Ǩiõllpieʹss da ǩiõll-laauǥ

Ǩiõllpieʹss miârkkšââvv alggmeer leʹbe ǩiõlluuʹccbõõzz ǩiõlin tuåimmjeei ääiʹjeld aʹlǧǧi, tiuddsallaš ǩiõll-lauggi siõmpäärnaid. Tõt lij ǩiõll-lauggi õhtt nääʹll: täävtõssân lij kuõiʹt- da määŋgǩiõllsažvuõđ lââʹssen še obb ǩiõl jeälltummuš da tõn kuõʹddi kulttuur ravsmummuš. Ǩiõllpieʹss lij ouddpeâmmpäiʹǩǩ, koʹst päärnaid mainstet aalǥ rääʹjest, juõʹǩǩ poodd ǩiõl, koon sij täujja jie fiʹtte aalǥâst ni vooʹps. Ko mainstet sääʹmǩiõllsaž ǩiõllpieʹzzest Lääʹddjânnmest, vueʹlǧǧemsââʹjjen lij juurd ouddpeâmmast sääʹmpiârrjid, koʹst päärnaid mainstet aalǥ rääʹjest tiõttum sääʹmǩiõl da koʹst tuåimmjem vuâđđan lij sääʹmkulttuur.

Ǩiõll-laauǥ lij pedagogikk, koon ââʹnet pirr maaiʹlm õõuʹdmõssân ouddpeâmmast da škooulmättʼtõõzzâst. Ǩiõll-laauǥ mieʹrren lij ǩiõl mättjummuš luâđlaž kommunikaatio da tuåimmjem pääiʹǩ: ǩiõl jeäʹt nuʹtt mättʼtuku päärnaid peʹce ǩiõl ââʹnet tuåimmjem neävvan. Takainalla ǩiõll-laauǥ älgg vueʹll škooulâkksiʹžžen, ouddmättʼtõõzzâst leʹbe alggmättʼtõõzzâst, kuäʹss mainstet ääiʹjeld aʹlǧǧi ǩiõll-lauggjest. Jos tõt älgg mâʹŋŋlest škooulmättʼtõõzz äiʹǧǧen, kõõččmõõžžâst lij mââʹjuum leʹbe mââjas ǩiõll-laauǥ. Rääʹvesoummi ǩiõllmättʼtõs vuäitt še šõddâd ǩiõll-laauǥmõõntõõllmin leʹbe tõn äuʹǩǩen ââʹneeʹl. Jos tuåimmjummuš šâdd obbnes ǩiõll-laauǥǩiõʹlle, mainstet tiuddsallaš ǩiõll-lauggjest, da jos tuåimmjummšest ââʹnet še jeeʹres ǩiõlid, teʹl ǩiõll-laauǥ šâdd bieʹǩǩi. Tän poodd ǩiõll-laauǥprograamm tuåimmje pirr maaiʹlm čuuʹt jeeʹresnallšem ǩiõllvuõʹjjin. Kuʹǩes ääiʹj harjjnummuš lij juʹn nårrjam jm. Kanada franskk-ǩiõllsaž da Lääʹddjânnam ruõccǩiõllsaž ǩiõll-lauggjest.

Sääʹmǩiõli jeälltummšest ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõš lij suåvldum juʹn mäŋgglo eeʹǩǩed. Juõʹǩǩ åʹrnn tuåimmjummuž jie leäkku nõõmtam ǩiõll-lauggjen leʹbe ǩiõllpieʹssen, peʹce ouddmiârkkân nõmmõõǥǥin “sääʹm päärnaikaardâs” lie sättam jäʹrjsted tuåimmjummuž, koʹst päärnaid mainstet tåʹlǩǩ sääʹmǩiõl, håʹt sij jie možât siltteʹče tõn ni vooʹps. Vuõssmõs dokumentõsttum päärnaikaardâs lij leämmaž eeʹjjest 1989 tuåimmjummšes alttääm da õinn tuåimmjeei juuʹlevsääʹmǩiõllsaž päärnaikaardâs “Vuonak sámemáná”  Drag / Ájluokta siidâst, Tysfjord / Divtasvuodna kååʹddest. 1990-lååǥǥast ǩiõllpieʹzz fiʹttõs puõʹđi tobddsen määŋg Lääʹddjânnam peäʹl sääʹmõutstõõzzâst, ko ǩiõllpieʹsstuåimmjummuš aaʹlji, aalǥâst jeeʹresnallšem projeeʹkti leʹbe veäʹǩǩtieʹǧǧi veäkka (kč. seeid “Säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimmjummuš Lääʹddjânnmest”). Vueʹssǩiõll-laauǥ saujjsääʹmǩiõʹlle aaʹlji eeʹjjest 2000 Taarrjânnmest Engerdalen kååʹddest Svahken Sijte õõutstõõzzâst. Ǩiõll-laauǥ lij õnnum äuʹǩǩen še määŋgain jeeʹres pääiklaž sääʹmǩiõli jeälltemhaʹŋǩǩõõzzin.

Sääʹmǩiõllsaž ǩiõllpieʹzz täävtõssân lij seʹrdded päärnaid sääʹmǩiõl, koon siʹjjid jeät põsttu seʹrdded dååma ni vooʹps leʹbe riʹjttjeei nalla. Päärnaž vuäitt altteed ǩiõllpieʹzz tõn ââʹjjest ko ouddpiõmmu juʹn ääʹljet, leʹbe ääiʹjmõsân nuʹtt ååuʹc määnpââʹj ââʹjjest, leša altteemââʹǩǩ lij ǩidd piârri vueʹjjest da måtmešt še ǩiõllpieʹssjoouk jiiʹjjes vuõʹjjin.  Vuâđđjurddjen lij tõt, što tuâjjla jie ââʹn päärnaivuiʹm ni vooʹps jäänbõsǩiõl, kååʹtt takainalla lij päärnai dommǩiõll. Päärnai vääʹldest lij, koon ǩiõʹlle sij mainste, leša ääiʹj mieʹldd siʹjjid smeʹllkââʹttet sääʹmǩiõl ââʹnnma.

Tiuddsallaš ǩiõll-lauggi pirrõõzzâst jooʹtti päärnaž takainalla fiʹttješkuätt ǩiõl samai jåʹttlânji. Mueʹdd määnpââʹj ǩeeʹjjest suʹst lij passiivlaž vuâđđǩiõlltäidd leʹbe son pâstt fiʹttjed suʹnne mainstum sääʹmǩiõllsaž saaǥǥâst kõskksõmâs siiskõõzz. Aktiivlaž ǩiõlltääid ouddnummuš lij meälǥab da jäänab päärnast ǩidd, leša takainalla päärna tõjškuäʹtte da ââʹnškuäʹtte tääuʹjmõsân kuullmeez da jiõccseez miõllsõmâs saaʹnid juʹn mueʹdd neäʹttel leʹbe määnpââʹj ǩeeʹjjest. Måtam mainste spontaanâld obb ciâlkkjivuiʹm juʹn vueʹll eeʹjj seʹst, nuuʹbbin tõt vuäitt väʹldded mäŋgg eeʹjj. Muäʹdd eeʹjj ǩiõllpieʹzzest riʹjttje takainalla tuåimmsallaš kuõiʹtǩiõllsažvuõđ õsttma. Ǩiõllpieʹsspäärnaž vuäitt päiʹǩǩ-kååʹdd mättʼtõsjäʹrjstõõllmõõžžin, ǩiõlltääidstes da peâmmji vaʹlljummšest ǩidd ååreeʹl serddjed sääʹmǩiõllsaž, lääʹddǩiõllsaž leʹbe kuõiʹtǩiõllsaž oudd- da vuâđđmättʼtõʹsse.