Sämitige čuákkimorniistâlmeh já kuálástemääših pajanii savâstâlmân Anarist
Aanaar savâstâllâmtilálâšvuođâst oovdân pajanii Sämitige čuákkimorniistâlmeh já eromâšávt kuálástemääših. Uásálisteeh halijdii tiettiđ, maht Sämitigge puáhtá tuárjuđ sämikielâi ovdánem sämmilij päikkikuávlu ulguupeln já maht Sämitigge oovded ovtâspargo ovdâskode kulij. Luuvâ stiivrâ jesânij vástádâsâid tääbbin.
Mondiet Sämitige tievâsčuákkimeh láá oovtâ peeivi čuákkimeh, veik čuákkimeh sättih pišteđ veik mon maŋŋeed?
Taat lii lamaš vuosâsaajeest ekonomâlâš koččâmâš. Sämitiggeest ij lah lamaš ruttâ toollâđ kyevti peeivi čuákkimijd, ko lii tivrâs hommá orniđ čuákkimijd. Sämitige budjetân lii puátimin lasattâs já ive 2019 toimâvuávámhammiittâsân lii čaallum, ete Sämitigge čokkân toimâivveest ohtsis neljii já kyehti tain čuákkimijn pištáččij kyehti peeivi.
Maid Sämitigge lii ciälkkám kuálástemlaavâst?
Sämitigge lii ciälkkám eennâm- já meccituáluministeriö iävtuttâsâst kuálástemlaavâ nubásmitmist 11.11.2018. Sämitige ciälkkámuš mieldi eennâm- ja meccituáluministeriö ferttee mutteđ sii iävtuttâs Paje-Laapi mávsuttem kuálástemlove (kuálástemlaahâ 10 §) uásild nuuvt, ete ovdâl ive 2016 kuálástemlaavâ nubásmittem lamaš vuoigâdvuotâtile macâttuvvoo.
Ton lasseen Sämitigge iävtuttij uccâ nubástusâid ceehi siskáldâsân: 1) sämmilijn, kiäh láá pargo, peerâ tâi škoovlâ tiet varriim sämikuávlu ulguupeln, ferttee leđe máhđulâšvuotâ siäiluttiđ ohtâvuođâ jiejâs kuávlun já jieijâs suuvâ kuálástemkulttuurân já ärbivuáválii pivdosoojijd, 2) pyeredemiävtuttâs kuáská sämmilij päikkikuávlu Laapi palgâs kuávlun, mii kulá kieldâjyehim mieldi Suáđikylá kieldâ kuávlun, ijge tondiet kulá kuálástemlaavâ Paje-Laapi mávsuttem kuálástemlove pirrâdâhân, 3) tubdâstep vuáđujuurdâ, mon heiviitmáin pyehtip västidiđ kritiikin, mon mieldi lii keččum, ete Paje-Laapi rijjâ kuálástemvuogâdvuotâ uhked kuolij sävrivuođâ.
Maht Sämitigge puáhtá tuárjuđ sämikielâi ovdánem sämmilij päikkikuávlu ulguupeln?
Sämitige peht mieđettuvvoo ruttâdem sämmilâš kielâ- já kulttuurpiervâltooimân já sämikielâlii kulttuur ovdánmân já sämiservij tooimân meid sämmilij päikkikuávlu ulguupel.
Ton lasseen Sämitigge lii fáárust sämikielâi káidusohtâvuođâid kevttee máttááttâs piiloothaavâ olášutmist. Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii mieđettâm ruttâdem Ucjuv kieldân, kote joođeet haavâ já uárnee máttááttâs. Sämitige pargon lii koordinistiđ máttááttâs, uáppeekarttim já tiätujyehim väldikodálávt.
Sämitigge olášut puáttee ive sämikielâlii párnáimateriaal ovdedemhaavâ. Haavâst lii tárguttâs pyevtittiđ vuálá škovlâahasáid čuosâttum materiaal kuulmâ sämikielân sämmilii arâšoddâdem já perrui kiävtun. Tiäddučuogâstâh lii vuálá škovlâahasáid hiäivulii digitaallii materiaalist, tego spellâheiviittâsah já šleđgâliih jienâkirjeh.
Maht Sämitigge oovded ovtâspargo ovdâskode kulij?
Mij lep vuáđudâm ovtâspargo-orgaan ovdâskoddejuávhui já Sämitige kooskân. Pargojuávkku lii čokkânâm kuohtii moonnân ive já kuohtii taan ive ääigi. Ulmen lii ovdediđ Sämitige já ovdâskoddejuávhui ovtâspargo. Sämitigge lii ovdil toimâm ministeriöi, ministerij já staatâ virgealmai kulij, mutâ tääl mij ovdedep ovtâspargo meid ovdâskode já aalmugovdâsteijei kulij. Sipilä haldâttâsohjelmist ij lamaš mainâšume sämiaašijn, mutâ ohjelmist ij meid mainâšum, ete sämmilij aašijd ij ovdedičij.
Sämitige stiivrâ viiđâd savâstâllâmtilálâšvuotâ lâi Anarist majebaargâ 4.12.2018. Tilálâšvuotân uásálistii stiivrâst Tiina Sanila-Aikio, Heikki Paltto, Magreta Sara já Petra Magga-Vars. Ive 2019 toimâvuávámhammiittâs mieldi stiivrâ savâstâllâmtilálâšvuođah juátkojeh puáttee ive sämmilij päikkikuávlust (Hetta, Čevetjävri, Kärigâsnjargâ) já päikkikuávlu ulguupeln (Ruávinjargâ, Oulu).
Lasetiäđuh
Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi
