Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ viiđâd luuhâmihe aalgij – máttááttâsâst mieldi jo 150 uápped
Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ viiđâd luuhâmihe aalgij vuossaargâ 15.8., já sämikielâ máttááttâsâst algâttii ulâttâsmeeri suulân 150 uápped 90 sierâ škoovlâst já paijeel 40 kieldâst pirrâ Suomâ. Ko uáppeemeeri lii lasanâm, te haahân láá pálkkááttum ohtsis kuttâ máttáátteijee, main jo kuulmâs pargeh váldutoimâlâš tijmemáttáátteijen. Luuhâmive 2022–2023 nuorttâlâškielâ máttááttává Sirkka Sanila já Kia Olin, anarâškielâ Laura Ylinampa já Henna Aikio já tavesämikielâ Máren-Elle Länsman já Gabriela Satokangas.
– Lii mávsulâš, ete haahâ pasta faallâđ olesáigásii pargo jo kuulmâ sämikielâ máttáátteijei. Lasseen vuossâmuu tove mist láá jyehi kielâst pargopaarah, kiäh oovtâst ovdedeh jieškote-uv sämikielâ máttááttâs, illood haavâ proojeekthovdâ Hanna Helander Ucjuv kieldâst.
Laura Ylinampa lii ohtâ káidusmáttááttâshaavâ uđđâ máttáátteijein. Veikkâ haahâ já anarâškielâ máttááttem káidusohtâvuođâiguin láá sunjin uápis ääših máttáátteijeeuápui áánsust, te puáttee čohčâ lii kuittâg váhá jiärástuttee. – Kale tiijmij älgim lii vaarâ siämmáá jiärástuttee máttáátteijei, ko uáppeid-uv. Teknisij aašij já ohtâvuođâi toimâm meid lii jiärástuttee. Mutâ amahân puoh maneh jo pyereest, ko peessâp puáttee ookon já algâorniistâlmeh láá oornigist, iätá Laura.
Máttááttâs ulmen ravkkâđ kiäsuttem jieijâs kielân já kulttuurân
Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ taha máhđulâžžân sämikielâ máttááttâllâm sämikuávlu ulguubeln ässee uáppeid kyevti okkotiijme verd. Ovdil káidusmáttááttâshaavâ eromâšávt anarâš- já nuorttâlâškielâi máttááttâs lâi tuš tyellittälli, já tavesämikielâ-uv máttááttâs lâi tuš stuárráámus sämmilâšjuávhui Ruávinjaargâst, Oulust já Helsigist. Káidusmáttááttâshaavâ máttááttâs lii te siämmást kielâiäláskittem já sämmilii pedagogiik ovdedem.
– Veikâ kyehti okkotiijme sämikielâ máttááttâs lii uccáá, te kielâmáttátmist koččâmuš lii meid jieijâs kulttuurân já jieijâs madduid uáppáásmist. Mii máttááttâs rávkká tuáivui mield kiäsuttem jieijâs kielâ já identiteet tutkâmân, paahud Hanna Helander.
Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lii álgám ive 2018, já ive 2020 tot palhâšui Máttááttâshaldâttâs Cygnaeus-palhâšumijn. Palhâšume finnim aggân lijjii uásálâšvuotâ, juksâmvuotâ já inkluusio sehe ruokkâdvuotâ kevttiđ uđđâ máttááttâsvuovijd. Haahâ juátkoo Máttááttâs- já kulttuurministeriö sierânâsruđâiguin ovdedemhaahhân ive 2023 kiđđâluuhâmpaje loopâ räi.
Lasetiäđuh:
Hanna Helander, hahâhovdâ
Ucjuv kieldâ
hanna.helander@edu.utsjoki.fi
040 701 2094
Arla Magga, hahâkoordinaattor
Sämitigge
arla.magga@samediggi.fi
040 687 5989
Lasetiäđuh Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâst:
Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ lii haahâ, mon Ucjuv kieldâ joođeet já Sämitigge koordinist. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ. Haavâ ulmen lii faallâđ sämikielâi káidusmáttááttâs kyehti okkotiijme verd vuáđuškoovlâ já nube tääsi uáppeid sämmilij päikkikuávlu ulguubel já ovdediđ sämikielâi káidusmáttááttâs pedagogiik. Káidusmáttááttâshaavâ máttááttâs lii reaaláigásâš (synkroonlâš) máttááttâs. Talle máttáátteijee já uáppeeh, kiäh uásálisteh káidusmáttááttâsân, uásálisteh siämmáá ääigi oppâtijmijd jieijâs piergâsijn, mutâ fyysilávt sierâ paaihijn.