Saavâjođetteijei kejâstâh almosčuákkimist 26.6.2020
Saavâjođetteijei kejâstuv almosčuákkimist 26.6.2020 meridii almostittiđ blogičaalân Sämitige nettisiijđoin.
Saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso
Korona-ääigi láá Sämitige tooimah já ääših hoittájum čuávvoo náál: Säämi kulttuurkuávdáš Sajos lii lamaš kiddâ njuhčâmáánu 16 peeivi rääjist. Stivrâ meridij toollâđ Sajos kiddâ vyesimáánu loopâ räi. Sämitiggeest lii lamaš káiduspargo válduášálâš pargovyehhin tuáistáážân, iäge virgemääđhih lah tohhum spiekâstâhtile ääigi. Kiärgusvuotâjuávkku asâttui já juávkku lii čuákkimistám ohtsis vittii.
Sämitige ornim seminaarijd, tilálâšvuođâid já tábáhtusâid kessii meddâl vyesimáánu loopâ räi já čuákkimáid láá uásálistám káidusohtâvuođâi peht. Meid kesimáánu almosčuákkim uárnejui káidusohtâvuođâi peht kevttimáin Interprefy-káidustulkkumheiviittâs. Káidusporgâm jaska 3.8.2020 rääjist, toin iävttoin, ete tavdâtile kuávlust lii pissoom virgeomâhái avžuuttem tääsist.
Kiđđuv spiekâstâhtile ääigi Sämitigge vuolgâttij áánnum uáiviministerân Suomâ siskáldâs jotteem raijiimân 23.3.2020, vâi koronavirus levânem puávtáččii hitodiđ já riskâjuávhuid suoijiđ. Sämitige nubbe áánnum vuolgâttui sisministerân Taažâ já Suomâ koskâsii rääji lekkâm várás 10.6.2020, ko tile tavveen pahudui rávhálâžžân. Koronavirus tiet meridum jotteemraijiittâsah láá čuáccám merhâšitteht Tave-Suomâ räjikuávlui sämmilâšaalmugân.
President Sauli Niinistö teivâm ornášui 6.3.2020. Kolliistâllâm vuáđudui moonnâm valjâpaje ääigi oovdânpuohtum povdiittâsân kolliđ uđđâsist sämikuávlust. Teivâmist savâstâllii šoŋŋâdâhnubástusâst já ton vaikuttâsâin sämmilii kulttuurân, vajosaavâin, Suomâ olmoošvuoigâdvuotâkenigâsvuođâin já sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio vuáđđudmist.
Sämitiggelahâuđâsmittemproosees lii meid lamaš joođoost. Fáddán láá lamaš sämitiggelaavâ 9 § miäldásiih ráđádâlmeh sämitiggelaavâ nubásmittem valmâštâllee toimâkode aasâtmist, mast kieđâvuššui toimâkode mandaat. Taat ráđádâllâm já proosees vuáđuduveh Suomâ haldâttâsohjelm kirjiimân. Ovdil toimâkode pargo lii toimâm sämitiggelaavâ uđâsmitmân kyeskee ovdâčielgiittâspargojuávkku.
Vääččir meccikuávlu tipšo- já kevttimvuáváámist láá lamaš sämitiggelaavâ 9 § miäldásiih ráđádâlmeh Meccihaldâttâssáin kiđđuv. Almolávt ráđádâlmijn lâi pyeri vuoiŋâ, mutâ maaŋgâ ääšist ij kavnum ohtsâšibárdâs.
Sämitiggelaavâ 9 § miäldásiih ráđádâlmeh pargo- já iäláttâsministeriöin kuávlui oovdedmist já Euroop union kuávlu- já ráhtuspolitiik ruttâráájoid kyeskee lahâasâttem uđâsmitmist lijjii kiđđuv. Sämitige kuávdáš iävtuttâsah taan lahâasâttemuđâsmitmist láá, ete Sämitige oles uásálistem sämikuávlu ovdánmân kalga turviđ uđâsmittemnáál lahâaasâtmist, lahâiävtuttâsân siskálmittoo njuolgâdus, mon mield sämikuávlun čyeccee ovdánem ij uážu tovâttiđ hemâdâs sämmilâškulttuurân, kuávlui uđâsmittem ráđádâllâmkode čuákánpiejâmân lasettuvvoo Sämitige ovdâsteijee, sämmilâš raajijd rastaldittee oovtâstpargo torvejuvvoo já sämmilâšiäláttâssáid vuáđuduvvoo iäláttâsruttârááju.
Sämitiggelaavâ 9 § miäldásiih ráđádâlmeh Laapi litoin Tave-Laapi eennâmkoddekaava 2040 -ääšist lijjii vyesimáánust. Jieŋâmerârađe oro pisomin kaavast vijđes vuástálistmist peerusthánnáá. Vuáváámist lii meid šleđgâlinjâš Ucjuuhân. Almolávt puáhtá pahudiđ, ete Sämitige huámmášuumijd iä lah váldám mieldi eennâmkoddekaavast vijđásubbooht.
Sämitiggelaavâ 9 § miäldásâš ráđádâllâm pirâsministeriöin, mii kuoskâi luándusuojâlemlahâasâttem uđâsmittem -haavâ proojeekt II kuáskimsajanmávssoid, lâi vyesimáánu loopâst. Sämitigge oovtâst Palgâsij ovtâstussáin lii tuálvum iävtuttâs ovdâskulij. Ekologâlii kompensaatio já luándu maaŋgâhámásâšvuođâ nanodeijee sajanmáksuvyevi viggeh ovdediđ. Sämitige vuolgâsaijeen lii almolávt ovdediđ luándusuojâlemlahâasâttem 16 § siskáldâs.
Eennâmkevttim- já huksimlaavâ uđâsmittem lii meid joođoost. Proosees lii oovdânpuohtum pirâsministeriö tooimâst Sämitiigán já eidusijd ráđádâlmijd lii tárguttâs algâttiđ čohčuv.
Sämitiggelaavâ 9 § miäldásâš ráđádâllâm haldâttâs iävtuttâshammiittâsâst ovdâskoodán laahân rakânâsäärbi suojâlmist adelum laavâ já rikoslaavâ 48 lovo 6 § nubásmitmist lâi kesimáánust pirâsministeriöin. Proosees ij oro väldimin huámmášumán sämmilij vuoigâdvuođâ jiešmeridem vuáđuld oovtâst haldâšiđ sämmilij rakânâsärbilaavâ vyelni orroo sämmilâščuosâttuvâi uásild.
Säämi Parlamentaarlii rääđi Suomâ saavâjođettempaje lii tääl joođoost. Taan ääigi láá čuákkimistám virtuaallávt, iällám tehálijd aašijd čoođâ eereeb iärrás raajijd rastalditttee škovlim háárán, savâstâllum eereeb iärrás COVID-19-tiileest, aalmuglâšjuoigâääšist já immateriaallii kulttuurärbiääšist, vuáđudum Interreg-pargojuávkku, mii annoo tehálâš lekkâmin, vâi sämmilij táárbuid puáhtá identifisistiđ oovtâst čuávvoo ruttâdempaje háárán. Sämmilij parlamiänttárij čuákkim lii sirdum já peivimeeri ij lah vala soppum.
“Enhanced participation” lii OA algâaalmugij uásálistemvuoigâdvuođâ ovdedemproosees, mast Sämitige saavâjođetteijee lii aktiivlávt lamaš mieldi.
Sämitigge lii uásálistám biodiversiteetstrategia já –toimâohjelmân kyeskee vuáđusteijee selvâttempaargon, mast láá porgâm LUKE:in (Luánduriggodâhkuávdáš) oovtâstpargo tast, maht ohjelm lii toimâm já maid uđđâ strategiast kolgâččij väldiđ huámmášumán.
Kilelis ovdánem toimâkoddeest Suomâ lii raportistâm OA:n kilelis ovdánem uulmijn, já Sämitigge lii vuossâmuu keerdi lamaš mieldi hammiimin raapoort.
Sämitigge uásálist puávdejum saavâjođetteijee uásálistem peht šoŋŋâdâhpolitiik pirrâ piävdán, mon uáiviminister lii vuáđudâm já mast láá algâttâm savâstâlmijd, moh kyeskih Suomâ šoŋŋâdâhpolitiik sunde.
Interreg-ohjelmij oovdedmist tehálâš äššin Sämitigge ana Sápmi-ohjelmuási sierâ toollâm já ton visásmittem puátteevuođâst. Ohjelm siskáldâsân lohtâseijee äššin lii tárguttâs älkkeedittiđ taan ruttâdem kevttim ucebij tuáimei peeleest já ärbivuáválij iäláttâsâi ovdedem, tego tyeje ovdedem iäláttâssân.
I värisaavâjođetteijee Anni Koivisto
Soti-uđâsmitmist: Sämitiggelaavâ 9 § miäldásâš ráđádâllâm lâi sosiaal- já tiervâsvuođâministeriöin soti-aašijn káidusohtâvuođâiguin vyesimáánu aalgâst. Sämitigge háputtâl pyereedmijd sämikielâlij já kulttuurmiäldásij palvâlusâi keevâtlii olášumán. Taat váđáččij čielgâ sämikielâlij palvâlusâi ornimovdâsvástádâs sehe kelijdeijee já olmânáál čuosâttum ruttâdem. Soti-uđâsmitmân kyeskee lahâhammiittâsâin Sämitige ulmeh iä oinuu tuárvi já vaiguttempargo juátkoo.
Soti-uđâsmittem oovdân láá meid porgâm kampanja peht, oovtviärdásij soti-palvâlusâi peeleest. Soti-kampanja ana sistees uđâsreeivâid, video, uáivilčalluid já jieijâs nettisiijđoid uássin Sämitige nettisiijđoid.
Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio jesânin ađai komissaarin pottii meriääigi räi 16 iävtuttâssâd, 14 Sämitiigán já kyehti Nuorttâlij sijdâčuákkimân. Iävtuttum ulmuuh láá ohtsis 10. Proosees komissaarij valjiimân juátkoo nuuvt, ete almoliih kuullâmtilálâšvuođah uárnejuvvojeh čohčuv.
Suomâ já Taažâ koskâsiih ráđádâlmeh Tiänu kuálástusnjuolgâdus uđâsmitmist algii keessiv. Suomâ ráđádâllâmairâskoddeest Sämitige airâsin já airâskode nubben värisaavâjođetteijen tuáimá Anne Nuorgam. Staatârääđi adelij ráđádâllâmairâskode asâttem ohtâvuođâst ciälkkámuš, mii tiäddut luosânaalij iällám turvim, sämmilij vuoigâdvuođâi ovdedem sehe ovdâskode ciälkkámušâi huámmášem.
Sämitigge lii toollâm taan ive peln oovtâ teivâm Sämitige já ovdâskoddepiäláduvâi oovtâstpargo vuáđuld. Oovtâstpargojuávhu čuákkim lâi kesimáánust já teivâmist ellii čoođâ Sämitiigán äigikyevdilis aašijd.
Máttááttâs- já kulttuurministeriö asâttem sämimáttááttâs ovdedempargojuávkku lii toimâm njuhčâmáánu rääjist. Pargojuávhu pargon lii tarkkuđ sämikielâlii arâšoddâdem, kulttuur- já kielâpiervâltooimâ, sämimáttááttâs já -škovlim tile ohtân olesvuottân. Juávhust Sämitige uásild jesânin tuáimih Ulla Aikio-Puoskari já Anne Kirste Aikio sehe äššitobdeečällen Arla Magga já Petra Kuuva.
Sämitigge lii celkkim oppâkenigâsvuođâ viijđedmân kyeskee lahâuđâsmitmijn tiädutmáin säminuorâi kielâlijd vuoigâdvuođâid sehe vuoigâdvuotâ čođâldittiđ oppâkenigâsvuotâ ärbivuáválijd tááiđuid oppâmáin. Sämitigge ceelhij kyevti ive pištee ovdâmáttááttâs keččâlmist já tiäduttij, ete vuoigâdvuođah sämikielâlii tooimân iä uážu hiäjusmuđ keččâlem čuávumuššân.
Toos lasseen Sämitigge ceelhij Yleisradio uđđâ strategiast já iävtuttij sämmilij, sämmilâšvuođâ já sämikielâlij ohjelmij pyereeb huámmášumán väldim.
II värisaavâjođetteijee Leo Aikio
Sämitige iävtuttâs puásuituállei sajasâšiše ovdedem várás: puásuituállei oovtviärdásâšvuotâ sajasâšiševuáháduvâst, puásuituállei sajasâšiše meriruuđâ já tijmemere pajedem vâi tot västid tááláá puásui-iäláttâs táárbun, huápuliih tooimah puásuituállei luámusajasâšpalvâlusâi oovdedmân lahâasâttem tääsist, sämmilij puásuituállei sosiaaltorvo olášume, pargoost vaijaam já pargokarrieerij kuhedem uássin sajasâšiše- já sajasâšišeluámusajasâšvuáháduv, oovtviärdásâšvuođâ ovdedem Mela jieijâs tooimâst oovtviärdásâšvuotâvuáváámijn.
Tukesijn láá lamaš sämitiggelaavâ 9 § miäldásiih ráđádâlmeh Hankaoja já Rove vero –ucâmusâin já meid kollekuáivumloveh láá kieđâvuššum.
EU-toorjâääšist Sämitigge lii iävtuttâm, ete elettempuásuitoorjâ aleduvvoo 28,5 eurost 36 euron. Poccuupiärgu njuolgâvyebdim oovdedmist ulmen lii älkkeedittiđ já kepidiđ njuolgâvyebdim iävtuid, nuuvt ete puásuituálleeh prinsiiplávt sämikuávlust pasteh vyebdiđ tiätu kiilumere raamij siste (1500 kg čuoppum poccuupiärgu já 500 kg koškepiärgu ivveest/poccuupiärgu vyebdee) poccuupiärgu raavvâdviäsoid, pođoivyebdeid já kulâtteijeid.
Sämitigge lii aktiivlávt čuávvum muotâtile tovâttem spesiaaltile já toollâm ohtâvuođâ ääši ooleest eennâm- já meccituáluministeriön, eennâm- já meccituáluminister sierânâsišedeijee lii iällám uáppáásmin muotâ- já kuáttumtilán. Ciälkkámuš pivdem tutkâmuš oovdedmân MAKERA-ruttâdem háárán: Sierâ eennâmkevttimhaamij vaikuttâs puásuipargomallijd já ärbitiätun – tábáhtustutkâmuš Suomâ sämmilij päikkikuávlust já puásuituálu nubástusah já vuáhádumvyevih sierâ eennâmkevttimhaamij ruossâlâs tiädui vyelni. Stuorrâpiätu čonâsjuávkkutilekejâstâh.
Sämitigge lii meid vuolgâttâm áánnum Meccihaldâttâsân poccui kuáttumráávhu já puásuituálu almolij toimâhinái turviimân spiekâstâhlii tiileest: Sämitigge kiäsá Meccihaldâttâsân, ete tot ij mieđeet taan kiiđâ já kesipaje ääigi pivdo- já jotteemluuvijd sämmilij päikkikuávlun já ete tot pehtilitáččij kocceem, vâi estih puoh lovettes jotteem.
Tääl šoŋŋâdâhnubástusân lohtâseijee fáádáh já proseseh Suomâst, moid Sämitigge lii uásálistám tâi uásálist, láá: Sämmilij šoŋŋâdâhpaaneel já sämmilij vuáhádume šoŋŋâdâhnubástus vuáhádumohjelm. Taat ovdeduvvoo eidu já ulmen lii toollâđ vuolgâttâssavâstâllâm puáttee tievâsčuákkimist. Climini-haavâst tárkkojeh puásuituálu vuáhádumvuovijd šoŋŋâdâhnubástusân. Leo Aikio lii uásálistám stivrimjuávhu paargon. Aikio uásálistij Climate Emergency and Indigenous Peoples in the Arctic -panelân Helsigist 12.3.2020. Šoŋŋâdâhlaavâ uđâsmittem lii joođoost já ulmen lii pyehtiđ oovdân Sämitige uáinuid.
Sämitiigán lii puáttám tiättun kuáivuttâhväridem Hietakero kuávlust Iänuduvâst já Sämitigge toovâi täst väidim eromâšávt ton vuáđuld, ete iä váldám kielâlaavâ huámmášumán. Tääl kuáivuttâhlaavâ uđâsmittem lii joođoost já ulmen lii čohčuv toollâđ sämitige 9 § miäldásijd ráđádâlmijd pargo- já iäláttâsministeriöin.
Sämitigge uásálistij luándu maaŋgâhámásâšvuođâ ookon uánihis some-viedoiguin, moh lasettuvvojii Sämitige somekanaváid ohtsis 5 pitá. Tain kieđâvuššii sämmilij luándukoskâvuođâ, luándu mávsulâšvuođâ já maaŋgâhámásâšvuođâ já oovtâst eellim luánduin.
Saavâjođetteijee
Tuomas Aslak Juuso
tuomas.juuso(at)samediggi.fi
040 687 3394 / 010 839 3101
I värisaavâjođetteijee
Anni Koivisto
anni.koivisto(at)samediggi.fi
040 415 5969
II värisaavâjođetteijee
Leo Aikio
leo.aikio(at)samediggi.fi
040 621 6505 / 010 839 3180
Sämitige čuávuvâš čuákkim 3/2020 tuálloo 17. – 18.9.2020 tme 10 – 18 Anarist (Sajos).
