Kielâpiervâl já kielâlávgum

Kielâpiervâl lii algâaalmug teikâ kielâucceeblovo kielân tuáimee aarrâd, tievâslâš kielâlávgu uccpárnáid. Tot lii kielâláávgu eromâš häämi: ulmen lii kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâ lasseen meid oles kielâ iäláskittem já tom kyeđđee kulttuur nanosmum. Kielâpiervâl lii arâšoddâdempäikki, kost párnáid sárnuh aalgâ rääjist, puoh tilálâšvuođâin kielâ, mon sij iä táválávt aalgâst ibbeerd ollágin. Ko sárnuh sämikielâlii kielâpiervâlist Suomâst, te uáivildeh prinsiiplávt sämmilij perrui párnáid čuosâttum arâšoddâdem, mast párnáid sárnuh aalgâ rääjist tiätu sämikielâ já toimâ vuáđuduvá sämikulttuurân.

Kielâlávgu lii pedagogiik, mii olášuttoo maailmvijđosávt iänááš arâšoddâdmist já škovlâmáttááttâsâst. Kielâlávgu viggá kielâoppâmân luándulii kommunikaatio já tooimâ peht: kielâ ij nuuvtkin máttááttuvvoo párnáid peic tot kiävttoo tooimâ niävvun. Táválávt kielâlávgu álgá vuálá škovlâahasâžžân, ovdâmáttááttâsâst teikâ algâmáttááttâsâst, kuás sárnuh aarrâd kielâláávgust. Jis tot álgá maŋeláá škovlâmáttááttâsâst, koččâmušâst lii äjittum teikâ maŋŋeed kielâlávgu. Meid rävisulmui kielâmáttááttâs puáhtá tábáhtuđ kielâlávgumvuáháduvváin teikâ nuuvt, ete aneh tom ävkkin. Jis toimâ lii ollásávt kielâlávgukielân, te sárnuh tievâslii kielâláávgust, já jis tooimâst kiävttojeh eres-uv kielah, te kielâlávgu lii ij-tievâslâš. Kielâlávguohjelmeh tuáimih tääl pirrâ maailm viehâ sierâlágán kielâtiilijn. Kuhes hárjánem lii šoddâm om. Kanada ranskakielâlii já Suomâ ruotâkielâlii kielâláávgust.

Sämikielâi iäláskitmist kielâlávguvuáhádâh lii heiviittum jo maaŋgâ ihelove ääigi. Jyehi saajeest toimâ ij lah nomâttum kielâlávgun teikâ kielâpiervâlin, peic ovdâmerkkân nomâttâssáin “sämmilâš párnáikärdi” sáttá leđe uárnejum toimâ, mast párnáid sárnuh tuše sämikielâ, veikâ sij iä kenski mátáččii tom ollágin. Vuossâmuš dokumentistum tile lii lamaš ive 1989 tooimâs algâttâm já ain tuáimee juulevsämikielâlâš párnáikärdi “Vuonak sámemáná” Drag / Ájluokta siijdâst, Tysfjord / Tivtâsvuonâ kieldâst. 1990-lovvoost kielâpiervâl tuávádâh šoodâi uápisin maaŋgâ Suomâbel sämisiärváduvvâst, ko kielâpiervâltoimâ aalgij, vistig sierâlágán projektij já išeruuđâi peht (kj. siijđo “Sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltoimâ Suomâst”). Ij-tievâslâš kielâlávgu maadâsämikielân aalgij ive 2000 Taažâst Engerdal kieldâst Svahken Sijte siärváduvvâst. Maaŋgâin eres-uv páihálijn sämikielâi iäláskittemhaavâin láá anneem ävkkin kielâláávgu.

Sämikielâlii kielâpiervâl ulmen lii sirdeđ párnáid sämikielâ, mon iä paste sirdeđ sijjân pääihist ollágin teikâ tuárvi. Páárnáš puáhtá algâttiđ kielâpiervâl ton ahasâžžân ko arâšoddâdem táválávt-uv, ađai tolemustáá suullân oovce mánuppaje ahasâžžân, mutâ algâttemahe lii kiddâ perruu tiileest já motomijn tábáhtusâin meid juávhu jieijâs vuáháduvâin. Vuáđuprinsiip lii tot, ete pargeeh iä keevti párnáiguin ollágin eenâblohokielâ, mii lii táválávt párnái päikkikielâ. Párnááh pyehtih rijjâ valjiđ, ete mon kielân sárnuh, mutâ ääigi mield ruokâsmiteh sii kevttiđ sämikielâ.

Páárnáš, kote lii merikoskâsávt peiviv tievâslii kielâláávgu pirrâsist, ibbeerdškuát táválávt kielâ viehâ jotelávt. Muádi mánuppaje keččin sust lii passiivlâš vuáđukielâtáiđu ađai nahcâ iberdiđ sunjin čuosâttum sämikielâlii sárnumist tehálii siskáldâs. Aktiivlii kielâtááiđu ovdánem lii hitásub já mulsâšuvá eenâb ovtâskâs párnáá mield, mutâ táválávt párnááh ađđiistâlškyetih já kevtiškyetih saanijd, maid kuleh täävjib já moh láá sijjân mielâsiih, jo muádi oho teikâ mánuppaje keččin. Nubeh pyevtitteh jiešráđálii sárnum oles celkkuin jo vááijuv ive keččin, nubbeest tot sáttá väldiđ maaŋgâ-uv ive. Muáddi ive kielâpiervâlist lii táválávt tuárvi toimâlii kyevtkielâlâšvuođâ juksâmân. Kielâpiervâlpáárnáš puáhtá päikkikode máttááttâsornimij, kielâtááiđu já huolâtteijei valjim mield sirdâšuđ sämikielâlii, suomâkielâlii teikâ kyevtkielâlii ovdâ- já vuáđumáttááttâsân.