Täujja kõččum kõõččmõõžž

Takainalla samai puârast. Lij vääžnai fiʹttjed, što päärna jie leäkku seämmanalla ǩidd säänlaž kommunikaatiost mâʹte vuõrâsoummu. Peâmmvuõtt, perstummuš, fiʹttjummšen šõddmõš, miõllǩieʹssi tuejjummuš da moodnas taaurõõžž lie päärnže jiânnai vääžnʼjab ko ǩiõll, koin suʹnne mainstet. Tuâjjla čuäʹjte päärnže määŋg nalla, što suu fiʹttjet da suu taarbid vaʹstteet. Päärnaž sätt suu jiiʹjjes jiõččvuõđi mieʹldd šõddâd tõn årra, što ođđ ǩiõll ǩeäss suu miõl samai jiânnai leʹbe son sätt šiõhttlõõttâd tõõzz nuʹtt mâʹte tõʹst ij leʹčče ni mii takai jeäʹrab. Päärna ââʹǩǩ vuäitt vaaikted äšša. Päärnaž, kååʹtt vuõss vuâra jieʹllmeʹstes puätt hoiddu doom åålǥbeälla, ij vuâsti kaaddčõõđ ǩiõllpieʹzz ǩiõl. Možât son arvval, što hååidast âlgg mainsted jeeʹresnalla! Kuäʹss-ne šoorab päärnaž sätt aalǥâst kommentâʹstted čuudnââʹsteeʹl leʹbe joba negatiivlânji ođđ ǩiõl, jeäʹrben jõs son lij ääiʹjben leämmaž lääʹddǩiõllsaž peiʹvvhååidast, leša takainalla tät mâânn sõrgg rääi. Puärrsin kannat aainâs čiõʹlǧǧeed šoorab päärnže ouddǩiõʹtte, mâʹst ǩiõllpieʹzzest lij kõõččmõš.

Aazztõkškooulâst vueʹǩǩ leäi hueʹnmõs vueʹjjest tõt, što sääʹmǩiõllsa päärna raŋste tõʹst, ko son mainsti tõn oʹdinakai ǩiõl, koon silttii, ij-ǥa ni õhtt vuõrâsooumaž fiʹttjam suu ǩiõl da kulttuurtuâǥǥõõzz. Jeäʹnbõsǩiõllsaž aazztõkškooul seuʹrrjummšen määŋg sääʹmpäärna mõõnte jiijjâz vuõssmõs ǩiõl. Ǩiõllpieʹzzest päärnaž vuäǯǯ mainsted suu siltteem ǩiõl da suʹnne čuäʹjtet čiõlggsânji, što suu fiʹttjet da suʹst ââʹnet huõl, håʹt suʹnne mainstet jeeʹres ǩiõʹlle. Tuåimmjummuš vuâđđââvv sääʹmkulttuuʹre. Päärna vuõssmõs ǩiõl jeät vännšuku jeät-ǥa valddu meädda, tõn sââʹjest son vuäǯǯ tõn paʹldde nuuʹbb ǩiõl.

Tän ââʹnet täujja vuâđđjurddjen ääiʹjeld aʹlǧǧi, tiuddsallaš ǩiõll-lauggjest, ouddmiârkkân ruõccǩiõllsaž ǩiõll-lauggjest Lääʹddjânnmest. Ruõccǩiõllsaž ǩiõll-lauggi da sääʹmǩiõllsaž ǩiõllpieʹzz tuâǥǥõsvueʹǩǩ, vueʹlǧǧemsââʹj da täävtõõzz lie kuuitâǥ määŋgin vueʹzzin samai jeeʹresnallšem. Sääʹmǩiõli vueʹǩǩ lij nuʹtt vaarvuâlaž da rännsallaš, što päärnže âlgg põrggâd uʹvdded puk vueiʹtlvaž tuärj sääʹmǩiõl mättjummša. Ääiʹjeld alttuum ǩiõllpieʹss da sääʹmǩiõllsaž kontaakt tõn åålǥbeäʹlnn vueiʹtlvâʹstte nâânn ǩiõl mättjummuž ouddâl škooulââʹjj. Tät lij vääžnai tõn diõtt, ko škooulpirrõõzzâst lääʹddǩiõl da lääʹddǩiõllsaž kulttuur vaaiktõs lij kââʹrvǩani nâânas. Kueiʹt leʹbe mäŋggsab ǩiõl mättjummuš seämma ääiʹj dååma leʹbe doom åålǥbeäʹlnn lij aivv takainallšem – määŋgin vuuʹdin maaiʹlmest jäänab takainallšem ko õõutǩiõllsiʹžžen šõddmõš.

Vuõrâsooumaž sätt paaldeed ǩiõllpieʹzz tõõzz, što jiõčč jooudči ǩiõllpirrõʹsse, koʹst ij fiʹtte mainstum ǩiõl. Päärna vueʹǩǩ ǩiõllpieʹzzest lij kuuitâǥ aivv jeeʹres. Uʹccpäärnast lie samai veiddsõs kognitiivlaž da psyykklaž vaalmâšvuõđ mättjed ǩiõl da määŋg ǩiõl palddlõõžži. Suʹst jie leäkku ǩiõʹlle da mättjummša õhttneei ouddkäddmõõžž. Ǩiõllpieʹzzest ǩiõl jeät mättʼtõllu pååđ mättaunnsen da objeʹktten peʹce päärnaž mättai tõn luânddsânji tuåimmjummuž mieʹldd/tuåimmjummšest. Konkreettlaž tuejjummša õhttneei ǩiõllmättjummuš lij viõkkâš.

Oummu ǩiõlltääidast passiivlaž ǩiõlltäidd (fiʹttjummuš) da aktiivlaž ǩiõlltäidd (mainstummuš) vuäiʹtte leeʹd samai jeeʹres tääʹzzest. Passiivlaž ǩiõlltäidd ouddan meäʹrmeâldlânji ǩiõllpieʹzzest åårrai päärnast mâʹte jijstes, peʹce aktiivlaž ǩiõlltääid peäʹlest ouddnummuš lij samai oʹdinaknallšem. Ǩiõllpieʹzzest päärna ij vueiʹt ij-ǥa vuäǯǯ pääkkted mainsted säämas, da måtam päärna vuäiʹtte kuuʹǩǩ-i põõžžtõõllâd tõn ǩiõlâst, kååʹtt lij siʹjjid jiõccseez hiâlpmõs, leʹbe vuõssmõs mättjum ǩiõlsteez. Ǩiõllvaʹlljummuž vuäitt âʹte ohjjõõllâd måtamnallšem uuʹccmõs põrggmõõžž lääʹǩǩ. Vuäitt še leeʹd, što päärnast ij leäkku võl sannõõzzlaž vaalmâšvuõtt puuʹtʼted mainstummuž; son-ât vuäitt mainsted jiõčč tåʹlǩ, jõs suʹnne lie uvddum tuâjjneävv mainstummša. Jeeʹres päärnain lie jeeʹresnallšem ääʹšš, kook ǩeäʹsse miõl da oʹdinaknallšem årrnummuš maailma – nuʹtt še ǩiõʹlle. Ouddmiârkkân päärna sosiaalʼlaž identifiõõvvmõõžž tarbb, jiõččkriittlažvuõtt da määŋg jeeʹres luânddsaž temperameeʹnt jiõččvuõđ vuäiʹtte vaaikted suu ǩiõllvaʹlljummša sääʹm- da lääʹddǩiõli kõõskâst. Taaurõšjoouk da pääiʹǩ ǩiõllvueʹǩǩ da pirrõõzz fiʹttjõõzz še vuäiʹtte teâttlõs vaaikted. Håʹt ǩiõllpieʹsspäärnaž ij võl jiõčč mainsteʹče säämas, ǩiõllmättjemproseʹss jåått čõõđ ääiʹj.

Vuäʹnkânji säärneeʹl nuʹtt, što sääʹmǩiõllsaž vuõrâsoummu vieʹttje päärnain nuʹtt jiânnai ääiʹj ko vueiʹtlvaž sääʹmǩiõl mainsteeʹl. Pueʹrmõs leʹčči, što nåkam aaʹšši da nåkam tuejjummuž kõõskâst, kook ǩeäʹsse päärna miõl. Ǩiõllpieʹzzest tät miârkkšââvv tõn, što tuâjjlažkåʹdd õõlǥči vuässõõttâd päärnai õhttsaž siõrid nuʹtt jiânnai ko vueiʹtlvaž da nuuʹbb ǩiõđâst še kuäʹss-ne vieʹttjed ääiʹj juõʹǩǩ päärnain jeeʹrab. Nääiʹt sääʹmǩiõl mainsteei vuõrâsooumaž oudd päärnže ǩiõlʼlaž maall da tuâjjneävvaid sääʹmǩiõl mainstummša. Ǩiõllpieʹzz åålǥbeäʹlnn puärrsin lij vääžnai ââʹnned huõl tõʹst, što päärnaž kooll sääʹmǩiõl määŋgpeällsânji da jeeʹres õhttvuõđin. Tåʹlǩ kuullmõš ij kuuitâǥ ooudâd aktiivlaž ǩiõlltääid peʹce tõõzz taarbšet vuârrvaaiktõõzz. Jõs puärraz jie jiijj vueiʹt mainsted sääʹmǩiõl päärnain, leʹčči vääžnai ooccâd kontaaktid jeeʹres ǩiõllmainsteeʹjid ouddmiârkkân sooǥǥ, tobddsi leʹbe õhttsallaš tuejjummuž pääiʹǩ. Päärna vuäitt põrggâd smeʹllkâʹtted sääʹmǩiõl mainstummša še kõõjjeeʹl, mii tät lij säämas, leʹbe mäʹhtt koon-ne ääʹšš vuäitči särnnad säämas. Lij kuuitâǥ päärnast ǩidd, tuåimmai-a kõõjjõõllmõš – måtam päärna kõõdâʹtte tõʹst da måtam älšme.

Lij tuõđi takai äʹšš, što päärna mainste kõskkneez ǩiõllpieʹzzest lääʹddǩiõl. Nåkam päärna še, kook mainste aktiivlânji säämas ǩiõllpieʹzz rääʹvesoummuid, vuäiʹtte siõrrâd kõskkneez pâi lääʹddǩiõʹlle. Teâđast lie nåkam päärna še, kook âʹnne kõskkneez kuhttu ǩiõl leʹbe tåʹlǩ sääʹmǩiõl. Ǩiõllvaʹlljummuš õhttan ǩiõl almmjallaš vuâkka. Sääʹmǩiõllsaž ǩiõllpieʹzzi päärna lie harjjnam tõõzz, što jeäʹnbõs sij tobddâm päärnain mainste lääʹddǩiõl, sij dommǩiõllân lij täujja tåʹlǩ lääʹddǩiõllm da ouddmiârkkân päärnaikulttuur sij pirr lij jäänmõsân lääʹddǩiõllsaž. Mij rääʹvesoummu vueiʹttep teâđsteeʹl mieʹrreed, što mainstep kõskkneen sääʹmǩiõl, ko mij miõlâst tõt lij vääžnai da tõt lij-i õhtt sääʹmǩiõli jeällʼjummuž diõtt vieʹltʼteʹmes vaʹlljummšin. Päärna kuuitâǥ hääʹrveld tuåimmje näkam ärvv-vaʹlljummši vuâđald. Päärnaid ij vueiʹt pääkkted, ij-ǥa “mainsteʹǩed sääʹmǩiõl!” -nallšem päärnai siõri kommentâsttmõš leäkku kuuʹǩǩab ääiʹj seʹst kannteei. Vuâkka vuäitt vaaikted pueʹrmõsân nuʹtt, što tuâjjlažkåʹdd vuässââtt päärnai siõrid nuʹtt jiânnai ko vueiʹtlvaž. Sääʹmǩiõllsaž rääʹvesoummu poodd päärna täujja mainste säämas kueiʹmeez še. Nuʹbb vueʹǩǩ lij ǩiõlʼlaž maall ouddmõš nuʹtt, što päärnaid miõllsaž siõrid, speâllaid dno. ââʹnet jäänmõõzz mieʹldd še õhttsaž tuåimin. Ko päärna vuäǯǯa rääʹvesoummust sääʹmǩiõllsaž maall håʹt mâka auttǩeäinain siõrrma, sij vuäiʹtte hiâlpben mainsted säämas auttǩeäinain siõreen mâʹŋŋlest še, ko rääʹvesooumaž ij leäkku mieʹldd.

Ni ǩii ij maainâst ǩiõl aalǥâst ääʹljeeʹl noormi mieʹldd – ij ni õõutǩiõllsiʹžžen šõddi lääʹdd- leʹbe eŋgglõsǩiõllsaž päärnaž. Jõnn jäänbõsǩiõl päärnaž kuuitâǥ kooll da peäss ââʹnned nuʹtt jiânnai, što päärna ǩiõlʼlaž vââʹjj kuâđđje vuõsspäʹrnnpoodd mâŋŋa meädda takainalla šoorab põrggmõõžžtaa. Sääʹmǩiõllsaž päärnast vueʹǩǩ vuäitt leeʹd jeeʹres: ǩiõllvââʹjj da ǩiõlltääid reäiʹj vuäiʹtte kollʼjed ǩiõlâst kuuʹǩǩ vuõsspäʹrnnpoodd mâŋŋa še, jõs ääʹšš jeät vuâmmšuku. Vuõigg nääʹll kässjõõttâd päärna ǩiõʹlle ij kuuitâǥ leäkku võõʹjjin vuõiʹǧǧest mušttʼtummuš, päärna mainstummuž kõõsktummuš, leʹbe päärna okknâttmõš. Juõʹǩǩ ǩiõllpieʹsspäärna särnnam sääʹmǩiõllsaž sääʹnn lij läuʹǩǩ ooudårra! Päärna sääʹmǩiõllsaž mainstummša âlgg pâi šiõhttlõõttâd positiivlânji da smeʹllkââʹtteeʹl, håʹt tõʹst leʹčče jiânnai vââʹjj. Pueʹrab nääʹll teevvad vââʹjj lij tõõjjâd sääʹn leʹbe ääʹšš vuõigg ååʹblǩest. Jõs sääʹmǩiõllsaž vuõrâsooumaž – ǩiõllpieʹzzest leʹbe dååma – vuâmmaš päärna sääʹmǩiõlâst tiõttum põõšši vaiggâdvuõđid, kannat ooccâd nåkam materiaal, mâʹte teeʹkstid, lokkõõzzid leʹbe siõrid, koin kõõččmõõžžâst åårrai ǩiõl jiõččvuõtt puätt ouʹdde. Jõs ouddmiârkkân mõõnnâm äiʹǧǧååʹbleǩ lij täujja väʹǯǯel, kannat lookkâd päärnže mainnsid, koin ââʹnet jiânnai tõn äiʹǧǧååʹbleǩ, da mainstõõllâd mainnsest päärnain. Vuäitt še väʹldded nääʹllen kõõjjõõllâd päärna peeiʹvest leʹbe neäʹttel-looppâst nuʹtt, što mõõnnâm äiʹǧǧååʹbleǩ puätt ouʹdde nuʹtt kõõččmõõžžin ǥo vasttõõzzin.

Ko mainstet tiõrvâs, takainalla šõddi päärnast, vasttõs lij seʹlvv: ij tuejjed. Måttmin tuʹtǩǩummšin määŋgǩiõllsaž päärnain lij raportõsttum siõm ǩiõllouddnummuž äjjnummuž, kååʹtt kuuitâǥ taʹssjââvv õõutǩiõllsaid veʹrddeeʹl mââimõõzzâst škooulââʹjjest. Nuuʹbb tuʹtǩǩeempuåđõõzz ǥõs čuäʹjte tõõzz, što näkam äjjnummuž ij leäkku ni vooʹps. Sääʹmǩiõl mättjummuš vuäitt kuâsttjed päärna lääʹddǩiõllsaž mainstummšest: päärnaž vuäitt ouddmiârkkân tiõttum ââʹjjest ââʹnned sääʹmǩiõllsaž saaʹnid lääʹddǩiõl seäkka leʹbe soojted lääʹddǩiõllsaž saaʹnid sääʹmǩiõl morfologia mieʹldd. Tät lij takai vueʹss kueiʹtǩiõllsažvuõđâst, ij miârkk stamldõõzzâst. Sääʹmǩiõl vaaiktõs päärna lääʹddǩiõllsaž mainstummšest läppai jäänbõs päärnain jåʹttlânji tõʹnt, ko lääʹddǩiõll lij juõʹǩǩ sââʹjest kollʼjeei väʹlddǩiõll. Ni õhtt ǩiõllpieʹsspäärnaž ij leäkku teâđ mieʹldd leämmaž mättjeǩani lääʹddǩiõl sääʹmǩiõl diõtt! Kueiʹtǩiõllsažvuõđ mieʹldd pohttam ǩiõlltieʹttemvuõtt (ns. metaǩiõlʼlaž kompeteʹnss) vuäitt vaaikted še positiivlânji lääʹddǩiõl ouddnummša da jeeʹres ǩiõli mättjummša.

Šiõǥǥ, što puärraz näkam vueʹjjest haaʹlee uʹvdded päärnže sääʹmǩiõl tääid! Pueʹrmõs teâttlõs leʹčči, jõs puärraz leʹbe kuäbbaž-ne suännain vuäitči mättʼtõõllâd päärna mättjem sääʹmǩiõl. Tääzz lie ânnʼjõžääiʹj õinn pueʹrab vuäittmõõžž, ko sääʹmǩiõli mättʼtõs rääʹvesoummid lij taʹrjjeemnalla nuʹtt klass- ko virtuaalmättʼtõssân, da materiaal jiõččmättʼtõõttma käunnʼje še. Jõs puärraz jie vueiʹt koon-ne määin diõtt mättʼtõõllâd sääʹmǩiõl, kannat muʹštted, što håʹt mõõn ǩiõl määŋgpeällsaž mainstummuš päärnže oouʹdad suu juurdčummuž da ǩiõlʼlaž kapasiteeʹtt; looǥǥ da meälttad âʹte päärnže nuʹtt jiânnai ko vuäitak tõin ǩiõlin, koon silttääk. Päärnže kannat aainâs ooccâd sääʹmǩiõllsaž kontaaktid âʹlddpirrõõzzâst da õhttsallaš tuåimmjummuž pääiʹǩ, da dååma vuäitt ââʹnned äuʹǩǩen sääʹmǩiõllsaž media da kulttuurtaʹrjjummuž. Ǩiiʹrjid vuäitt lookkâd päärnže vääʹnn ǩiõlltääidain še, poka mättʼtââll vuâđđaaʹššid jiõnnummšest. Sääʹmǩiõllsaž ruåđid da toobdâs oummuid kannat smeʹllkâʹtted mainsted sääʹmǩiõl päärnain. Õõldâsoummui positiivlaž da smeʹllkõʹtti šiõttlõõvvmõš oouʹdee še päärna ǩiõllouddnummuž!