Sámediggi ii guottit Deanu luossabivddu ollásit gieldima

Norga evttoha Deanu luossabivdui dievasgildosa álgi guolástanbadjái luossanáliid dili hedjoneami dihtii. Sámediggi atná dehálažžan, ahte luossabivdu ráddjejuvvo álgi guolástanbaji áigge. Ráddjehusaid galgá goittotge čujuhit guollebivdui, mii ii návddaš vuođđolága ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid suoji.

– Sámediggi lea fuolas Deanu luossanáliid hedjonan dilis. Luossanálit ráhkadit ávnnaslaš vuođu olles Deanu johkasápmelaš kultuvrii ja dihto náliid hedjonan dili dihtii luossabivddu lea dárbu ráddjet boahtte gease garrasit, oaivvilda Sámedikki I várreságajođiheaddji Anni Koivisto.

Eana- ja meahccedoalloministeriija mielde Suopma hábme iežas oainnu ja vástida Norgga evttohussii dán vahku áigge. Mearrádus baji 2021 ráddjehusain figgo ožžot fápmui 1.5. rádjai.

– Sámediggi ii guottit Deanu luossabivddu ollásit gieldima. Ráddjehusaid galgá ovdasajis čujuhit dakkár luossabivdui, mii ii návddaš vuođđolága ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid suoji, joatká Koivisto.

– Áššis lea gažaldat guovtte vuođđovuoigatvuođa vihkkedallamis, birasvásttus ja sámiid vuoigatvuođas iežas giela ja kultuvrra doalaheapmái ja ovddideapmái. Vuođđoláhkaváljagoddi lea Deanu guolástansoahpamuša guoski cealkámušas gávnnahan, ahte vaikke vástu birrasis gullá buohkaide, almmolaš válddi muddendoaimmain lea vejolaš ollašuhttit birasvástu maiddái čuozihemiin ráddjehusaid ja geatnegasvuođaid sierra riektesubjektaide sierra láhkai dohkkehahtti ja vuođđovuoigatvuođaid sihkkarastimii laktáseaddji vuođustusain, dadjá má láhkačálli Sarita Kämäräinen.

– Sámiid vuoigatvuođat ja luosa suodjaleapmi eai leat vuostálas, muhto bálddalas ulbmilat. Sámiide lea erenomáš dehálaš, ahte luossabivdu Deanus lea vejolaš maiddái boahttevuođas. Sámiid árbevirolaš dieđu galggašii vuhtii váldit olu dáláža eanet maiddái go luosa suodjalandoaimmaid  birra plánejuvvo ja mearriduvvo, deattuha Koivisto.

Luossabivdu lea johkasápmelaččaid kultuvrra dehálaš oassi

Deanu luossabivdu gullá mearkkašahtti láhkai ja lávga johkasápmelaččaid kultuvrii. Árbevirolaš guolástanvugiid, nugo buođđo- ja fierbmebivddu ja golgadeami bokte doalahuvvo sámiid árbevirolaš diehtu ja sámegielat terminologiija, mii laktása luossabivdui, ja daid bokte sirdojuvvojit dat boahtte buolvvaide.

– Norgga evttohus luossabivddu dievasgildosis dárkkuhivčče dievasgildosa maiddái olles johkasápmelaččaid kultuvrrain bargamii. Dát oaivvildivčče geavadis dan, ahte ovdamearkan luossabivdui laktáseaddji sámiid árbevirolaš dieđu ii livčče vejolaš sirdit boahtte buolvvaide ja ahte borranguoli bivdin ii livčče vejolaš, oaivvilda Koivisto.

Norgga evttohusa duohken lea Deanu luossanáliid hedjonandilli. Deanu čuovvun- ja dutkanjoavku olggosattii álgojagis raportta Deanu luossanáliid dilis jagi 2020.

Sámediggi ja eana- ja meahccedoalloministeriija gevve 25.3.2021 sámediggelága 9 §:a mielde ráđđádallamiid Deanu guolástansoahpamuša 6 artiklas dárkkuhuvvon guolástannjuolggadusa nuppástusdárbbuin jahkái 2021.

Lassidieđut:

I várreságajođiheaddji Anni Koivisto, tel. 040 415 5969, anni.koivisto(at)samediggi.fi

Má. láhkačálli Sarita Kämäräinen, tel. 040 186 7258 sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Govva: Anja Vest


Juoge siiddu ovddosguvlui

Eará ođđasat