Sämitige saavâjođetteijeeh tyemmejeh sämmiláid čyeccee vajosaavâ

Sämmiláid čyeccee vajosaahâ lii lasanâm merhâšitteht majemui aaigij, ko sämitiggelahâiävtuttâs lii kieđâvuššum ovdâskoddeest já almolâšvuođâst. Mij lep čuávvum uáli huolâstum mieláin joba vajo kihtâlem já viehâvaaldijn paldattâllâm, sehe ain korrâsub savâstâllâmkulttuur, mii čuáccá sämmiláid. Sämitige saavâjođetteijen mij tuommip ollásávt sämmiláid čyeccee vajosaavâ já vaattâp ášálii já tuotâaššijd vuáđuduvvee savâstâllâm.

Tutkâmušâi mield sämmiliih kuáhtájeh ain olgoštem já vajosaavâ syemmilii ohtsâškoddeest. Majemui peeivij ääigi mij lep uážžum tuođâštiđ, maht eromâšávt sosiaallii mediast hemâdeh eromâšávt ulmuid, kiäh piälušteh sämmilij vuoigâdvuođâid. Joba ovdâskoddeest láá ravkkâm viehâváldálijd uhkekuuvijd. Juáhháást, eromâšávt ulmuin, kiäh tuáimih uáinojeijee luáttámušpargoin já mudoi merhâšittee sajattuvâst, lii ovdâsvástádâs huksiđ ovdedeijee já tuotâaššijd vuáđuduvvee savâstâllâmkulttuur já kihheen ij uážu uálguttiđ nuubijd sämmiláid čyeccee vajon. Puohlágán vajosaavâ kalga tuođâlávt tuommiđ, eromâšávt talle, ko tot čuáccá háváduvvee sajattuvâst orroo ucceeblohon.

Eromâš huolâstum mij lep säminuorâin já sii vajemist. Ohtsâškodálii savâstâllâm stiijlâst lii hirmâd stuorrâ vaikuttâs, já jyehi nuorâst lii vuoigâdvuotâ eelliđ Suomâst ráávhust, peerusthánnáá suu kulttuurtuáváást. Mij táttup, ete tarvanep epiášáláid, pilkkedeijee, huánnoo já perettes kommentijd ájáttâlhánnáá. Syemmilii ohtsâškoddeest ij lah tuárvi tiätu sämmilijn, já tondiet rievtis tiätu lii eromâš tehálâš.

Mij halijdep meid muštottiđ, ete mij Sämitige ovdâsteijeeh lep ain kiärguseh savâstâlmân, sehe meid adeliđ tuávááštiäđuid aašijn já Sämitige tooimâst. Eromâš tehálâš lii uápásmuđ huolâlávt oovdânpuohtum nággusáid já toi rievtisvuotân: ovdâmerkkân sämitiggelaavâ uđâsmitmân lohtâseijee faktah láá älkkeht finniimist. Sämitige váimuspargoid já tooimân puáhtá uápásmuđ Sämitige nettisiijđoin: https://samediggi.fi/vaimustoima/?lang=an

Lii tušše oovdânpyehtiđ kove, ete sämmiliih láá tuárroo aalmug. Mist láá sierâuáivileh, siämmáánáál ko syemmilijn-uv, já tehálumos čuávdus kalga ain leđe ovdedeijee, tuotâaššijd vuáđuduvvee savâstâllâm. Sämmiliih já syemmiliih láá jo kuhháá toimâm šiev oovtâstpargoost sämmilij päikkikuávlust.

Sämitigge, ađai puoh ton luáttámušulmuuh, lii čonâdâttâm ohtsáid eettisáid ravvuid, maid olesčuákkim lii tuhhiittâm kesimáánust 2019. Ravvui ulmen lii uápistiđ, ete maht puáhtá valjiđ eettisávt olmâ toimâvuovijd já maht estiđ muuneeld epiášálii lattim já hemâdem já táárbu mield tarvaniđ toid. Ulmen lii nanodiđ tom, ete ääših kieđâvuššojeh Sämitiggeest ášálávt, mávsulávt já ääši vaattâm tuođâlâšvuođáin já čonâdâtmáin.

Sämitige olesčuákkim kieđâvuš haldâttâs iävtuttâs sämitiggelaavâ nubásmitmist majebaargâ 29.11.2022. Mij vyerdip, ete mij nuávdittep eettisijd ravvuid meid mii jieččân olesčuákkimist, já ete savâstâllâm lii ášálâš já mávsulâš.

Tuomas Aslak Juuso, saavâjođetteijee
Anni Koivisto, I värisaavâjođetteijee
Leo Aikio, II värisaavâjođetteijee

Lasetiäđuh:

Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 

Leo Aikio
II värisaavâjođetteijee
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi