Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjjkåʹdd sood säʹmmlaid tillʼlõõvi vââʹjjsaaǥǥ

Säʹmmlaid tillʼlõõvi vââʹjjsaakk lij lâssnam šuureʹld mõõnni aaiʹjin ǥu sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz leät ǩiõttʼtõllum eeʹttiǩ-kååʹddest da õõlmâsvuõđâst. Leäʹp seuʹrrjam samai peʹcclõõvvâm miõlin jo-ba ǩiʹhttjummuž da viõkkvaaʹldin põõltõõllmõžž, di veâl pâi kõrrneei, säʹmmlaid tillʼlõõvi saǥstõõllâmkulttuur.  Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjen suudâp aaibâs säʹmmlaid tillʼlõõvi vââʹjjsaaǥǥ da kuultep ääššlaž da tuõttaaʹššid vuâđđõõvvi saǥstõõllmõõžž.

Tuʹtǩǩummši mieʹldd säʹmmla tåʹbdde veâl čårstummuž da vââʹjjsaaǥǥ lääʹdd õhttsažkååʹddest. Mââimõs peeiʹvi poodd leäʹp vuäǯǯam tuõđšted, mäʹhtt heâmmummuš lij vuõss-sââʹjest sosiaalʼlaž mediast, da tõt tillʼlââvv jeäʹrben säʹmmlai vuõiggâdvuõđid peälšteei oummuid. Jo-ba eeʹttiǩ-kååʹddest leät liâvtum viõkkvääldlaž pââlaid. Juâkksast, vuõssääʹššest njoonaš ouddooumažtuâjain da jeeʹres miârkteei sõõʹjin  åårrai oummuin, lij vasttõs raajjâd raajji da tuõttaaʹššid vuâđđõõvvi saǥstõõllâmkulttuur, da leeʹd ǩiʹhttjeǩâni säʹmmlaid tillʼlõõvi vââʹjj. Juõʹǩǩnallšem vââʹjjsaakk âlgg aainâs suudâd, jeäʹrben, ǥu tõt tillʼlââvv čuõʒʒjeei sââʹjest åårrai uuʹccbõs jouʹǩǩe.

Jeäʹrben peʹcclõõvvâm leäʹp sääʹmnuõrin da sij piʹrǧǧummšest leʹbe vueiʹttmõõžžâst. Õhttsažkååddlaž saǥstõõllâm naaʹlin lij jõnn vaikktõs, da pukin nuõrin lij vuõiggâdvuõtt jieʹlled Lääʹddjânnmest seâutast, kulttuurtuâǥǥõõzzâst huõlǩani. Raukkâp, što pannääššlaid, viggteei, ǩiârršeei da ǩeeʹlesvuõʹtte vuâđđõõvi kommeeʹntid kässjõõđât jåʹttlânji. Lääʹddõhttsažkååʹddest jiâ leäkku nokk teâđ säʹmmlain, da tõn diõtt tõn tuõttvuõđmeâldlažvuõtt lij jeäʹrab vääžnai.

Haaʹleep še mošttʼted, što mij Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹj leäp pâi ââʹnnemnalla saǥstõõllmõʹšše, di tuâǥǥstâʹtted aaʹššid da Sääʹmteeʹǧǧ tåimmjummuž. Jeäʹrben vääžnai lij härjjned sarnnum näggtõõzzid da tõi tuõttveärlažvuõʹtte: ouddmiârkkân sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummša õhttneei tuõttääʹšš liâ hieʹlǩeld vuäǯǯamnalla. Sääʹmteeʹǧǧ väʹlddäʹšštuâjaid da tåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain: https://samediggi.fi/koskksumos-tuajj/?lang=nuo

Lij tuʹšš ǩiuʹrrjed koov säʹmmlain räʹjjtõõlli di reiddšõõtti meeran. Meeʹst liâ jeeʹresmiõlˈlsažvuõđ, seämmanalla ǥu läʹddlain, da tõid vääžnʼjab räʹtǩǩummšen puätt leeʹd raajjinallšem, tuõttääʹššvuâđđai saǥstõõllmõš. Säʹmmla da lääʹdd liâ juʹn kuuʹǩǩ tåimmam pueʹrr õhttsažtuâjast säʹmmlai dommvuuʹdest.

Sääʹmteʹǧǧ, leʹbe puk tõn ouddoummu, liâ čõnnõõttâm õhttsaž eettlaž vuäppõõzzid, koid tiuddsååbbar lij priimmâm ǩieʹssmannust 2019. Vuäppõõzzi jurddjen lij vuäʹpsted, mäʹhtt vaʹlljed eettlânji vuõigg tåimmjemnaaʹlid da mäʹhtt õõudbeäʹlnn cõggâd pannääššlaž jälstõõttmõõžž da heâmmummuž da taarbšeen kässjõõttâd tõid. Miârktõssân lij raaveed tõn, što aaʹššid ǩiõttʼtõõlât Sääʹmteeʹǧǧest ääššlânji, ärvvsânji da ääʹšš õõlǥteei tuõđâsvuõđin da čõnnõõttmõõžžin.

Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsååbar ǩiõttʼtââll halltõõzz eʹtǩǩõõzz sääʹmteʹǧǧlääʹjj muʹttmest 29.11.2022 Vueʹrddep, što eettlaž vuäppõõzzid jääʹǩǩtet še mij jiijjân tiuddsåbbrest, da što saǥstõõllmõõžž mõõnât ääššlânji da ärvvsânji.

Tuomas Aslak Juuso, saaǥǥjååʹđteeʹjj
Anni Koivisto, I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj
Leo Aikio, II väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj

Lââʹssteâđaid:

Tuomas Aslak Juuso
 Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj
40 621 6 505
leo.aikio@samediggi.fi