Säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimmjummuš

Säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimm lij šorrnam kõrrsânji mââimõs iiʹjji. Vuõssmõs ǩiõllpieʹss ǩiõččlõddâm-miõlâst leäi sääʹmvuuʹdest Čeʹvetjääuʹr nuõrttsääʹmǩiõllsaž joukk, kååʹtt tuåimmji muäʹdd määnpââʹj eeʹjjest 1993, leša tõt ij veâl viikkâm põõšši tuåimmjummša. Eeʹjjest 1997 alttee seämma poodd Anarâškielâ servi rõ leʹbe Aanarsääʹmǩiõl õhttõõzz aanarsääʹmǩiõllsaž ǩiõllpieʹss Aanar ceerkavsiidâst da Aanar kååʹdd vaaldšem aanarsääʹm ǩiõllpieʹss Âʹvvlest da nuõrttsääʹm ǩiõllpieʹss Čeʹvetjääuʹrest. Aalǥâst ǩiõllpieʹzz tuåimmje jeeʹresnallšem projeʹktt-teäggtõõzzivuiʹm. Aanarsääʹmǩiõl õhttõõzz ǩiõllpieʹss lij juätkkam årsteǩani, da eeʹjjest 2009 vuåǯǯuš aanarsääʹm ǩiõllpieʹzz Âʹvvla da eeʹjjest 2011 nuuʹbb joouk Aanra. Vuõssmõs tâʹvvsääʹm ǩiõllpieʹzz aalǥteš Vuâččast eeʹjjest 2007. Nuõrttsääʹmǩiõllsaž tuåimm piâzzi eʹpet oʹđđest jåttjed eeʹjjest 2008 Âʹvvlest da 2010 Čeʹvetjääuʹrest. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž joouk lie aalǥtum nääiʹt: eeʹjjest 2012 Uccjoʹǩǩe da Karigasnjaʹrǧǧe, 2013 Heʹlssna, 2015 Oulu-gåårda, Ruäʹvnjaʹrǧǧe da Suäʹđjla da 2018 Nuorggma di Jeänõõǥǥ Hetta-siʹjdde. Heʹlssen ǩiõllpieʹss jõõski tuåimmjummuž eeʹjjest 2018, da Čeʹvetjääuʹr ǩiõllpieʹsstuåimm årsti še seämma ääiʹj.

Säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹssjoouk tuåimmje tän poodd õhttsiʹžže 12, koin õhtt lij nuõrttsääʹmǩiõllsaž, kolmm lie aanarsääʹmǩiõllsa da kääuʹc lie tâʹvvsääʹmǩiõllsa.

Mättʼtõs- da kulttuurministeria meâtt juõʹǩǩ eeʹjj teäggtõõzz säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåim staanâm diõtt. Ko ǩiõllpieʹsstuåimm ij leäkku lääʹjjmeâldlaž, tõõzz ij leäkku jiiʹjjes, põõšši sââʹjj riikk budjeeʹttest, nuʹtt-ba teäggtõõzz miõđât õõut eeǥǥas vuârstes. Tän teäggtõõzz koordinâstt Sääʹmteʹǧǧ. Ǩiõllpieʹsstuåim riâšši kååʹdd, gåårad da organisaatio åʹcce tieʹǧǧ Sääʹmteeʹǧǧest, da teäggtõõzz juâkkõõttmõõžž vuâđđan lie õhttsaž saǥstõõllmõõžž da Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllsuåvtõõzz tuʹmmstõk. Riikk teäggtõs lij jurddum vieʹltʼteʹmes tuåimmjemkoolaid, da tuåim riâššjest vueʹrdet, što tõt mähss tuåimmjummšest jiõččvaʹstteemvueʹssen uuʹccmõsân 15 %.

Jäänmõsân ǩiõllpieʹzzid vaaldše kååʹdd da gåårad, koin joouk tuåimmje. Nääiʹt kõõččmõš lij kååddlaž ouddpeâmmast, koozz kooll takai ooccâm-mõõntõõllmõš da päärna huõlteeʹjin peʹrrjum ouddpeâmm-mähss. Aanrest koolm aanarsääʹmǩiõllsa joouk vaaldšeeʹjen lij Anarâškielâ servi rõ. Aanar kååʹddest lij vuäʹsttemkääzzkõs-suåppmõš organisaatioin, nuʹtt-ba piârrjid kõõččmõõžžâst lij kååddlaž ouddpeâmm. Säʹmmlai kulttuur- ja ǩiõllpieʹsstuåim puk historia äiʹǧǧen še muäʹdd jeeʹres organisaatio lie riâššâm ǩiõllpieʹsstuåim. Pedagooglânji da vaaldšmallânji nääiʹt väʹǯǯlõs tuåim joortummuš lij čuäʹjtõõttâm pääʹlǩteʹmes tuâjjan čuuʹt väʹǯǯlen joorted.

Sääʹmteeʹǧǧest reâugg mieʹrräiggsaž ǩiõllpieʹssoʹhjjeei, koon tuâjaid koʹlle veäʹǩǩvuõđi vaaldšummuš, ǩiõllpieʹsstuâjjlai pedagooglaž tuärjjummuš, puärrsi vuäʹpstummuš da tuåim takai vuåppmõš da ooudâsviikkmõš. Suʹnne vuäǯǯ vuõss-sâjjsânji leeʹd õhttvuõđâst pukin ǩiõllpieʹsstueiʹmme kuulli kõõččmõõžžin. Ǩiõllpieʹssoʹhjjeei õhttvuõtt-teâđ käunnʼje tääiʹben. Lââʹssen kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåim vuäpp Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar. Tuåim kuõskki tuʹmmstõõǥǥid tuʹmmai Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllsuåvtõs da šuurab linjjummšid tuejjad Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsååbbar.

Ǩiõllpieʹsstuåim tarbb da haall lij tän poodd šoorab ko riikk teäggtõõzz staanâm oudldõõzz lie tuåim riâššmõʹšše. Teäggtõõzz mieʹrreem määinai lââʹssen vääʹnnvuõtt škooultum, ǩiõlltäiddsaž tuâjjlain vaiggsmâtt ǩiõllpieʹsstuåim da jeeʹres ǩiõl da kulttuur jeällteei tuåimi riâššmõõžž määŋgin vuuʹdin. Sääʹmteʹǧǧ peejj teäggtemtuʹmmstõõǥǥin vuõss-sâjja juʹn tuåimmjeei ǩiõllpieʹzzi juätkkjummuž, leša pârgg še oouʹdeed teäggtõõzz šorrnummuž da tuåimmjem šuurummuž kuuʹǩǩab ääiʹj plaanin. Ouddpeâmmsueʹrj ämmatniiʹǩǩi škooultõs da tiuddeemškooultõs (looǥǥ lââʹzz ouddmiârkkân tääiʹben) lââʹzzte jiiʹjjes peäʹlest sääʹm ouddpeâmm tuâjjlažresuursid. Jõs tuäivak ođđ sääʹmǩiõllsaž ǩiõllpieʹzz aalǥtummuž, kannat leeʹd õhttvuõđâst Sääʹmtegga – väʹlddep õõutveäkka seeʹlv, mõõn nalla ääʹššest vuäitt ouddned!