Sämitige saavâjođetteijeeh oovdânpyehtih áánnum sämikielâlij soti-palvâlusâi turvim peeleest
Sämitige saavâjođetteijeeh oovdânpyehtih áánnum eereeb iärrás seŋgâuásádâhtooimâ, palvâlemaassâm já sämikielâlij palvâlusâi peeleest. Čaalâ lii almostittum Lapin Kansa aavisist 17.4.
Laapi pyereestvaijeemkuávlu (Lapha) meerrid forgâ ekonomia heiviittemtooimâin. Vuáváámeh seŋgâuásádâhtooimâ kääržidmist uhkedeh jođettiđ merettes kuhes mađhijd palvâlusâi maajeeld.
Kuohtuin kuávluhaldâttâsân oovdânpuohtum uáinuin lopâttiččii seŋgâuásáduv Ucjuv tiervâsvuođâkuávdáást já nubbeest lasseen Muonio-Iänuduvâst. Uásáduvâi sajan puáđáččij ovtâstittum palvâlus. Meid Avveel seŋgâuásáduv kapasiteet kepiduuččij.
Seŋgâuásádâhtooimâst láá Laapist teháliih pargoh, moi jotkuuvâšvuođâ kalga turvâstiđ tienuuvt, ete taarbâšliih palvâlusah tuáimih ijâppeeivi já alda ulmuid. Veikâ pááikán pyehtimnáál palvâlusâi já muuneeld estee pargo tiäduttem lii pyeri mittomeeri, te tai olášuttem váátá resursij lasettem merhâšitteht eromâšávt sämikielâlii pargeeresursân. Kuhes maađhij tiet tiätutiilijn sáttá leđe torvolub, ete äššigâs lii pääihi saajeest soti-toimâsaajeest.
Siämmáá ääigi vuávájum pirrâjándur palvâlemaassâm hiäjusmitmeh puávtáččii jođettiđ toos, ete iše tarbâšeijeeh kolgâččii vyerdiđ palvâlus merettes kuhháá, vyelgiđ palvâlus maajeeld merettes kuhes määđhi kiäčán teikâ sij pásáččii palvâlusttáá. Nubástusâi vaikuttâsah sämikielâlij pargei miärán tâi lasaneijee mätkikoloid iä lah árvuštâllum.
Seŋgâuásádâhtooimâ tâi pirrâjándur palvâlemaassâm iä kolgâččii käržidiđ, jis iä lah toohâm tuárvi vijđes vaikuttâsárvuštâllâm já ovdil ko lii visesvuotâ sajanpuáttee palvâlusâin já tast, ete toh tuáimih tienuuvt, ko vuáváámeh väätih. Kuávlumerideijei ovdâsvástádâssân lii huolâttiđ, ete torvottesvuotâtobdo ij lassaan já ete palvâlusah láá finnimnáálá oovtviärdásávt, meid sämikielân.
Sämmilij päikkikuávlust kolgâččii pyerebeht-uv pyerediđ aassâmpalvâlusâid ko kepidiđ taid. Ovdâmerkkân Aanaar já Suáđigil tavekuávloid láá kuhháá käibidâm sämikielâlii já sämikulttuur miäldásii palvâlemaassâm, vâi mätki palvâlemasâmân ličij kuáhtulâš.
Nubástusâi kooskâst lii tehálâš mušteđ, ete sämikielâlij soti-palvâlusâi finnim lii sierâ čielgiittâsâi mield vááijuvlâš, toh olášuveh sätináálá já toh pyehtih leđe sorjoliih ovtâskâs pargein. Talle uccâ-uv nubástusah palvâlemráhtusist sättih vaikuttiđ merhâšitteht palvâlusâi finniimân.
Lii tehálâš, ete Laapi kuávlumerideijeeh tubdâsteh, ete sämikielâlijn palvâlusâin ij lah heiviittemvääri, peic palvâlusâi oovdân kalga puátteevuođâst-uv porgâđ korrâsávt, vâi toh olášuuččii oovtviärdásávt.
Pirita Näkkäläjärvi, Leo Aikio já Tuomas Aslak Juuso
Sämitige saavâjođetteijeeh