Ceerkav äänai proʹsttjõõzz säʹmmlain – Sääʹmteʹǧǧ vuârdd konkreettlaž tååimaid

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹj sâjjsaž Tuomas Aslak Juuso âânn proʹsttjõõttmõõžž vääžnai läuʹǩǩen, koon miârktõõzz metteet pueʹtti tuâjain.

– Podd leäi muʹnne samai miârkteei. Podd pooddi kõõnjâl kaggõʹtte čõõʹlmid, ǥu kuʹllem ceerkav proʹsttjõõttâm säʹmmlain. Tåbddji pueʹrren leeʹd âʹldd tõn poodd, koʹst vieʹrrvuõđ miõʹtteš da sääʹmõõutstõõzz toobdâlm toobdsteš tuõttân. Mij säʹmmla jeäʹp leäkku harjjnam näkma, tõt lij hääʹrves lääʹdd õhttsažkååʹddest, särnn Juuso.

Håʹt-i proʹsttjõõttmõõžžâst lij äiʹǧǧ mõõnnâm, Juuso mušttʼtad, što kõõččmõš ij leäkku leämmaž tåʹlǩ oʹdinak šõddmõõžžâst, leša tuäiv mieʹldd kuʹǩepeeštlaž proseeʹssest.

– Haaʹleep kaggâd ääʹšš veâl saǥstõõllmõʹšše da mušttʼted, što proʹsttjõõttmõš leäi eman algg. Ååʹn lij šiõǥǥ årsted taʹrǩstõõllâd, mii tõn mâŋŋa lij šõddâm da mii lij veâl ooudâst. Täävtõssân lij juäʹtǩǩed saǥstõõllmõõžž ciʹsttjeei da ooudâsviikki naaʹlin, juätkk Juuso.

Lääʹdd evaŋkeel-luteerlaž ceerkav jäʹrjsti Sämmiliih kirhoost – Säʹmmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haʹŋǩǩõõzz loopptõs-šluuʹžv Turku duõmmceerkvest 8. vueʹssmannust 2025. Loopptõs-sluuʹžvest aaʹrhelpiisp Tapio Luoma eʹtǩǩii Lääʹdd evaŋkeel-luteerlaž ceerkav da puki tõn piispai peäʹlest proʹsttjõõttmõõžž sääʹm-meeru. Ceerkav toobdsti, što vuässõõđeeʹl riikk da õhttsažkååʹdd tååimaid, liâ sij pieʹǩǩeld tueʹrjjääm säʹmmlai õhttõõttmõõžž väʹlddnarooʹde da sääʹmǩiõli da kulttuur aukstâttmõʹšše. Ceerkav miõđi što lij tåimmam naaʹlin, kook liâ vuäǯǯam säʹmmlaid peittad da joba okknõõššâd kulttuurâs da identiteeʹttes.

Pueʹrab årra õhttsažtuâjast pueʹttiääiʹjest

Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla Tauno Ljetoff da Ulla-Maarit Magga tåimma haʹŋǩǩõõzz ohjjeemjooukâst, koon piispsååbbar nõõmti. Kuhttuid leäi jõnn cistt vuässõõttâd ohjjeemjoouk tuõjju di antologia raajjmõʹšše.

– Lij vääžnai toobdsted proʹsttjõõttmõõžž da proseeʹss miârktõõzz. Proʹsttjõõttmõš puuʹttast pååʹrd mõõnni ääiʹj beäʹlnn da rääjj õõudldõõzzid pueʹrab õhttsažtuõjju pueʹttiääiʹjest. Ǩicstõk âlgg piijjâd ååʹn ooudårra. Sieʹbrrkooʹddid kuâđđai västtõs tõʹst, što proʹsttjõõttmõš da siâzztõõzz jiâ kuõđđu tåʹlǩ sääʹnnen, pâi vuäǯǯa konkreettlaž maall. Taarbšet tuâjaid, kook poʹhtte siiskõõzz da juätkkjemvuõđ. Meeʹst liâ pueʹr õõudldõõzz, leša lij še vääžnai toobdsted sääʹmõutstõõzz vueʹjj da smiõttâd, mäʹhtt täʹst ouddnet, tuâtt Ljetoff.

Sämmiliih kirhoost – Säʹmmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haʹŋǩǩõs leäi pieʹǩǩ säʹmmlai da ceerkav kõskksaž tuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss. Täävtõssân lij puʹrǧǧeed vueiʹtlvaž čuõlmid säʹmmlai da ceerkav kõõskâst, viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzid di oouʹdeed säʹmmlai jiõglvaž jieʹllmin tueʹjjeem tuâj Lääʹdd evaŋkeel-luteerlaž ceerkvest. Haʹŋǩǩõõzz konkreettlaž puhttõõzz liâ antologia, loppraportt di lopprapoʹrtte pijjum siâzztõõzz.

– Jeäʹp vueʹrd juuhljeei vuâsttavälddmõõžž leʹbe ruõʹpsses rään, pâi konkreettlaž tååimaid, kook čuäʹjte tuõtt haal väʹldded lokku miʹjjid. Uuʹcces sieʹbrrkooʹddin taarbšet jiijjâsnallšem tueʹrj sääʹmǩiõllsaž tuʹlǩǩõʹsse ceerkvallaš noorõõttmõõžžin da nuõri jeäʹǩǩääin. Täin pooddin leʹčči vääžnai, što mieʹldd leʹčči sääʹmǩiõl siltteei tuâjjla, Ulla-Maarit Magga särnn.

Magga mieʹldd kuʹǩes äiʹǧǧkõõsk täävtõssân puätt leeʹd serddmõš tuʹlǩǩõõzzâst sääʹmǩiõllsaž tåimmjummša, ǥu ǩiõlltäiddsaž tuâjjlai mieʹrr lâssan.

– Tällõõzzlaž tuäʹrjj, što säʹmmla vueiʹtte vuässõõttâd sieʹbbkåʹddjieʹllma jiijjâs ǩiõlin kulttuurâs meâldlânji, Magga veâl särnn.

Haʹŋǩǩõõzz siâzztõõzzin pieʹǩǩ liâ luândas mieʹldd takaitäävtõõzz da pieʹǩǩ liâ konkreettlaž täävtõõzz jeeʹres tåimmjid. Takaitäävtõõzzi mieʹldd Lääʹdd evaŋkeel-luteerlaž ceerkav ǩiččlââtt raaveed säʹmmlai sââʹj ceerkvest da tõn rajjsin. Täävtõssân lij viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsaž da kulttuurmeâldlaž kääzzkõõzzid, lââʹzzted säʹmmlai vuässadvuõđ da vaaiktemvueiʹtlvažvuõđid di tueʹrjjeed sääʹmǩiõli da kulttuur mättʼtõõttmõõžž da jälltemtuâj. Ceerkav oouʹdad še raajid râstldeei õhttsažtuâj säʹmmlai kõõsk da jeeʹres alggmeeraivuiʹm. Lââʹssen ǩiččlõõđât lââʹzzted tieʹttemvuõđ säʹmmlain da oouʹdeed tääʹssärvvsaž kõskknažvuõđ.

Vueiʹtlvažvuõtt konkreettlaž muttsid sieʹbrrkooʹddin

Konkreettlaž täävtõõzzi mieʹldd säʹmmlai dommvuuʹdest säʹmmlaituâjj âlgg siisklâʹtted sieʹbrrkooʹddi strategiaaʹje da tõt âlgg kuâsttjed konkreettlaž tåimmjummšest, mâta päärnaž- da nuõrituâjast, diakoniast ja šluuʹžvjieʹllmest. Tuâjjlain õõudldet riʹjttjeei sääʹmǩiõl tääid da kulttuur tobddmõõžž. Sieʹbrrkooʹddin âlgg ainsmâʹtted, što sääʹmǩiõllsaid da kulttuurmeâldlaž tåimmjummša liâ taarbšum sââʹj, da kulttuur vueiʹtet väʹldded lokku še ouddmiârkkân ceerkavaunnsivuiʹm.

Sääʹmteeʹǧǧ nõõmtem ceerkavsååbbareeʹttkõʹstti di Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž Aslak Pekkala särnn, što ceerkav da säʹmmlai kõskksa kõskkvuõđ õõudâsviikkmõõžžâst kulttuurtobddmõš lij kõskksaž roolâst.

– Loppraportt da antologia säʹnnâʹtte puârast tõn, koʹst leät vuõlggum mätkka da måkam pââʹj määʹtǩ poodd liâ leämmaž. Jeäʹrben kulttuurtobddmõõžž miârktõs teäddââvv, tõt vieʹǩǩat fiʹttjed jurddjid, tåimmam-maallid da ceerkav da säʹmmlai kõskksaž kõskkvuõđ historiallaž tuâǥǥa.

Pekkala teäʹddad, što siâzztõõzzi viikkmõš tueʹjjeemtässa õõudald aktiivlaž õhttsažtuâj ceerkav, Sääʹmteeʹǧǧ da riikk kõõskâst.

– Ouddmiârkkân tuâjjlai ǩiõllmäättai čõõđviikkmõš õõlǥat riʹjttjeei teäggtõõzz. Krååʹma konkreettlaž tueʹrj še pueʹr siâzztõõzz kuâđđje hieʹlǩeld tåʹlǩ põʹmmja, särnn Pekkala.

Haʹŋǩǩõõzz ohjjeemjoukk lij eʹtǩǩääm siâzztõõzzid jeeʹres tåimmjid da õuddmiârkkân siâzztõõllâm, što ceerkavhalltõs vaʹrrai riʹjttjeei mieʹrrtieʹǧǧ ceerkav tuâjjlai sääʹmǩiõl ǩiõllmäättai vääras. Siâzztõõzz vuâđald Oulu aaʹrhelkååʹdd duõmmkapitul lij kåččmen õʹhtte tuâjj-joouk, koon tuâjjan lij ǩiõllškooultõõzz tuärjjeem plaanummuš.

Lââʹssen ohjjeemjoukk siâzztõõli, što juõʹǩǩ duõmmkapitul nõõmat sääʹmtuâj õhttvuõttoummu. Siâzztõõzz meâldlaž õhttvuõttoummu liâ juʹn nõõmtum Espoo, Lapua da Tampere aaʹrhelkooʹddid. Ceerkvest vuõǯǯum teâđ mieʹldd še jeeʹres aaʹrhelkååʹdd plaanee nõõmtem õhttvuõttoummuid čõõuč poodd. Õhttvuõttoummu tuâjjan lij tåimmad liŋkkân jiõččtäättlai sääʹmtuâj tuâjjlai kõõskâst. Lââʹssen son kuâdd vasttõõzz aaʹrhelkooʹddi vuuʹdest šõddi teâđtõõzzâst da koordinaatiost säʹmmlaid da sääʹmtuâj kuõskki aaʹššin.

Sääʹmteʹǧǧ seuʹrrai siâzztõõzzi teâuddjummuž

Aaʹrhelpiisp Luoma puuʹti saaǥǥâst ouʹdde, što ceerkav haaʹlad čõnnõõttâd pannvuõiggmiõllsažvuõđi teevvam vääras da raavad säʹmmlai õõutverddsaž sââʹj da vuässadvuõđ ceerkvest. Luoma mieʹldd sääʹmkulttuur da jiõglvažvuõđ kuâsttjummuš da kuullmõš ceerkvest lij sǩiâŋkk, kååʹtt reʹǧsmâtt ceerkav.

Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Leo Aikio âânn proʹsttjõõttmõõžž historiallšen da miârkteeinallšeʹmmen likstõssân, leša teäʹddad, što tõn tuõtt äärv metteet eman puõʹtti iiʹjjin.

– Proʹsttjõõttmõš lij vääžnai läuʹǩǩ, leša tõn vaaiktõs lij ǩidd tõʹst, mäʹhtt ceerkav veekk siâzztõõzzid vuâkka. Säʹmmla ceerkvest -haʹŋǩǩõõzz loppraportt da antologia taʹrjjee ravvâz vuâđ juätkktuõjju. Sääʹmteʹǧǧ seuʹrrai, mäʹhtt siâzztõõzz viiǥǥât vuâkka da mäʹhtt ceerkav vaaʹldi lokku säʹmmlaid juätkast.

Aikio teäʹddad, što sieʹbrrkooʹddi čõnnõõttmõš kuʹǩesäiggsaž tuõjju lij miârkteei.

– Vuârdam, što sääʹn mõttje tuâjjan, da što sieʹbrrkååʹdd jeeʹres beäʹlnn Lääʹdd äʹlǧǧe aktiivlânji tueʹrjjeed sääʹmkulttuur da -ǩiõl. Tåʹlǩ konkreettlaž tuâjai pääiʹǩ proʹsttjõõttmõõžž miârktõs vuäitt šõddâd pieʹǩǩen põõšši muttâz, särnn Aikio.

Säʹmmla ceerkvest haʹŋǩǩõõzz loopptõspooddid jäʹrjsteš Hettast 23.3.2025 da Aanrest 24.3.2025. Säʹmmlai dommvuuʹd sieʹbrrkååʹdd jäʹrjste jååʹđtõõzz loopptõs-šluužva Turku-gåårda. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹj sâjjsa lââʹssen loopptõs-šluužva vuässõʹtte I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Leo Aikio da saaǥǥjååʹđteeʹj vieʹǩǩteeʹjj Niina Siivikko, haʹŋǩǩõõzz ohjjeemjooukâst tåimmam Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla Tauno Ljetoff da Ulla-Maarit Magga di Sääʹmteeʹǧǧ nõõmtem ceerkavsååbbareeʹttkõʹstti da sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž Aslak Pekkala.

• Ruâkk: Säʹmmla ceerkvest, loopptõs-šluuʹžv Turku duõmmceerkvest ─ Virtuaalceerkav
• Loppraportt: Sämmiliih kirhoost – Säʹmmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa (29.1.2025)
• Čuõkku – pälggaz – räätktõõǥǥ -antologia: Tiet – polut – risteykset (õlmstõttum 23.3.2025)

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteeʹj sâjjsaž
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi

Leo Aikio
I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi