâlusâid sehe pyerediđ sämikielâlij äššigâsâi máhđulâšvuođâ finniđ tiäđuid almos palvâlusâin sämikielân.
– Mij lep Sämitiggeest iloliih Digi- já aalmugtiätuvirgáduvváin algâttum oovtâstpargoost. Oovtâstpargo pyereed sämikielâlij palvâlusâi oinum já pyevtit konkreetlávt uđđâ sämikielâlijd digipalvâlusâid, iätá Sämitige saavâjođetteijee sajasâš Tuomas Aslak Juuso.
Suomi.fi lii Digi- já aalmugtiätuvirgáduv paijeentoollâm palvâlus, mii iššeed já rävvee aalmugjesânijd já irâttâsâid argâpiäiválij aašij hoittáámist virgeomâháiguin já almoshiäđulij ornijdumijguin.
– Suomi.fi lii pyeri saje sämikielâláid äššigâssáid kavnâđ almos palvâlusâid jieijâs kielân. Mij movtijdittep puoh virgeomâháid almostittiđ jieijâs jo orroo, ovtâskâs-uv sämikielâlijd palvâlusâid Suomi.fist. Tiäđust-uv mij tuáivup meid, ete virgeomâhááh ovdediččii lase palvâlusâid jieškote-uv sämikielân, muštâl äššitobdee Nina West Digi- já aalmugtiätuvirgáduvâst.
Lasetiäđuh
Mii lii Suomi.fi-viestah?
Digi- já aalmugtiätuvirgádâh oovded ohtsâškode digitalisistem, torvee tiäđui finnimvuođâ já fáálá palvâlusâid äššigâsâi eellimtábáhtussáid. Tot ana huolâ ohtsâškode vuáđustâssân orroo aalmugtiätuoornig paijeentolâmist. Virgádâhân heiviittuvvoo säämi kielâlaahâ já sämmilijn lii vuoigâdvuotâ kevttiđ sämikielâid ášástâldijnis.
Sämitigge lii sämmilij virgálâš ovdâsteijee. Tot oovdânpuáhtá sämmilij virgálii uáinu já ráđádâl virgeomâháiguin. Sämitigge paijeentuálá já oovded puoh kulmâ Suomâst ellee sämikielâ, sämmilij puoh ärbivuáválijd iäláttâsâid sehe sämmilii kulttuur já eellimvyevi.
