Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjjkåʹdd nuäjjââtt sääʹmǩiõllsaž sotikääzzkõõzzi tuõrvvmõõžž peäʹlest

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjjkåʹdd nuäjjââtt jeäʹrbi mieʹldd puõccisââʹjjtoiʹmmjummuž, kääzzkâʹsttemjälstummuž da sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi peäʹlest. Ǩeeʹrjtõs lij õlmstõttum Lapin Kansa gaʹzeââʹtest 17.4.

Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd (Lapha) tuʹmmai sõrgg tällõõzz šiõttlâʹttemtååimain. Plaan puõccisââʹjjtoiʹmmjummuž uuʹccummšest vueiʹtte jååʹđted toolkteʹmes maaʹtǩid kääzzkõõzzi mieʹldd.

Kuhttuin vuʹvddhalltõʹsse eʹtǩǩuum skenaarioin puõccisââʹj looppteʹčeš Uccjooǥǥ tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzâst da nuuʹbbest lââʹssen Muonio-Jeänõõǥǥâst. Juâkksi sâjja šõõddči õhttuumkäzzkõs. Âʹvvel puõccisââʹj kapasiteeʹtt še hueʹneʹčeš.

Puõccisââʹjjtoiʹmmjummšin liâ Lappist samai vääžnai tuej, kooi juätkkjemvuõđ feʹrttje tuõrvvâd nuʹt, što taarbšemvuâla kääzzkõõzz toiʹmmje pirrsuutk piʹšttjen da oummui ââlda. Håʹt-i jälstempõʹrtte viikkâmvuâla kääzzkõõzzi da õõudbeäʹlnn cõggi tuâj teäddceäkldõõzz šõddummuš lij šiõǥǥ täävtõs, tõi čõõđ viikkmõš õõlǥat miârkteei saʹtssjummuž jeäʹrben sääʹmǩiõllsaž tuâjjlažkåʹddresuʹrsse. Kuʹǩes kõõskin šõõddeeʹl vuäitt tiõttum vuõʹjjin leeʹd tuõrvvsab, što äʹššneǩ lij jälstempõõrtâs sââʹjest soti-tåimmpääiʹǩest.

Seämma vuâra plaaneemnallšem pirrsuutk piʹštti kääzzkâʹsttemjälstummuž hueʹnummuž vuäitče jååʹđted tõõzz, što vieʹǩǩ taarbšeei jooudči vueʹrdded kääzzkõõzz toolkteʹmes kuuʹǩǩ, vueʹlǧǧed kääzzkõõzz mieʹldd toolkteʹmes kõõsk ǩeäčča leʹbe kuâđđjeʹče kääzzkõõzztaa. Muttsi vaaiktõõzzid sääʹmǩiõllsaž tuâjjlažkååʹdd meärra leʹbe šõddi mäʹtǩǩ-kuulid jeäʹt leäkku ärvvtõllum.

Puõccisââʹjjtoiʹmmjummuž leʹbe suutki pirrsaž kääzzkâʹsttemjälstummuž jiâ õõlǥči uuʹcceed tueʹjjeeǩani riʹjttjeei vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžž da ouddâl ǥu lij ainsmâttmõš koʹrvveei kääzzkõõzzin da tõʹst, što tõk toiʹmmje plaani õõlǥtemnaaʹlin. Vuʹvddmieʹrreeʹji vasttõõzzâst lij ââʹnned huõll tõʹst, što tuõrvteʹmesvuõđ tobddi jiâ lâssan da što kääzzkõõzz liâ vuäǯǯamnalla õõutverddsânji, še sääʹmǩiõlin.

Säʹmmlai dommvuuʹdest õõlǥči jäänab pueʹreed ǥu hueʹneed jälstemkääzzkõõzzid. Ouddmiârkkân Aanar da Suäʹđjel tâʹvvbeäʹlid lij kuuʹǩǩ juʹn kaiʹbbjum sääʹmǩiõllsaž da kulttuur meâldlaž kääzzkâʹsttemjälstummuž, što mäʹtǩǩ kääzzkâʹsttemjälstummša leʹčči mååžna.

Muttsi kõõskâst lij samai šiõǥǥ muʹštted, što sääʹmǩiõllsaž sotikääzzkõõzz liâ jeeʹres čiõlǥtõõzzi mieʹldd vuäǯǯamnalla vääʹneld, tõk teâuddje säʹttʼtõõǥǥvärrsânji da vueiʹtte leeʹd ǩidd pååđtuâjjlain. Nääiʹt še uuʹcces muttâz kääzzkõsrajjsa vueiʹtte vaaikted miârkteeinalla kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõʹtte.

Lappi vuʹvddmieʹrreeʹjin lij samai vääžnai toobsted, što sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzin jiâ leäkku šiõttlâʹttemväär, pâi âinn kääzzkõõzzi ouʹdde feʹrttai tueʹjjeed še juätkast jiânnai tuâj, što tõk teâuddjeʹče õõutverddsânji.

Pirita Näkkäläjärvi, Leo Aikio da Tuomas Aslak Juuso 
Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjjkåʹdd 


Jueʹjj seeid ooudårra

Jeeʹres ođđâz