Puärrsid

Lääʹddjânnmest säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimm lij jurddum sääʹmpiârrji vuâlla škooulâkksaž päärnaid, kook jie piâzz nokk leʹbe ni vooʹps mättjed sääʹmǩiõl paaiʹǩineez. Jõs ǩiõllpieʹssjooukâst lie pääiʹǩ, tok vueiʹtet måtmešt väʹldded sääʹmpäärnai lââʹssen jeeʹres päärnaid še. Ǩiõllpieʹssjooukin vuäiʹtte leeʹd jiiʹjjez vueʹjj tõn pirr, mõõn âkksa päärna peäʹsse jouʹǩǩe. Jõs joukk lij äävai mõõn âkksaid täättas, siâzztõõlât što päärnaž alttad ǩiõllpieʹzz nuʹtt ääiʹjeld ko pâstt – tâʹlles ko piâr taarbaš ouddpeâmmpääiʹǩ päärnže. Teʹl päärnaž šâdd aalǥâst ääʹljeeʹl kueiʹtǩiõllsiʹžžen.

Ǩiõllpeässa jie leäkku jeeʹrab sizzpiâssâmõõlǥtõõzz, ij-ǥa tõt kaiʹbbe päärnast leʹbe piârrjest ouddmiârkkân ǩiõlʼlaž čieʹppesvuõđ. Måtam čiõlgg siâzztõõzz piârrjid kuuitâǥ lie:

1. Piâr âlgg čõnnõõttâd ǩiõllpieʹsstueiʹmme kuʹǩesäiggsânji. Ǩiõllpieʹss ij vueiʹt leeʹd vuäʹniǩäiggsaž ǩiõččlõddmõš leʹbe kõskkpoddsaž čåuddmõš, peʹce tõn âlgg vueiʹnned vueʹssen juätkkjeei tuåimmjummšest, koon pääiʹǩ päärnže põõrǥât raajjâd jieʹllem kookka ǩiõll- da kulttuurpirrõõzz. Puärraz âʹlǧǧe fiʹttjed ǩiõllpieʹsstuåim täävtõõzzid da vuâđđjurddjid di ciʹsttjed tõid. Piârri vuässõõttmõš õhttsaž tuåimmjummša lij vääžnai. Päärnaž õõlǥči piâssâd ǩiõllpieʹzzest sääʹmǩiõllsaž leʹbe vueʹzzi sääʹmǩiõllsaž škooulmättʼtõʹsse, jõs tõt lij vueiʹtlvaž.
2. Päärnže âlgg põrggâd taʹrjjeed jäänmõõzz mieʹldd tuärj sääʹmǩiõl ââʹnnma ǩiõllpieʹzz åålǥbeäʹlnn. Jõs ǩii-ne huõlteeʹjin silttad säämas, leʹčči šiõǥǥ mainsteškueʹtted tõn päärnže. Päärnže vuäitt ooccâd ǩiõllpieʹsspääiʹǩ, håʹt ij ni ǩii dååma siltteʹče säämas. Takainalla da tuäiv mieʹldd puärraz pâʹrǧǧe mättʼtõõttâd sääʹmǩiõl kuuitâǥ koon-ne nalla tõn poodd. Tääzz lie ânnʼjõžääiʹj õinn pueʹrab vuäittmõõžž, ko sääʹmǩiõli mättʼtõs rääʹvesoummid lij taʹrjjeemnalla nuʹtt klass- ko virtuaalmättʼtõssân, da materiaal jiõččmättʼtõõttma käunnʼje še. Päärnže vuäitt ooccâd sääʹmǩiõllsaž kontaaktid, da dååma vuäitt ââʹnned äuʹǩǩen sääʹmǩiõllsaž media da kulttuurtaʹrjjummuž. Sääʹmǩiõllsaž ruåđid da toobdâs oummuid kannat smeʹllkâʹtted mainsted sääʹmǩiõl päärnain. Õõldâsoummui positiivlaž da smeʹllkõʹtti šiõttlõõvvmõš oouʹdee še päärna ǩiõllouddnummuž!
3. Päärnaž âlgg vuässõõttâd ǩiõllpieʹssnallšem ouddpiõmmu meäʹrmeâldlânji da nokk jiânnai. Ouddpeâmmpääiʹǩ tarbb tuuʹl tääʹl suäpp hueʹneld õʹhtte ǩiõllpieʹzz vuâđđjurddjivuiʹm da täävtõõzzivuiʹm. Täʹl päärna ǩiõllouddnummuš ij jottu tuåivvum nalla, da suʹst vuäiʹtte leeʹd vaiggâdvuõđ šiõttlõõvvâd jouʹǩǩe še. Obb ǩiõllpieʹssjoouk tuåimmjummuš muõkkšââvv, jõs vueʹss päärnain lie pääiʹǩ âʹlnn pâi hääʹrveld jie-ǥa mattu sääʹmǩiõl seämma jiânnai ko jeärraz. Uuʹccmõs čiâssmieʹrr, koon sääʹmǩiõllsaž ǩiõllpieʹzzest õõlǥči leeʹd neäʹttlest, lij 25 čiâssâd.

Ǩiõllpieʹzz tuåimmjemvuâđđjuurd lij vuäʹnkânji tõt, što päärnaid pâi mainstet tåʹlǩ sääʹmǩiõl. Tuâjjlažkåʹdd ij ââʹn lääʹddǩiõl sijvuiʹm ni vooʹps. Čoʹrstõkkân täʹst vuäitt leeʹd vueʹǩǩ, koʹst päärna tiõrvâsvuõtt leʹbe staanvuõtt lij vaar vueʹlnn. Tuâjjla mainste sääʹmǩiõl še kõskkneez, seämmanalla ko ǩiõllpieʹssõhttvuõđin pukid jeeʹres rääʹvesoummid, kook fiʹttje sääʹmǩiõl. Puärrsivuiʹm leʹbe ouddmiârkkân kuõʹssivuiʹm mainstet teâđast lääʹddǩiõl, jõs sij jie silttâd sääʹmǩiõl. Päärna vuäǯǯa mainsted tõn ǩiõl, koon haaʹlee. Ko päärnai vaalmâšvuõđ sääʹmǩiõl mainstummša ouddne, tuâjjla pâʹrǧǧe smeʹllkâʹtted da vieʹǩǩted siʹjjid sääʹmǩiõl ââʹnnmest. Jeeʹrab vueiʹtet suåppâd še, što lääʹddǩiõl ij vuäǯǯ ââʹnned ni vooʹps – näkam šõddmõššân vuäitt leeʹd ouddmiârkkân ǩiõllpieʹzz poorrâmäiʹǧǧ. Nääiʹt vueiʹtet kuuitâǥ tuåimmad pâi, jõs nääʹll ij tuejjet päärnaid tååʹsǩ. Päärnai pueʹrrvââjjmõš lij ǩiõllpieʹzzest, mâʹte juõʹǩǩsââʹjest ouddpeâmmast pâi vuõssmõs prioriteʹtten.

Päärnai passiivlaž ǩiõlltäidd, leʹbe oodd fiʹttjed ǩiõl ouddneškuätt ǩiõllpieʹzzest samai jåʹttlânji, tâʹlles vuõsspooddâst ääʹljeeʹl. Rääʹvesoummust vuäitt leeʹd vaiggâd fiʹttjed tän proseeʹss tõn diõtt, ko päärna ǩiõlʼlaž kapasiteʹtt da soojjlõõvvmõš lie samai jeeʹres tääʹzzest ko meeʹst. Ǩiõllpieʹzzest ǩiõll õhttan čõõđ ääiʹj konkreettlaž aaʹššid da tuåimmjummša, kååʹtt tuejjad mättjummšest jiânnai viõkkšab ko ouddmiârkkân saaʹni da ǩiõllmäätt mättʼtõõllmõš klasslõõnjâst iišteeʹl. Ko päärnaž kooll sääʹmǩiõllsaž mainstummuž jiõccses miõllǩieʹssi siõri, neävvai da oummui õhttvuõđâst, son älgg mättjed tän sannõõzz jåʹttlânji. Tuâjjla âʹnne mainstem tuärjjan jiânnai sääʹnteʹmes elemeeʹntid: likkmõõžžid, ǩiʹcstõõǥǥid, vaard ǩiõl, jiõnnsuõmid da kaartid.

Ko päärnaž kooll vuõss vuâra sääʹmǩiõʹlle auʹǯǯjummuž pueʹtted põõssâd ǩiõđid, son ij fiʹtte saaʹnid. Tõn sâjja son vuäinn, ko tuâjjlaž nääiʹt säärneeʹl ǩeäčč suu da ruʹvvai ǩiõđid õʹhtte mâʹte ǩiõđid põõzzeen. Seämmanalla son vuäinn, mäʹhtt päärna, kook juʹn teäʹtte mâid tõt miârkkšââvv, vueʹlǧǧe ǩiõđipõõssâmpääiʹǩ årra. Jõs päärnaž ij võl fiʹtte saaǥǥ, tuâjjlaž puätt suu luzz, väldd ǩiõđâst ǩidd da veekk põõssâd ǩiõđid, säärneeʹl seämma ääiʹj “na nuʹtt, ǩiõčč mâka, tääiʹben põõssâp ǩiõđid, ton tâma silttääk juʹn põõssâd ǩiõđääd” – tät teâđast sääʹmǩiõʹlle. Vuâstai pueʹtti vuâra päärnaž juʹn vuâmmaš auʹǯǯjummšest ǩiõđid põõssâd mõõn-ne toobdâs, da sõrgg tõt lij suʹnne juʹn jijstes čiõlgg äʹšš.

Tän nalla fiʹttjummuš ouddan juõʹǩǩsâjja ǩiõllpieʹzz juõʹǩǩpeivvsaž jieʹllmest. Måtam määnpââʹj seʹst meäʹrmeâldlaž peivvsaž hååidast leämmaž päärnaž fiʹttai juʹn vääžnʼjumus siiskõõzz tõʹst, mâid ǩiõllpieʹzz tuâjjla mainste ǩiõllpieʹzzest. Son ij võl fiʹtte ni âlddsin juõʹǩǩ sääʹn, peʹce obbvuõđ. Ǩiõllpieʹzz åålǥbeäʹlnn da jeeʹres oummui mainsteʹmmen sääʹmǩiõl fiʹttjummuš vuäitt leeʹd suʹnne aalǥâst vaiggääb. Päärnaž vuäitt harjjned ravvsânji pâi ǩiõllpieʹzz rääʹvesoummui mainstem sääʹmǩiõʹlle – juõʹǩǩʼkaž-i meeʹst maainast siõmmna jiiʹjjesnalla. Tät lij õhtt mäinn tõõzz, mõʹnt lij vääžnai, što päärnaž kooll nuʹtt jiânnai ko vueiʹtlvaž jeeʹres mainsteeʹji jeeʹresnalla mainstem sääʹmǩiõl. Sääʹmǩiõllsaž radio, päärnaiprograamm, musikk da jiõnnǩeeʹrj vuäiʹtte še tän õhttvuõđâst tuåimmâd pääiʹǩest vääžnai resurssân.

Aktiivlaž ǩiõlltäidd ouddan ǩiõllpieʹsspäärnain tuõđi meälǥben ko passiivlaž ǩiõlltäidd da jeäʹrdõõzz jeeʹres päärnai kõõskâst lie jiânnai. Mõõn diõtt seämma jooukâst õhtt päärnaž vuäitt mainsteškueʹtted sääʹmǩiõl måtam neäʹttel seʹst, da nuʹbb ij võl ni mäŋggan eeʹjjest? Tõn diõtt ko päärna lie oʹdinaknallšem da seeʹst juõʹǩǩʼkast lie jeeʹresnallšem ääʹšš, kook lie miõllǩieʹssi da sij ǩiõlʼlaž kapasiteʹtt, sosiaalʼlaž årrnummuš, taarb da põrggmõõžž lie oʹdinaknallšem. Tõt, mõõn jiânnai päärnaž kooll sääʹmǩiõl ǩiõllpieʹzz åålǥbeäʹlnn, vuäitt vaaikted aktiivlaž ǩiõlltääid ouddnummša. Vuäitt kuuitâǥ leeʹd, što aivv seämma jeällmõõžžin šõddi seämma piârri päärnai ǩiõlʼlaž ouddnummuš lij samai jeeʹresnallšem.

