Eeʹttiǩ-kåʹdd priimi sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz – Sääʹmteeʹǧǧ koummlo eeʹjj tuâjj pohtt puåđõõzz

Kuʹǩes vuârddmõš lij ååʹn puuttâm da eeʹttiǩ-kåʹdd priimi sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz čiõlgg lååǥǥain.

– Tät lij historiaalʼlaž peiʹvv säʹmmlaid. Kuʹǩes heâmmeei vuârddmõš lij rääj da sääʹmõõutstõõzz mieʹđteʹmes tuâjj paʹlǩǩeet, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Pirita Näkkäläjärvi.

Säʹmmlai veerǥlaž eeʹttǩeeʹjj Sääʹmteʹǧǧ lij õõlǥtam sääʹmteʹǧǧlääʹjj vuåppmõõžž koummlo eeʹjj ääiʹj tõʹst vueʹljeen, ǥu lääʹjj šiõtteeš eeʹjjest 1995. Sääʹmteʹǧǧ ij leäkku ni kuäʹss priimmâm jiõnnvuõiggâdvuõttparagraaff lapplažvuâđ. Ååʹn jieʹllemvuõʹjjid, ij etnisitetta viiʹttjeei lapplažvuâđđ jaukkeet lääʹjjest.

– Ååʹn teevat Lääʹddjânnmest åårram meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžži neuʹrreemsââʹjj, koon ÕM lij tuõttâm iiʹjjin 2019 da 2022. Ooumažvuõiggâdvuõttneuʹrrummuž liâ šõddâm tõʹst, što sääʹmteʹǧǧlääʹjj seʹst õõʹni jiõnnvuõiggâdvuõđ sääʹmteʹǧǧvaalin meäʹrtõõli kriteeʹr liâ ââʹlmõs vaaldâšmvuõiggsest tuʹlǩǩuum naaʹlin, koon Sääʹmteʹǧǧ ij leäkku ni kuäʹss priimmâm. Nääiʹt vaal-loǥstõʹǩǩe liâ piâssâm oummu, koid Sääʹmteeʹǧǧ orgaan jiâ leäkku toobdstam sääʹmõõutstõõzz vuäzzliʹžžen, Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Pirita Näkkäläjärvi särnn.

– Haaʹlääm späʹssbõõššâd väʹlddminister Petteri Orpo da suu halltõõzzâs tõʹst, što sij čõnnõʹtte raaveed säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ da viʹǩǩe sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩoođõõzz mieʹrrǩeäčča. Späʹsseb kooll še oppositiopeällõõǥǥid, koin vuõǯǯim jõnn tueʹrj sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõʹsse, Näkkäläjärvi särnn.

Kõõččmõš tõʹst, lij-a säʹmmlain Lääʹddjânnmest jiijjâs, luõvâs jiõnn

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž leät valmštõllum lååʹj eeʹjj aaiʹjin neelljast halltõspââʹjest. Vuõssmõs tuâjj-joouk šiõtteeš juʹn eeʹjjest 2012. Tuâjj sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšen vuåǯǯuš kuuitâǥ oʹnnsteeinalla tuʹmmstõʹǩǩe eman Väʹlddminister Orpo (kok ) halltõõzz tååimast.

– Leäm rämmai tõʹst ooudâsraajji õhttsažtuâjast da pueʹrr saǥstõõllâmkulttuurâst, kååʹtt meeʹst Sääʹmteeʹǧǧest lij leämmaž väʹlddminister Orpo halltõõzzin. Haaʹlääm späʹssbõõššâd eeʹttiǩ-kååʹdd da jeäʹrben vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd täʹst proseeʹssest da tõn poodd čuäʹjtum čõnnõõttmõõžžâst, särnn Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso.

Oođõõzz mieʹtt Lääʹddjânnam toobdstâtt siiʹsǩlääʹjjšiõttummšest sääʹm-meer jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ. Vuõiggâdvuõđ teâuddjummuž raaveet jeeʹrab mieʹldd pueʹreeʹl säʹmmlai da veʹrǧǧniiʹǩǩi kõskksaž õhttsažtåimmam- da saǥstõõllâm-mõõntõõllmõõžžid meeraikõskksânji põõšši jiõččtäättla, õõudbeäʹlnn uvddum ja tiõttu vuâđđõõvvi miâsttmõõžž vuâđđjurddi (free, prior and informed consent eli FPIC) jiõggâst.

Kriteeʹr jiõnnvuõiggâdvuõʹtte da vaalââʹntemvuõʹtte Sääʹmteeʹǧǧ vaalin teevat säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ ciʹsttjeeʹl, da meeraikõskkseʹld tuõttum ooumažvuõiggâdvuõttneuʹrrummšid ååʹn teeveeʹl. Juätkast vueiʹtlva jeeʹresmiõllsažvuõđ šâʹdde vuâđđeemnalla jurddum ođđ čõnnõõttʼteʹmes da ääʹšštobddi muuttâsooccâmluʹvddkååʹdd räʹtǩǩeemnalla, seämmast ǥu ââʹlmõs vaaldâšmvuõiǥâs seill lääʹjjest tåʹlǩ läittamlååʹv pääiʹǩ.

