Maasâd

“Sämikielâlii arâšoddâdem, sämimáttááttâs já sämikielâlii škovlimpálgái nanodem finnee tääl uđđâ liävtu”

Almostittum 15.4.2021 Škovlim já oppâmateriaal

Pargojuávkku iävtut sämimáttááttâs ornim fastâ vuáđun ubâ staatâst já sämikielâlii arâšoddâdem nanodem eromâšávt sämikuávlu ulguubeln. Säämi kielâpiervâlij sajadâh uássin arâšoddâdem lii táttu nanodiđ. Nuorttâkielâlii arâšoddâdem já máttááttâs oovdedmân iävtuttuvvoo eromâštooimâid. Pargojuávkku iävtut meid, et oppâmateriaal ruttâdem pajeduččii kyevtkiärdásâžžân. Sämikielâlii máttááttâs-, sosiaal- já tiervâsvuođâ škovliittâsân iävtuttuvvoo ovdâsvástádâsoppâlágádâsâi nomâttem. Sämitige uásálistem škovliittâs oovdedmist, sämitiäđu sajaduv pyeredem máttááttâsâst já sämimáttááttâs taverijgálii ovtâspargo lii haalu nanodiđ.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö 6.2.2020 asâttâm sämikielâ já sämikielâlii máttááttâs ovdedempargojuávkku luovâttij loppâraportis máttááttâsminister Jussi Saramon já staatâčällee Tuomo Puumalan 15.4.2021. Pargojuávhu pargo lâi vijđes. Tot valmâštâlâi iävtuttâsâid sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs já škovlim oovdedmân olesvuottân.

Uđâsmitmijn lii huáppu

Sämitige saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso kijttá pargojuávhu vuáđulâš pargoost. – Ráđádâllâm sämikielâlii arâšoddâdem, sämimáttááttâs já sämikielâlii škovlimpálgái naanoodmân uážžu tääl uđđâ liävtu. Mij älgip ovdediđ pargojuávhu pajedem aašijd tállân, sun iätá.

– Mij tuáivup, et uážžup aašijd ovdâskulij vala uáiviminister Sanna Marin haldâttuv ääigi. Sämisiärváduvvâst ij lah vääri pääcciđ vyerdiđ, tanen ko liijkás maŋgâ suhâpuolvâ lii jo pááccám ollásávt jieijâs kielâttáá, kulttuurittáá já jieijâs kielâlii máttááttâsttáá, iätá Juuso. – Sämikielâi máttááttâs päikkikuávlu ulguubel lii jo pyereest joođoost káidusohtâvuođâid ävkkin anneem haahân já mun anam taam máttááttâs fastâdem ohtân tergâdumosijn pargojuávhu iävtuttâsâin.

Káidusohtâvuođâin olášum máttááttâs lii enâmus päikkikuávlu ulguubel ässee sämipárnáid já -nuoráid áinoo máhđulâšvuotâ finniđ jieijâs kielâ máttááttâs, tanen ko sämiperruuh ääsih suullân 230 kieldâst pirrâ staatâ. – Tergâd lii meid tom visásmittem, et sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs ornimiävtuh, tegu pyeri ruttâdem, siäiluh sämmilii päikkikuávlu kieldâin. Päikkikuávlu kieldah láá ain sämikielâi luándulumos päikkikuávlu, iätá Juuso.

Pođhâlâš säämi škovlâpäälgis

Sämitige ovdâsteijen pargojuávhust toimâm škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari paahud, et sämikielâlâš škovlâpäälgis lii luuvijd iivijd pištám ovdedempargoost huolâhánnáá ain pođhâlâš já raše. – Sehe sämikielâlii arâšoddâdem ete sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs juksâmvuotâ lii väldikodálávt hiäjus. Eromâš hiäjus sajadâh lii sämmilii päikkikuávlu kieldâi ulguubeln, škovlimasteid ko kiäččá, te hiäjumus lii luvâttuvâst já áámmátlii škovliimist. Eresárvusâšvuotâ lii meid sämikielâi kooskâst.

Pargojuávkku iävtut nubástusâid máttááttâs lahâaasâtmân, ruttâdmân já máttááttâsvuávám vuáđustâssáid. Eres suorgij nuorttâkielâlii pargovievâ juksâmvuođâ pyereedmân pargojuávkku iävtut eromâš tievâsmittemškovlimhaavâ algâttem ive 2022. Nuorttâkielâlii máttááttâs ovdedem pajeduvvoo raportist hoppuumusân, ko nuorttâkielâ lii Suomâst sarnum sämikielâin uhkevuálásumos.

Sämikielâlii máttáátteijein, eres máttááttâspargovievâst já sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi sämikielâlii pargovievâst lii stuorrâ vänivuotâ. – Škovlim sämikielâlii máttáátteijen eres oppâamnâsijd ko sämikielân váátá eromâš škovlimpálgái rähtim. Sämikielâlii palvâlusâi táárbun ovdâmerkkân sosiaal- já tiervâsvuotâsyergist puáhtá västidiđ tuš oovdedmáin sierâ pálgáid sämikielâi já sämikulttuur vuotân väldee škovliittâsâid, paahud Aikio-Puoskari.

– Sämikielâlii sosiaal- já tiervâsvuođâtipšo palvâlusah olášuveh tááláá ääigi hiäjuht teikkâ tulkkâm iišijn, mii šadda šoddâđ vaarân eres lasseen pyeccee torvolâšvuođâ já iästá sämikielâlii vuoigâdvuođâ ovtviärdásâš, kvaliteetlâš palvâlusâid. Tondiet taah škovlimtáárbuh kolgâččij väldiđ tuođâst já orniđ koordinistmáin máhđulâšvuođâid sämikielâ táiđusij já sämmilâš kulttuur tobdee pargei škovliimân.

Kaksi poikaa tekee kannettavalla tietokoneella tehtäviä pöydän ääressä. — Kove: Ville-Riiko Fofonoff

Sämikielâlâš arâšoddâdem naanood suhâpuolvâlii jotkuuvâšvuođâ

Sämitige kielâtorvočällee Ánne-Kirste Aikio, kote meid tooimâi Sämitige ovdâsteijen pargojuávhust, muštâl, et pargojuávkku lii selvâttâm sämmilii kulttuur- já kielâpiervâlij sajaduv maaŋgâin čuákkimijn já kuullâmtilálâšvuođâin. – Kielâpiervâlij sajadâh lii muálkkáá tanen, et tom, nube náálá ko eenikielân sämikielâ sárnoo párnái arâšoddâdem, iä tuubdâst arâšoddâdemvuávám vuáđustâsâin. Sämikielâs monâttâm sämiperrui párnái vuáđulavâlâš vuoigâdvuotâ sämikielân lii epičielgâ já tot halijdui visásmittiđ.

Pargojuávkku iävtut kielâpiervâlij sajaduv čielgiittem Máttááttâsháldáttâs arâšoddâdemvuávám vuáđustâsâin já tai tooimâ turvim meid ministeriö čujottâm eromâš staatâišeruuđâin. – Pargojuávkku tiäddut tom, et puoh kielâpiervâleh tuáimih jieijâs toimâhaamijn uássin kieldâi ornim arâšoddâdem já haalijd, et tile juátkoo tagarin meid puátteevuođâst, iätá Aikio.

– Eenikiellân sämikielâ sárnoo párnái jieijâskielâg arâšoddâdem já sämikielâ oppâm arâšoddâdmist máhđulisteeh kielâpiervâleh láá uáli jo tergâdeh. Toh visásmiteh sämikielâi já sämmilâš kulttuur jotkuuvâšvuođâ já sirdum uđđâ suhâpuolvâid, iätá Aikio.

Nelji sierânâsčielgiittâs

Pargojuávkku lii paijeel ive pištee tooimâs ääigi kuullâm stuorrâ juávhu äššitobdeid já rähtittâm nelji sierânâsčielgiittâs. Pargojuávhu pargon lâi selvâttiđ sämikielâlii arâšoddâdem sehe sämimáttááttâs já -škovlim tile ubâlâšvuottân já valmâštâllâđ tárbulijd iävtuttâsâid máttááttâs tile oovdedmân.

Sämikielâlii oppâmateriaal juksâmvuođâ já ruttâdemtáárbuid selvâttij Helena Korpela, sämikielâlii máttááttâs- já arâšoddâdempargovievâ juksâmvuođâ já škovlimpálgáid Laura Ahola já suomâ- já ruotâkielâlii vuáđumáttááttâs oppâmateriaalij sämmilâštiäđuid Tuuli Miettunen.

Vuossâmuu kerdi selvâttui meid sämikielâlii sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargovievâ škovliittâs tile já ovdedemtáárbuid. Tuuli Miettusij rähtim čielgiittâs luovâttui ministerin já staatâčällei siämmáá ääigi loppâraportijn. Ovdebááh kulmâ čielgiittâs luovâttuvvojii minister Li Anderssonin já staatâčällee Puumalan 1.12.2020.

Pargojuávhu saavâjođetteijen tooimâi hovdâ Tiina Silander máttááttâs- já kulttuurministeriöst já čällein Arla Magga já Petra Kuuva Sämitiggeest sehe Susanna Rajala Máttááttâshaldâttâsâst.