Päärna kueiʹtǩiõlstõõvvmõš lij kuʹǩes proseʹss, kååʹtt ij pâi mõõn nuʹtt mâʹte ouddmiârkkân puärraz haaʹleʹče. Jõs toobdak, što päärnžad ij ni mäʹhtt maainâst sääʹmǩiõl, håʹt seämma joouk jeeʹres päärna mainste, jeäʹl teâppast! Päärnstad ij vuâstai leäkku ni mii vââʹǩǩen, suu ǩiõllmättjemproseʹss pâi mâânn jeeʹres taʹhtte ko ǩeän-ne jeeʹres päärna. Proseʹss lij kuuitâǥ ǩeeʹjjmieʹldd ääiʹj jååʹttmen. Teâđast jõs puärraz peʹcclâʹstte päärna ǩiõllouddnummšest leʹbe käʹdde, što päärnast lie ǩiõlʼlaž vaiggâdvuõđ, ääʹšš pirr kannat mainsted ǩiõllpieʹzzest da päärna ǩiõllouddnummuž tobddi tuåimmjeeʹjivuiʹm. Jõs väʹst lij nuʹtt, što ǩiõllpieʹssjoouk puki päärnai ǩiõll pääcc määŋg eeʹjj ääiǥas passiivlaž tässa, jooukâst ij vuâstai leäkku puk puârast.

Jiõčč aktiivlaž mainstummuš jåttai ǩiõllpieʹsspäärnain täujja nääiʹt: 1. mieʹldd särnnmõš: päärnaž särnn mieʹldd rääʹvesoummu ââʹnnem sääʹmǩiõllsaž saaʹnid da vuäʹnkõs fraasid 2. sääʹmǩiõllsaž saaʹni âânnmõš õõuti õõuti: päärnaž âʹnškuätt sääʹmǩiõl saaʹnid lääʹddǩiõl saaʹni kõõskâst, ouddmiârkkân “tämä ei ole minun keäʹpper” 3. sääʹm- da lääʹddǩiõllsaž aunnâz õhttõõvvmõš ciâlktääʹzzest, ouddmiârkkân “minä haluan čiõrsted ruõʹpsses ǩeʹrrsin sinun kanssa” 4. obb sääʹmǩiõllsaž ciâlkkji leʹbe jeänmõsân sääʹmǩiõllsaž ciâlkkjivuiʹm mainstummuš.

Måtmešt puärraz leʹbe åålǥbeällsaž rääʹvesoummu vuäiʹtte peʹcclõõvvâd tõn diõtt, što päärnaž maainast lääddas da säämas seäkklõõžži. Tät lij kuuitâǥ nuuʹbbi ooʹri šiõǥǥ miârkkân päärna ǩiõl ouddnummšest da normaal vueʹssen kueiʹtǩiõlstõõvvmest! Tät lij kuuitâǥ nuuʹbbi ooʹri šiõǥǥ miârkkân päärna ǩiõl ouddnummšest da normaal vueʹssen kueiʹtǩiõlstõõvvmest! Aivv takai äʹšš lij, što päärnaž âânn lääʹddǩiõllsaž saaʹnid võl teʹl, ko juʹn silttad mainsted säämas obb ciâlkkjivuiʹm. Kueiʹt- leʹbe määŋgǩiõllsaž oummu väʹldde täujja jiiʹjjez ǩiõllvaaʹrin tõn sääʹn, kååʹtt vuõssmõsân puätt miõʹlle. Šoorab päärna vuäitt teâđast vuäʹpsted tõõzz, što son viižžči leʹbe vuäitči vueʹrdded siõmmna nuʹtt, što ǩiõrggan ooccâd miõlstes tõn sâjja vaʹstteei sääʹmǩiõl sääʹn.

Tõt, mäʹhtt päärnaž – leʹbe rääʹves ooumaž – maainast sääʹmǩiõl, õhttan še ǩiõl almmjallaš vuâkka, jieʹllemviõkksažvuõʹtte, sâjja õutstõõzzâst, pirrõõzz fiʹttjõõzzid, ǩiõl ââʹnnemõhttvuõđi veeidasvuõʹtte dno. Ǩiõllpieʹsspäärna sääʹmǩiõllsaž sannõs lij jeeʹres sääʹmǩiõllsaž oummui, jeärben rääʹvesoummui tueʹǩǩen. Jõs suʹnne jeät leäkku ni kuäʹss mainstam sääʹmǩiõʹlle koon-ne tieʹtti ääʹšš pirr, suʹst ij leäkku nokk sannõs, što vuäitči mainsted tõn pirr sääʹmǩiõʹlle. Ǩiõllpieʹzzi tuâjjla âʹlǧǧe uʹvdded päärnaid nuʹtt jiânnai ǩiõlʼlaž aunnâz ko lij vueiʹtlvaž, leʹbe nuuʹbbi saaʹnivuiʹm mainsted siʹjjid nuʹtt jiânnai ko vueiʹtlvaž. Tuåimmjummuž âlgg plaaneed tõn peäʹlest še, što päärna peäʹsse ǩiõččlâʹstted sääʹmǩiõʹlle nuʹtt määŋgnallšem teemaid da aaʹššid ko vueiʹtlvaž.

Lij tuõđi takai äʹšš, što päärna mainste kõskkneez ǩiõllpieʹzzest lääʹddǩiõl. Nåkam päärna še, kook mainste aktiivlânji säämas ǩiõllpieʹzz rääʹvesoummuid, vuäiʹtte siõrrâd kõskkneez pâi lääʹddǩiõʹlle. Teâđast lie nåkam päärna še, kook âʹnne kõskkneez kuhttu ǩiõl leʹbe tåʹlǩ sääʹmǩiõl.  Ǩiõllvaʹlljummuš õhttan ǩiõl almmjallaš vuâkka. Sääʹmǩiõllsaž ǩiõllpieʹzzi päärna lie harjjnam tõõzz, što jeäʹnbõs sij tobddâm päärnain mainste lääʹddǩiõl, sij dommǩiõllân lij määŋg vuâra tåʹlǩ lääʹddǩiõll da ouddmiârkkân päärnaikulttuur sij pirr lij jäänmõsân lääʹddǩiõllsaž. Mij rääʹvesoummu vueiʹttep teâđsteeʹl mieʹrreed, što mainstep kõskkneen sääʹmǩiõl, ko mij miõlâst tõt lij vääžnai da tõt lij-i õhtt sääʹmǩiõli jeällʼjummuž diõtt vieʹltʼteʹmes vaʹlljummšin. Päärna kuuitâǥ hääʹrveld tuåimmje näkam ärvv-vaʹlljummši vuâđald. Päärnaid ij vueiʹt pääkkted, ij-ǥa “mainsteʹǩed sääʹmǩiõl!” -nallšem päärnai siõri kommentâsttmõš leäkku kuuʹǩǩab ääiʹj seʹst kannteei.

Vuâkka vuäitt vaaikted pueʹrmõsân nuʹtt, što tuâjjlažkåʹdd vuässââtt päärnai siõrid nuʹtt jiânnai ko vueiʹtlvaž. Sääʹmǩiõllsaž rääʹvesoummu poodd päärna täujja mainste säämas kueiʹmeez še. Nuʹbb vueʹǩǩ lij ǩiõlʼlaž maall ouddmõš nuʹtt, što päärnaid miõllsaž siõrid, speâllaid dno. ââʹnet jäänmõõzz mieʹldd še õhttsaž tuåimin. Ko päärna vuäǯǯa rääʹvesoummust sääʹmǩiõllsaž maall håʹt mâka auttǩeäinain siõrrma, sij vuäiʹtte hiâlpben mainsted säämas auttǩeäinain siõreen mâʹŋŋlest še, ko rääʹvesooumaž ij leäkku mieʹldd.

Säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimmjummšest lij šõddâm õhtt sääʹmǩiõli vääžnʼjumus jeälltemtuåimin. Mii tuejjad tõʹst nuʹtt miârkteei? Mõõn diõtt kannteʹči vaʹlljeed päärna ouddpeâmmpäiʹǩǩen ǩiõllpieʹzz?

Õhttsallaš ǩiõččâmnääʹlest ǩiõllpieʹzz miârktõs lij tõʹst, što tõt tuejjad sääʹmǩiõlid da sääʹmkulttuuʹre ođđ pueʹttivuõđ. Aanarsääʹm da nuõrttsääʹm õutstõõzzin vaaiktõõzz lie leämmaž jeärben miârkteei, ko ouddâl ǩiõllpieʹzzid aanarsääʹm- da nuõrttsääʹmǩiõl leʹjje juʹn jõskkâm seʹrddmen piârrji seʹst puärrsin päärnaid. Tâʹvvsääʹmǩiõl vueʹǩǩ lij še leämmaž måtam vuuʹdin seämmanallšem. Sääʹmǩiõl da sääʹmkulttuur, koin ij leäkku kuʹǩes ääiʹj seʹst leämmaž sââʹjj lääʹdd škooultemriâšldõõǥǥâst, lie ǩiõllpieʹsstuåim õđđmest, tuåimmjummuž luândlaž da positiivlaž vueʹlǧǧemsââʹjjen. Jiiʹjjes ǩiõl da kulttuur pâiʹlǩiõččmõš da ǩeâlddmõš kueʹđđe õutstõʹsse čiŋŋlõs traumaid, da täujja še obb puõlvvõõǥǥ leʹbe määŋg puõlvvõõǥǥ jiiʹjjes ǩiõltää. Sääʹmǩiõl siõmmna mainsteškuõʹtti päärnaž lij mâʹte vueʹstt-taalkâs ǩiõllvaajtõʹsse.

Ǩiõllpieʹss vaaikat obb õutstõʹsse, ij tåʹlǩ päärnže da suu piârrja. Täujja ääʹjj da ääkk leʹbe jeeʹres puärrsab säʹmmla, kook jie leäkku pâsttam seʹrdded sääʹmǩiõl jiiʹjjez päärnaid, äʹlǧǧe mainsted säämas ǩiõllpieʹsspäärnaivuiʹm. Puärraz, kook jie leäkku piâssâm mättjed sääʹmǩiõl paaiʹǩineez, âʹnne täujja vääžnʼjen mättʼtõõttâd sääʹmǩiõl seämma määʹtǩ jiiʹjjez päärnaivuiʹm. Pueʹrmõs vueʹjjest päärnai mieʹldd jåttai âʹte obb sooǥǥ jåårǥlum ǩiõllvaajtõs: sääʹmǩiõl ääʹljet väʹldded mååust, mättʼtõõttâd, aktivâʹstted da nââneed õõutsââʹjest jeeʹres puõlvvõõǥǥi kõõsk. Õhtt vääžnai ǩiõllpieʹsstuåim seuʹrrjõs lij, što tõt lââʹzzat sääʹmǩiõli kuâsttjemvuõđ da kollʼjemvuõđ jiiʹjjes vuuʹdest, pirr Sääʹmjânnam da Lääʹddjânnam. Seämmanalla ǩiõllpieʹss lââʹzzat da rääjj taarb sääʹmǩiõllsaž päärnaikulttuuʹre, škooulmättʼtõʹsse da sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid.

Ǩiõllpieʹzzest lie jiânnai šiõǥǥ ääʹšš še oʹdinakai päärna ǩiõččâmnääʹlest. Ääiʹjeld aʹlǧǧi, tiuddsallaš ǩiõll-laauǥ lij nuʹbben viõusmõs vueiʹtlvaž ǩiõl mättjemhääʹmm. Viõkkšõmâs da luâđlõmâs nääʹll teâđast lij ǩiõl mättjummuš dååma. Veʹrddeeʹl tõõzz, što päärnaž mättješkuäđči sääʹmǩiõl eman škooulâkksiʹžžen, lie ǩiõllpieʹzz vaaiktõõzz miârkkteeinalla čiŋŋlab da veiddsab. Jõs päärnaž alttad ǩiõllpieʹzz vuõsspäʹrnnpodstes 0-3-ekksiʹžžen, son mättai sääʹmǩiõl palddlõõžži lääʹddǩiõlin (da/leʹbe možât koin-ne jeeʹres ǩiõlin). Täʹl lij kõõččmõõžžâst palddlõs kueiʹtǩiõllsažvuõtt. Jõs väʹst päärnaž alttad ǩiõllpieʹzz ouddmiârkkân 4-5-ekksiʹžžen, son lij ǩiõrggnam mättjed vuõssmõs ǩiõlâs leʹbe vuõssmõs ǩiõlees. Täʹl ǩiõllpieʹss vuäitt jååʹđted ǩeäččlõs kueiʹtǩiõllsažvuõʹtte. Kuhttu vueʹjjest päärnaž âstt tuåimmsallaš kueiʹtǩiõllsažvuõđ škooulâkka mõõneeʹst. Lij siâzztõllum, što ǩiõllpieʹzz aalǥteʹče nuʹtt ääiʹjeld ko lij vueiʹtlvaž, što päärnaž ǩiõrggan leeʹd mäŋgg eeʹǩǩed viõusânji sääʹmǩiõllsaž da sääʹmkulttuur sueiʹmkrõʹstti pirrõõzzâst ouddâl škooulmaailma serddjummuž.

Kueiʹtǩiõllsažvuõđâst lie jiânnai šiõǥǥ vaaiktõõzz päärna ouddnummša da pueʹttivuõʹtte. Tuʹtǩǩummši mieʹldd vueʹssvuuʹd, koin vaaiktõõzz kuâsttje, lie jm. kreevsõsvuõtt da odd räʹtǩǩeed vaiggâdvuõđid. Ǩiõll lij õhttvuõđâst oummu juurdčummša da maaiʹlmkaʹrtte, di ko lie jeänab ǩiõl, tõt miârkkšââvv tõn, što lie jeänab vueʹjj åblkâʹstted maaiʹlm da tuåimmâd tõʹst. Kueiʹtǩiõllsažvuõtt lââʹzzat päärna ǩiõlltieʹttemvuõđ: son mättai fiʹttjed ǩiõlees kõskksaž jeäʹrdõõzzid da åblkâʹstted, što oummuin lie jeeʹresnallšem ǩiõl. Suʹnne vuäitt leeʹd hiâlpab ko õõutǩiõllsaid mättjed veeʹres ǩiõlid pueʹttivuõđâst, ko son juʹn silttad kueiʹt jeeʹresnallšem ǩiõl rajjsid.

Sääʹmǩiõl jeäʹlle viõusâs jällʼjem poodd. Sääʹmǩiõlltäidd ääʹvad päärnže määŋgnallšem vuäittmõõžžid, ouddmiârkkân håʹt mâka määttain da tuâjj-jieʹllmest. Sääʹmǩiõllsaž ämmatoummuin lij jõnn vääʹnnvuõtt jm. pukin sosiaal- da tiõrvâsvuõttsuõʹrjin di ouddpeâmm da škooultõõzz suõʹrjin. Media- da kulttuursuõʹrji vuäittmõõžž lie määŋgǩeârddsaž, ko lij sääʹmǩiõl täidd da sääʹmkulttuur tobddmõš. Säʹmmlai dommvuuʹdest õõlmâs kääzzkõõzzid âlgg sääʹm ǩiõll-lääʹjj meâldlânji taʹrjjeed sääʹmǩiõlin, de sääʹmǩiõlltääid ǩiõččât pueʹrren määŋgin jeeʹres suõʹrji tuâjain.

Pukin ärvvsumõs ääʹšš, koon ǩiõllpieʹss vuäitt uʹvdded päärnže, ij kuuitâǥ vueiʹt metteed nääʹl ouddõõzzi pääiʹǩ. Tõt õhttââvv päärna šõddma jiiʹjjes õutstõõzzâst, sooǥǥâst da kulttuurâst. Tõt õhttââvv päärna šõddma ooumžen maaiʹlmest. Ǩiõllpieʹzz pääiʹǩ päärnaž vuäǯǯ nânnsab õhttvuõđ tuâlʼjõž puõlvvõõǥǥid da pueʹrab vuäittmõõžž seʹrdded ǩiõl da kulttuur ooudårra pueʹtti puõlvvõõǥǥid. Son šâdd vueʹssen neellj riikk säʹmmlai raajjâm obbvuõđ, mättai tobddâd maaiʹlm jeeʹres meeraid da vueiʹnned nåkam määŋghämmsažvuõđ, kååʹtt õõutǩiõllsaž oummust hieʹlǩeld pääcc vueiʹnǩani.