– Täʹst lääʹjjšiõttummšest lij vuâđ mieʹldd kõõččmõš tõʹst, vuäǯǯ-a Lääʹddjânnmest säʹmmlain leeʹd jiijjâs, luõvâs jiõn. Lij vääžnai, što sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođõõzz mieʹtt raaveet saǥstõõllmõõžž da õhttsažtuâjj rajjsid, ǥu meeʹst liâ leämmaž vueʹjj, koin õhttsažtuâjast leät peättčõttum. Nääiʹt piâssâp tuejjeed õhttsažtuâj lääʹdd õhttsažkooʹddin tõn ainsmâʹttem vääras, što sääʹmǩiõlin da kulttuurâst lij pueʹttiäiʹǧǧ Lääʹddjânnmest, juätkk Juuso.

Oođuum lääʹǩǩ pohtt konkreettlaž pueʹrummšid

Oođuum lääʹǩǩ pueʹrad säʹmmlai ǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldâšm di Sääʹmteeʹǧǧ tåimmamoudldõõzzid.

– Lääʹjj õhttsažtåimmam- da saǥstõõllâmõõlǥtõõzz oođummuš lij pueʹttiääiʹj beäʹlnn miârkteei, ǥu tõt pohtt õuddkâsttmõõžž da sojlvâtt veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm jieʹllem saǥstõõllâmproseeʹssid, särnn Sääʹmteeʹǧǧ I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Leo Aikio.

– Samai rämmai leäm tõʹst, što oođuum lääʹǩǩ pohtt konkreettlaž pueʹrummšid, mâta jooʹtti jiõnstemaaut da vaalpeeiʹv jiõnstummuž määŋgast päiʹǩǩ-kååʹddest per sääʹmvuuʹd kåʹdd. Täk oođõõzz hiâlpte jiõnstummuž kuʹǩes kõõski sääʹmvuuʹdest da raavee demokratia, juätkk Aikio.

Lääʹǩǩoođõs lij sääʹmõutstõõzz õhttsaž õsttmõš

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj čõõđviikkmõš lij sääʹmõõutstõõzz õhttsaž õsttmõš. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjjkåʹdd späʹssbââšš pukid, ǩeäk liâ koummlo eeʹjj ääiʹj tuejjääm tuâj sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž ouʹdde.

– Jõnn späʹsseb kooll teâđast oouʹdab Sääʹmtiiʹǧǧi di Sääʹmteeʹǧǧ oouʹdab saaǥǥjååʹđteeʹjid Pekka Aikiooʹje, Klemetti Näkkäläjäurra da Tiina Sanila-Aikiooʹje, kook tuejjee samai jõnn tuâj jiijjâz põõʹjin. Späʹssbõõššâp samai rämm-miõlin sääʹmõõutstõõzz, – jiõččtäättlaid, -aktiviistid da tõid säʹmmlaid, kook liâ ouddam ääiʹjes da liâ tuejjääm tuâj sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩoođõõzz ouʹdde, Näkkäläjärvi, Aikio da Juuso särnna.

– Ââʹnnep äärvast še šuureʹld lääʹdd õhttsažkååʹdd õhttsažtuâjjkuõiʹmid da vueʹssbeäʹlid, kook liâ tuärjjääm säʹmmlaid tän proseeʹss poodd, Näkkäläjärvi, Aikio da Juuso särnna.

Äiʹǧǧ lueʹǯǯan ǩiõll- da kulttuurtuõjju

Sääʹmteʹǧǧ peejj ååʹn ǩicstõõzzâs pueʹttiäigga, ǥu äiʹǧǧ lueʹǯǯan sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩoođõõzzâst.

– Meeʹst liâ jiânnai tuâj tuejjeemnalla. Puk koumm Lääʹddjânnmest jieʹlli sääʹmǩiõl kaiʹbbje raavummuž da jeällʼtummuž. Sääʹmkulttuur lij tiânnʼjam lââʹzz tuärj. Säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj taarbše äimmõsmuttsa šiõttlõõvvâmprograamm. Säʹmmlai sââʹj EU tuʹmmjemtuâjast feʹrttai raaveed. Sääʹmteʹǧǧ haaʹlad leeʹd aktiivlaž sääʹmvuuʹd jieʹllemviõǥǥ õõudâsviikkmõõžžâst da što tâʹvvbeäʹlnn seeilči jieʹllemviõkk, Näkkäläjärvi, Aikio da Juuso särnna.

Lââʹssteâđ:

Pirita Näkkäläjärvi (tåʹlǩ  19.6.)
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 7533 766
pirita.nakkalajarvi@samediggi.fi 

Leo Aikio
I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi 

Tuomas Aslak Juuso
II väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj, saaǥǥjååʹđteeʹj sâjjsaž
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi