Teâđ meeʹst

Säʹmmla liâ Euroopp unioon vuuʹd oʹdinak alggmeer. Säʹmmlai alggmeersââʹjj lij juʹn raavuum Lääʹdd vuâđđlääʹjjest. Nuʹt 6 proseeʹnt veeʹzz maaiʹlm naroodâst leʹbe 476 miljoon oummu koʹlle alggmeeraid. Alggmeer jeäʹlle 90 jeeʹres riikk vuuʹdest.

Täujja kõččum

  • Jiânnai-a Lääʹddjânnmest liâ säʹmmla?

    Lääʹddjânnmest jälste nuʹtt 10 000 säʹmmliʹžžed. Sääʹm dommvoudda koʹlle Jeänõõǥǥ, Aanar da Uccjooǥǥ kååʹdd di Suäʹđjel kååʹdd tâʹvvbieʹll leʹbe Lappi paalǥâskååʹdd vuʹvdd. Säʹmmlain pâʹjjel 60 proseeʹnt jälste kuuitâǥ sääʹm dommvuuʹd ååuǥbeäʹlnn.

    Pukveeʹzz säʹmmla liâ nuʹt 75 000-100 000 laʹsǩǩeemnääʹlest ǩidd ååreeʹl. Säʹmmla liâ aazztam Taarr, Ruõcc ja Lääʹdd tâʹvvbeäʹl di Kuâlõõǥǥ siiʹsǩbeäʹlid juʹn ouddâl ânnʼjõž riikkraaji šõddmõõžž. Tän vuuʹd kååččat nõõmin Sääʹmjânnam (tâʹvvsääʹmǩiõʹlle Sápmi, aanarsääʹmǩiõʹlle Säämi da nuõrttsääʹmǩiõʹlle Sääʹmm).

  • Mõõk liâ säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj?

    Säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj liâ kueʹllšeellmõš, puäʒʒhåidd, mieʹcstummuš, noorummuš da sääʹmǩiõtt-tuâjj di täi ânnʼjõž vueʹǩǩâʹttem-maall. Uʹcclaan turismmtoiʹmmjummuš vuäitt leeʹd äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji tuäʹrjjen piʹrǧǧeemhaʹŋǩǩõõzzin. Äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjin sääʹmǩiõll lij luândlaž pieʹǩǩ reâuggmõõžž. Jieʹllemvueʹjj veʹt tåimma ǩiõl da kulttuur aktiivlaž ââʹnnempäiʹǩǩen, kooi pääiʹǩ teâđ da tääid še seeʹrdet njueʹbǯǯlânji puõlvvõõǥǥâst nobba.

    Looǥǥ lââʹzz

  • Mõõk liâ Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl?

    Lääʹddjânnmest mainstet koumm jeeʹres sääʹmǩiõl: tâʹvvsääʹm, aanarsääʹm, nuõrttsääʹm da. Puk Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl liâ vaarvuâla ǩiõl.

    Tâʹvvsääʹmm lij mainstemvuuʹdstes da mainstem-meäʹr mieʹldd šuurmõs sääʹmǩiõlin. Tõn mainste aʹrvvõõzz mieʹldd õhttsiʹžže nuʹt 20 000–25 000 oummu Lääʹddjânnmest, Taarrjânnmest da Ruõccjânnmest. Aʹrvvõõzz mieʹldd tâʹvvsääʹm mainsteeʹj Lääʹddjânnmest liâ nuʹt 2 000.

    Aanarsääʹm lij äʹrbbvuõđlânji mainstum Aanarjääuʹr pirrõõzzâst. Aanarsääʹm mainsteeʹj liâ aʹrvvõõzz mieʹldd nuʹt 400. Mainsteeʹji lookkâm-mieʹrr lij šorrneʹmmen kuʹǩesäiggsaž ǩiõlljeälltemtuâj peäʹlest. Aanarsääʹmm lij sääʹmǩiõll, koon mainstet tåʹlǩ Lääʹddjânnmest.

    Nuõrttsääʹm leät mainstum Ruõššjânnam Kuâlõõǥǥâst da tõõzz rääʹjtõõvvâm vuuʹdin, Lääʹddjânnmest da Taarrjânnmest. Ânnʼjõžäiʹǧǧen šuurmõs pieʹǩǩ nuõrttsääʹm mainsteeʹjin jälste Aanarkååʹddest Lääʹddjânnmest. Aʹrvvõõzz mieʹldd nuõrttsääʹm mainsteeʹj Lääʹddjânnmest liâ nuʹt 300.

    Sääʹmǩiõl liâ alggmeerǩiõl. Sääʹmǩiõli äʹrbbvuõđlaž mainstemvuʹvdd vuäll Kõskk-Ruõcc (Taalainmaa) Dalarna-mäddkååʹddest Kuâlõõǥǥ nuõrtibeäʹl ǩeäčča Ruõššjânnmest. Sääʹmǩiõl koʹlle uraalʼlaž ǩiõllkååʹdd lääʹdd-ugrliʹžže suârra da sääʹmǩiõl ââldmõõzz sokk-ǩiõl liâ nuõrtimiârrlääʹdd ǩiõl mâta (lääʹdd da eesti). Ânnʼjõž sääʹmǩiõlid mainstet še äʹrbbvuõđlaž mainstemvuuʹdi lââʹssen jeeʹresåʹrnn ouddmiârkkân Lääʹdd, Ruõcc da Taarr väʹlddgååradvuuʹdin jânnmaseʹrddem diõtt.

  • Kâʹll Sääʹmǩiõllâd liâ õhttsiʹžže?

    Sääʹmǩiõl liâ ååʹn ååuʹc: tââʹrjsääʹmm (Ruõšš), ǩiʹlddsääʹmm ((Ruõšš), nuõrttsääʹmm (Lääʹdd, Ruõšš, Taarr), aanarsääʹmm (Lääʹdd), tâʹvvsääʹmm (Lääʹdd, Ruõcc, Taarr), juuʹlevsääʹmm (Ruõcc, Taarr), piiddâmsääʹmm (Ruõcc, Taarr), uuʹmesääʹmm (Ruõcc, Taarr) ja saujjsääʹmm (Ruõcc, Taarr). Ruõššjânnmest mainstum äʹǩǩelsääʹmǩiõl ǩiõččât läppjam 2003.

  • Mii lij sääʹmpiiutâs?

    Sääʹmpiiutâs lij säʹmmlai meersaž tiõttin pukin kuõʹstti. Tõʹst lij šõddâm vääžnai identiteeʹtt symbool, kååʹtt kuâdd mieʹldes säʹmmlai historia. Pihttâz čuäʹjte pihttsi õõʹnnʼjest täujja jeeʹres aaʹššin. Piiutâsobbvuõtt nårrai määŋgast uuʹcces tääʹrǩes sõõʹjin, mâta käʹmmin, puäkknjest, keäʹpprest, reeʹppǩest da hieʹrvin.

    Lääʹddjânnam beäʹlnn liâ ââʹnnmest vitt sääʹmpihttâz väʹlddmaall: Jeänõõǥǥ, Aanar, Uccjooǥǥ, Vuõccu da nuõrttsäʹmmlai piiutâs. Sääʹmpiiutâs lij alggveär peäʹlest meerpiiutâs, da tõt lij õnnum čõõđ ääiʹj historiast. Ääiʹj mieʹldd piiutâs lij mottjeʹmmen arggpihttsest juʹhllpihttsen.

    Looǥǥ lââʹzz sääʹmpihttsin: https://www.samiduodji.com/puvut

  • Lij-a säʹmmlain meersažlaaul?

    Sääʹmsooǥǥ laaul lij säʹmmlai veerǥlaž meersažlaaul. Sääʹmsooǥǥ laulli lij sääʹntam vuõssmõs säʹmmlaž Taarr riikkpeiʹvvooumaž Isak Saba da suõmmääm taajâž suõmmeeʹjj Arne Sørlie. Saba tiivt vaʹlljeeš meersažlaullʼjen 13. sääʹmkonfereeʹnsest Årest påʹrǧǧmannust 1986. Suõmmõõzz priʹmmeš veerǥlânji säʹmmlai 15. konfereeʹnsest Heʹlssnest eeʹjjest 1992.

    Sääʹmsooǥǥ laaul

  • Lij-a säʹmmlain meersažjuõigg?

    Säʹmmlai 22. Konfereʹnss vaʹllji sääʹm meersažjuõiggân Áillohakse, leʹbe Nils-Aslak Valkeapää juõiǥ Sámi eatnan duoddariid.

    Juõiǥ melodia da sääntõõzz lij tuejjääm tun âlmma mõõnnâm čeäppõsneǩ Nils-Aslak Valkeapää. Juõiǥ alggveärlažǩiõll lij tâʹvvsääʹmm, leša tõt lij jåårǥlõttum saujj-, juuʹlev-, aanar-, nuõrtt- da ǩiʹlddsääʹmǩiõlid.

    Meersažjuõiǥ sääʹn

  • Mâid sääʹm lipp symbolâstt?

    Sääʹm lipp lij säʹmmla čeäppneeʹǩǩ Astrid Båhl plaaneem. Liipp teeʹmm puätt saujjsäʹmmla Anders Fjellnerin tiivtâst Páiven párneh (Peeiʹv päärna), koʹst Fjellner kovvad säʹmmlaid peeiʹv nijddân da päʹrnnen. Liipp ruõʹpsses kruugg kovvad peeiʹv da seenai mannu. Liippâst leäʹdǧǧe ruõpssâd da seenai lââʹssen viʹsǩǩes da ruânn eeuʹn. Seämma eeuʹn liâ äʹrbbvuõđlânji õnnum säʹmmlai meer- da meersažpihttsin.

    Liipp priʹmmeš säʹmmlai veerǥlaž symboolân säʹmmlai 13. tâʹvvjânnmallaš konfereeʹnsest Årest 15. påʹrǧǧmannust 1986. Seämmavuâra priʹmmeš še Sääʹmsooǥǥ laulli. Säʹmmlai liipptempeeiʹv liâ kuâtmlo, koin vääžnmõs lij Säʹmmlai meersažpeiʹvv 6. täʹlvvmannu. Tõin muuʹštet vuõssmõs säʹmmlai såbbar Truäʹnddmest, Taarrjânnmest

    Lääʹdd siiʹsǩaaʹššiministeria siâzztââll sääʹm liipptempeeiʹvid še aalmjallaž liipptummuž. Liipptummšest jääʹǩǩtet koon-a riikk laaʹjjid. Privatt meerlain, õõutstõõzzin da põrggsin lij juʹhllmiõl, ciʹsttjummuž leʹbe peʹccel čuäʹjtem diõtt frijjvuõtt liippted Sääʹm liippin muđoi ǥu tåʹlǩ veerǥlaž liipptempeeiʹvin.

    RUÕPSSÂD RUÂNN VISKKÂD ÂÂʹLIǨ
    Pantone 485 C Pantone 356 C Pantone 116 Pantone 286 C

     

    Teâttkäivv: www.saamicouncil.net

  • Kook peeiʹv liâ sääʹm liipp liipptempeeiʹv?

    Säʹmmlain liâ õhttsiʹžže kuâtmlo sääʹmkonfereeʹnsest primmum liipptempeeiʹv (Heʹlssen 1992, Muurman 1996 da Truäʹnddem 2017).

    6.2. Saaʹmi meersažpeiʹvv

    2.3. Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ vuâđđeempeiʹvv (1996)

    Jõnn läʹznpeiʹvv, säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž juʹhllpeiʹvv.

    Evvanpeiʹvv, aalmjallaž juʹhllpeiʹvv.

    9.8. ÕM meeraikõskksaž alggmeerai peiʹvv

    15.8. Sääʹm liipp priimmâmpeiʹvv (1986)

    18.8. Sääʹmsuåvtõõzz vuâđđeempeiʹvv (1956)

    26.8. Ruõccjânnam Sääʹmteeʹǧǧ vuâđđeempeiʹvv (1996)

    9.10. Taarrjânnam Sääʹmteeʹǧǧ vuâđđeempeiʹvv (1989)

    9.11. Sääʹm parlameeʹnt vuâđđeempeiʹvv (1973). Sääʹm parlameʹntt leäi Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ oudldõʹstti.

    15.11. Vuõssmõs sääʹm riikkpeiʹvvoummu Isak Saba šõddâmpeiʹvv. Isak Saba šõõddi 15.11.1875 Uunjaarǥâst Varjjlest. Son leäi Taarr Jõnnteeʹǧǧ vuäzzlaž kueiʹt pââʹj ääiʹj (1906-1912) Isak Saba eeʹttkõõʹsti tuâjjlaipeällõõǥǥ.

    29.11. Elsa Laula Renberg šõddâmpeiʹvv. Elsa Laula Renberg (š. 1877) ââʹnet raajid râstldeei säʹmmlai õhttsažtuâj jåttʼteeʹjen. Son leäi sääʹm neezzanorganisaatio aktiiv da vaikkti Truäʹnddmest Taarrjânnmest 6.2.1917 riõššum vuõssmõs såbbar vuäǯǯmõʹšše.

  • Mõõk liâ Sääʹmteeʹǧǧ tuâj?

    Sääʹmteeʹǧǧ vääžnmõs tuâjj lij čõõđted vuâđđlääʹjjest tõõzz tuõrvvum ǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldâšm di tuõrvvâd sääʹm alggmeerkulttuur seillmõš da ouddnem.

    Sääʹmteʹǧǧ õlmmad säʹmmlai veerǥlaž beäʹl välddmõõžž da eeʹttkâstt säʹmmlaid tuâjeez kuulli meersaž da meeraikõskksaž õhttvuõđin. Sääʹmteʹǧǧ âânn jiõččnaž mieʹrreemvääʹld. Sääʹmteʹǧǧ vuäitt uʹvdded eʹtǩǩõõzzid, aalǥtõõzzid da  ciâlklmid veʹrǧǧniiʹǩǩid. Lââʹssen Sääʹmteʹǧǧ nõõmad eeʹttǩeeʹjid määŋgaid jeeʹres tuâjj-jooukid. Nuʹbb vueiʹvvääššlaž tåimmjem-mall lij veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm jååʹttem saǥstõõllmõõžž.

    Looǥǥ lââʹzz Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummšest.