Sämitiggelaavâ miäldásâš oovtâsttoimâm- já ráđádâllâmkenigâsvuotâ

Virgeomâhááh já iäráseh, kiäh hoittájeh almos haldâttâhtooimâid, ráđádeleh Sämitiggijn talle ko valmâštâllâmnáálá láá laavah, haaldâtliih miärádâsah já eres tooimah, main sáttá leđe eromâš merhâšume sämmilijd. Viggâmuššân lii peessâđ ohtsâšibárdâsân Sämitiggijn tâi finniđ Sämitige mietâmâš ovdil miärádâs toohâm.

Sämitiggelaavâ 9 § oovtâsttoimâm- já ráđádâllâmkenigâsvuotâ lii uđâsmittum tienuuvt, ete tot tiäddut ovdiist eenâb virgeomâhái já Sämitige oovtâstpargo já lii aalmugijkoskâsii algâaalmugrievtist ovdedum rijjâ já tiätun vuáđuduvvee munemietâmâš (FPIC) prinsiip miäldásâš. Kenigâsvuotâ tiäddut sämmilij já virgeomâhái koskâsii puigâ ráđádâllâmohtâvuođâ já huksee oovtâstpargo várás ovdiist nanosub ráhtusijd. Kenigâsvuotâ tiäddut sämmilij já virgeomâhái kyeimivuođâ sämmilijd vaigutteijee aašij valmâštâlmist.

Main aašijn kalga ráđádâllâđ?

Oovtâsttoimâm- já ráđádâllâmkenigâsvuotâ kuáská sämmilij päikkikuávlust olášuttum tâi vaikuttâsâidis peeleest toho ollee toimáid já eres toimáid, moh vaigutteh eromâšávt sämmilij kielân tâi kulttuurân teikkâ sii sajattâhân tâi vuoigâdvuođáid algâaalmugin, moh kyeskih:

  1. Eennâmvijđoduvâi kevttimân;
  2. Staatâeennâm, suojâlemkuávlui já meccikuávlui tipšomân, kevttimân, suojâlemtooimâi olášutmân, laigutmân já luovâtmân;
  3. Kuáivuttâhmineraalijd siskeldeijee kávnusij ucâmân já kávnusijguin ávhástâlmân sehe staatâ eennâm- já čäcikuávluin tábáhtuvvee kolletoidemân;
  4. Sämmilij kulttuurháámán kullee iäláttâs lahâaasâtlii teikkâ haaldâtlii rievdâdmân;
  5. Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já šoŋŋâdâhnubástus kieđâvuššee toimáid;
  6. Sämikielâlii arâšoddâdem sehe sämikielâlii já sämikielâ máttááttâs oovdedmân;
  7. Sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi olášutmân já oovdedmân;
  8. Sämitige resursij já eres toimâmiävtui turviimân já oovdedmân; teikkâ
  9. Eres ton sullâsii áášán, mii vaaigut sämmilij kielân, kulttuurân teikkâ sii sajattâhân tâi vuoigâdvuođáid algâaalmugin.

Jis virgeomâhâžân lii epičielgâs, ete kalga-uv ääšist ráđádâllâđ Sämitiggijn, te ääši kannat koijâdiđ Sämitiggeest.

Sämmilij vuoigâdvuođâi huámmášumán väldim virgeomâhái já iärásij, kiäh hoittájeh almos haldâttâhpargoid, tooimâst

Ko olášuteh oovtâsttoimâm- já ráđádâllâmkenigâsvuođâ, te virgeomâhááh jieijâs uásild mietivaigutteh sämmilij vuoigâdvuođâi olášutmân já negatiivlij vaikuttâsâi keeppidmân. Sämmilij vuoigâdvuođâi turvimkenigâsvuođâ nuávdittem váátá, ete virgeomâháást láá tiäđuh sämmilij vuoigâdvuođâin já tot váldá taid huámmášumán jieijâs tooimâst.  Tuárvi pyereh tiäđuh láá meid iähtu toos, ete kevttimnáál orroo muulsâiävtuin puáhtá valjiđ taggaar, mii toovât nuuvt uccáá hááitu ko máhđulâš sämmilij vuoigâdvuođâi olášuumân.

Virgeomâhááh já iäráseh, kiäh hoittájeh almos haldâttâhpargoid, kalgeh 9 §:st uáivildum tooimâid vuáváádijnis já olášutdijnis toi vuovijguin moh láá kevttimnáál:

  1. Ovdediđ sämikielâi paijeentoollâm já ovdedem sehe sämmilij vuoigâdvuođâ já iävtuid paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kulttuur, iärrás lasseen jieijâs ärbivuáválijd iäláttâsâid; já
  2. Kepidiđ jieijâs tooimâin šaddee negatiivlijd vaikuttâsâid sämikieláid sehe sämmilij vuoigâdvuođáid já iävttoid paijeentoollâđ já ovdediđ sii jieijâs kulttuur, iärrás lasseen sii jieijâs ärbivuáválijd iäláttâsâid.

Monâttâllâm oovtâsttoimâm já ráđádâlmij ääigi

Virgeomâhááh já iäráseh, kiäh hoittájeh almos haldâttâhpargoid, almotteh Sämitiigán nuuvt tooláá ko máhđulâš talle ko sij algâtteh porgâđ 9§:st uáivildum ašijguin. Jis koččâmuš lii jotkuuvâšluándusii tooimâst, te almottâs kalga toohâđ puorijn aigijn ovdil ráđádâlmij ornim. Virgeomâhááh já iäráseh, kiäh hoittájeh almos haldâttâhpargoid, almotteh Sämitiigán, ete mon meripeeivi räi Sämitigge kalga almottiđ haalust ráđádâllâđ ääšist. Meriäigi kalga leđe kuáhtulâš já tast puáhtá väldiđ huámmášumán ääši huápulâšvuođâ.

Jis Sämitigge ij keevti fallum máhđulâšvuođâ ráđádâllâđ, te virgeomâhâš tâi iäráseh, kiäh hoittájeh almos haldâttâhpargo, pyehtih juátkiđ ääši kieđâvuššâm.

Sämitiggeest lii vuoigâdvuotâ finniđ kirjálii čielgiittâs ääšist iärrás lasseen 9 a §:st uáivildum aašijn já tooid lohtâšuvvee vuáváámijn ovdil ráđádâlmijd. Sämitiigán kalga väridiđ kuáhtulii ääigi ráhtádâttâđ ráđádâlmáid. Kuáhtulâš äigi sorjo ääši vijđesvuođâst – jis äšši lii nuuvt viijđes, ete tot váátá Sämitige tievâsčuákkim kieđâvuššâm, te tievâsčuákkimkieđâvuššâm vaattâm äigi lii kulmâ mánuppaje. Jis ääši kieđâvušmân pijssáá Sämitige stiivrâ kieđâvuššâm, te tađe várás kalga väridiđ kulmâ oho.

Oovtâsttoimâm kalga pieijâđ joton já ráđádâllâđ kalga vavettes mieláin já rievtisáigásávt nuuvt, et ääši loppâpuátusân lii máhđulâšvuotâ vaiguttiđ ovdil ääši čuávdim. Tohhum ráđádâlmijn kalga čäälliđ pevdikirje. Pevdikiirján čállojeh uásipeelij uáinuh ääšist sehe ráđádâlmij loppâpuáđus.