Peäʹlestvälddmõš: Jeänõõǥǥ, Aanar, Muonio da Uccjooǥǥ kååʹdd di Sääʹmteʹǧǧ liâ piâkkõõttâm Lapha šeäštt-tååimai vaaiktõõzzin vuuʹd tuõrvvʼvuõʹtte da õõutverddsažvuõʹtte

Lââʹssen kååʹdd da Sääʹmteʹǧǧ käʹǧǧe ouʹdde taarb tuõtt vuârrsaǥstõõllmõʹšše da kueiʹmmvuõʹtte Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹdin. Ååʹn eʹtǩǩuum šeäštt-tååim liâ valmštõllum õhttsažtuâjtaa kooʹddi leʹbe sääʹmtiiʹǧǧin, håʹt-i kueiʹmmvuõtt lij registõllum pueʹrrvââjjamvuuʹd strateeglaž liʹnjjõõzzid da pueʹrrvââjjamvuuʹd čâʹnne sääʹmteʹǧǧlääʹjj õõlǥtõõzz õhttsažtåimmʼmõõžžâst da saǥstõõllmõõžžâst.

Pirrsutkksai peiʹvvrõõttâmkääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõtt âlgg tuõrvvâd

Kääzzkõs-säiʹmm-muttsin eʹtǩǩeet Ãʹvvel pirrsutkksaž peiʹvvrõõttmõõžž mottmõõžž ǩiirâsvuâsttaväʹlddem päiʹǩǩen. Pirrsutkksa peiʹvvrõõttmõõžž loopptummuš miârkteʹči, što ouddmiârkkân Uccjooǥǥ leʹbe Aanar tâʹvvbeäʹlin mäʹtǩǩ pirrsutkksaž peiʹvvrõõttmõʹšše leʹčči juätkast âlddsin 500 ǩm.

Eʹtǩǩuum muuttâs vaaikat mååžnteʹmmen nuʹt luučkai ǥu logiistla ǩiõččâmvueʹjj beäʹlnn. Jõs jiijjâs aaut âânnmõš ij leäkku vueiʹtlvaž, taksskapasiteʹtt ij riʹjtte leʹbe vuõsshåidd lij ǩidd jeeʹres tuâjain, vuäitče akuutt hååid kaiʹbbjeei puõcci kuâđđjed ânnʼjõõžž tääuʹjben põrttses. Tät âʹpet vuäitči vuässas lââʹzzted mâʹŋŋlab håiddkueʹrm, kuäʹss kuullšeäštt mottai snäätnteʹmmen.

Âʹvvel pirrsutkksaž peiʹvvrõõttmõš kääzzkâstt veiddsânji veeʹzz Tâʹvv beäʹl Lappi, di še Tuõddâr- Lappi. Tän lââʹssen âlgg väʹldded lokku, što še viõstâr Tuõddâr-Lappist Ǩihttel, Kolari da Muonio õhttsaž peiʹvvrõõttâmkruugg lij kääzzkâsttam puåtkkneǩani pieʹll čueʹđeeʹjj vuuʹd oummuid, da lij ååʹn vaarrân Lapha kääzzkõs-säiʹmmhämmsest jõskkâd.

Kååʹdd da Sääʹmteʹǧǧ muuʹšttʼte tõn, što vuuʹd meermieʹrr lâssan turismmpõõʹji poodd, kååʹtt âlgg väʹldded lokku peiʹvvrõõttâmkääzzkõõzzi meäʹrest. Puk nuäjjõõttmõõžž kååʹdd liâ turiism lâssneei kååʹdd.

Puõccisââʹjjtåimmʼmõõžž miârktõs âlgg tobddâd

Puõccisââʹjjtåimmʼmõõžž beäʹlnn kääzzkõs-säiʹmmhämmsest eʹtǩǩeet Muonio puõccisââʹj loopptummuš da Âʹvvel juâǥǥas-sõõʹji uuʹccummuž 1.6.2026 ääʹljeeʹl. Kuhttu juâkkaz liâ samai vääžnai sääʹm dommvuuʹd jälsteeʹjid. Muonio puõccisââʹj loopptummuž mieʹldd mäʹtǩǩ Jeänõõǥǥ Kilpisjääuʹrest ââldmõs puõccisâjja leʹčči juätkast 275 ǩm.

Kååʹdd da Sääʹmteʹǧǧ muuʹšttʼte, što puõccisââʹjjtåimmʼmõõžž miârktõs kuʹǩes kõõski vuuʹdin lij samai jiijjâsnallšem. Puõccisââʹj loopptummuž mieʹldd vuuʹdest läppjeʹče aparattneävv da silttummuž, kååʹtt lij põhttam tuõrv da vueiʹtlvâsttam feertak reagâsttmõõžž määŋgnallšmid hååid õõlǥteei vuõʹjjid. Tåimmʼmõõžž volyym huânnʼneʹči, seämmanalla kõskksa tuäʹrjjtååim, mâʹte rõntgen- da laboratoriotååim. Tiõrvâsvuõttsâjldõʹǩǩe puõʹtti puõcci hååid jeät pââstči puõccisââʹj vueiʹtlvõsttum tååimin teänab juätkast viõkkšâʹtted pääiklânji ǥu juâǥǥashååid kaiʹbbjeei puõccjid vuõltteʹčeš juʹna Kihttla leʹbe Ruäʹvnjaʹrǧǧe. Puõccisââʹj loopptummuž mieʹldd tiõrvâsvuõttsâjldõõǥǥ tåimmʼmõš vueʹjjest huânnʼneʹči še ǩiirâsvuâsttaväʹlddem pääiʹǩ loopptem mieʹldd. Jõs veâl tääuʹjben puõcci jooudčeš jååʹđted krååʹma dåhttar tuʹtǩǩummuž ooudårra, kuârmteʹči tät še nuuʹbbid ǩiirâsvuâsttaväʹlddem paaiʹǩid, peiʹvvrõõttmõõžžid leʹbe puõccisõõʹjid veâl ânnʼjõõžž jäänab, da tõt vuäitt tuejjeed miârkteei puõccituõrvvʼvuõttvaʹǯǯtõõzzid. Puõccisõõʹji da peiʹvvrõõttmõõžž uuʹccummuž õhttvuõđâst âʹlǧǧe väʹldded lokku še pokainiiʹǩǩi ääʹššmeâldla seeiltemsââʹj. Puõccisââʹj loopptummšin, da nääiʹt taalkâstiõđla määŋgpeällsažvuõđ uuʹccummšin, leʹčči vaaiktõs še Muonio tiõrvâsvuõttsâjldõõǥǥ škooultiõrvâsvuõttkõõskõs-statuʹsse: määŋg spesiaalʼlõõvvâm dåhttar reâugga Muoniost, kååʹtt lââʹzzat kå. ämmat-tuâjjlažkååʹdd silttummuž tââʹv čårrjälstempäiʹǩǩ vuuʹd spesiaaljiijjâsnallšemvuõđâst di meerast.

Kååʹdd da Sääʹmteʹǧǧ räuʹǩǩe väʹldded lokku, što Muonio puõccisâjja di pueʹrrvââjjamkõõskõʹsse leät iiʹjji mieʹldd pâsttam raajjâd kääzzkõõzz še tâʹvvsääʹmǩiõlin. Muoniost da Jeänõõǥǥâst lij leämmaž õhttsaž puõccisââʹjj juʹn, nuʹt še, pâiʹl pieʹll čueʹđeeʹjj. Täin lij jiijjâsnallšem miârktõs säʹmmlai dommvoudda kuulli Jeänõõǥǥ sääʹmǩiõllsaž jälsteeʹji ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummša. Lij samai kuʹǩǩen occum, što seämma tuâjjlažresurss pââstčeš jäʹrjsted jeeʹresåʹrnn, kuäʹss loopptemtuʹmmstõk hueʹneʹči säʹmmlai ǩiõllʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž vueʹjjest, koʹst säʹmmla liâ valmmša jeeʹresärvvsaž sââʹjest kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ beäʹlnn.

Seämma vaarr kuâskk Âʹvvel puõccisââʹj päiʹǩǩmeäʹr uuʹccummuž, ǥu tät vuäitči viikkâd tõõzz, što puõccji juâǥǥas-sõõʹji ååreen tiiud, ohjjeʹčeš Uccjooǥǥ da Aanar di Vuâčč vuuʹd oummuid nuuʹbb årra kuuʹǩǩab määʹtǩ ǩeäčča, koʹst sääʹmǩiõllsaž kääzzkõs ij tuõđeʹld možt tiuddu. Puõccisââʹjj lij juʹn ääiʹjben ǩidd pijjum Uccjooǥǥâst, kuäʹss kõskk ââldmõs puõccisâjja Âʹvvla lij juʹn valmmša nääiʹt mååžntem.

Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd âlgg väʹldded lokku, što säʹmmlai dommvuuʹdest jälsteei oummuin lij vuõiggâdvuõtt ââʹnned kääzzkõõzzid sääʹmǩiõlin še tâʹl, ǥu siʹjjid ohjjeet ââʹnned kääzzkõõzzid dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn. Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd õõlǥtemvuõtt lij ââʹnned huõl tän teâuddjummšest, leša ååʹn eʹtǩǩuum muttsin tän vuõiggâdvuõđ teâuddjummuž tuõttvueʹǩǩšânji hueʹneʹčeš.

Dommpuõccipõrtttåimmʼmõõžž ooudâsviikkmõõžž kååʹdd da Sääʹmteʹǧǧ pakkmiõʹlle kaʹnnte, leša muuʹšttʼte, što tõt ij koʹrvved puõccisõõʹji taʹrjjeem hååid da tueʹrj jeäʹrben kuʹǩes kõõski vuuʹdin. Puõcci, kååʹtt vuäitči kääzzkõõzzi õõldâsvuõđâst piʹrǧǧeed dommpuõccipõõrt tuõʹrjin põrtstes, vuäitt leeʹd kuʹǩes kõõski vuuʹdin tuõrvvsallaž håiddad tiõrvâsvuõđhuâl juâkksest.

Siidi kääzzkõõzz âʹlǧǧe tuõrvvâd kuʹǩes kõõski vuuʹdin

Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd kääzzkõs-säiʹmmhämmsest siidi kääzzkõõzzi beäʹlnn pukin miârkteei eʹtǩǩõssân lij plaan looppted Karesâvvan tiõrvâsvuõttsâjldõõǥǥ peiʹvvsažtåimmʼmõš. Muđoi siidi kääzzkõõzzi beäʹlnn plaaneet rajjum kääzzkõstaʹrjjummuž.

Karesâvvan tiõrvâsvuõttsâjldõõǥǥ ǩidd piijjmõõžžin da täi vuuʹd kääzzkõõzzi uuʹccummšin liâ vaaiktõõzz vuuʹd oummui äʹššeem-maaʹtǩid. Tän-nallšem muttâz liâ läädna kaggâd kõddâz tiõrvâsvuõtthuâlast äʹššeem diõtt da viikkâd hååid mâŋŋnummša. Uuʹcces siidi mieʹrrkõskksaž kääzzkõõzz liâ takai jeeʹrab vääžnai nåkam oummuid, ǩeäin âlgg ouddmiârkkân vuâđđpuõccmõõžž diõtt äʹššeed mieʹrrkõõski tiõrvâsvuõtthuâl kääzzkõõzzin, ouddmiârkkân čuäjtõsväʹlddem poodd.

Rajjum kääzzkõõzzi beäʹlnn kååʹdd da Sääʹmteʹǧǧ käʹǧǧe ouʹdde vooʹps, što še täi kääzzkõõzzi âsttjemvuõtt da juätkkjemvuõtt âlgg tuõrvvâd. Uuʹcces siidi, mâʹte Vuâčč, Kilpisjääuʹr leʹbe Čeʹvetjääuʹr, kääzzkõõzzin lij miârktõs nuʹt nuõrid, rääʹves oummuid ǥu puäʹres oummuid. Ââlda puuʹtʼtum kääzzkõõzz tueʹrjjee jeäʹrben ââʹǩǩoummui vueiʹtlvažvuõđid jälsted jiijjâs sooǥǥ da õhttsažkååʹdd ââlda. Kääzzkõõzzid âlgg jäʹrjsted siidin ooudâs pukid ââʹǩǩ- da äʹššneǩjooukid lokku vääʹldeeʹl toolkvõs äʹššeem-maaʹtǩid, puõccituõrvvʼvuõđ, hååid vuõiggäiggsažvuõđ da maaʹtǩin šõddâm kuul.

Vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõš

Kååʹdd da Sääʹmteʹǧǧ haaʹlee Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹdest ääʹššmeâldlaž vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžž, koʹst vääʹldet lokku ouddâl puki vaaiktõõzzid vuâđđvuõiggâdvuõđid da õõutverddsažvuõʹtte.

Lââʹssen âlgg ärvvtõõllâd plaani obbtällõõzzlaž vaaiktõõzzid äävmiõʹlle. Kääzzkõs-säiʹmmoođummšest âlgg puʹhtted čõõđkuâsttjeeʹjen ouʹdde laaskâlm, koid eʹtǩǩuum tåimmʼmõõžž uuʹccummuž da loopptummuž vuâđđâʹvve. Huõllân lij, što ååʹn valmštõllum tuʹmmstõõǥǥ veʹǩǩe looppâst pâi obbkuuli lâssnummša, jõs šuurmõs vueʹss tieʹǧǧest serdd kääzzkõõzzi jäʹrjstummšest mäʹtǩǩ-kuulid. Nääiʹt Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd tällõõzzâst kääzzkõõzzi vooudlaž âsttjemvuõđ jââvvmõš kuâsttai šeäšttmõššân, leša riikk tällõõzzâst lâssnam kuullân Kela koʹrvveem takss- da jeeʹres maaʹtǩi ååʹblǩest. Seämmanalla âlgg ärvvtõõllâd kääzzkõs-sääiʹm karssâm riiskid ouddm. ambulansskuârasvuõđi šõddmõʹšše. Kuuli beäʹlnn kååʹdd da Sääʹmteeʹǧǧ še räuʹǩǩe väʹldded lokku hâʹddlaapp vuõʹjjin, koin hoiddu ooʒʒõõttmõš da piâssmõš kuʹǩes maaʹtǩi diõtt mâŋŋan.

Vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst âlgg še ǩiʹddjed vuâmmšõõzz säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummša, koʹst Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd âlgg vuässas kueʹdded vasttõõzzâs. Sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi rââʹžžes teâuddjummuž diõtt sääʹm-meer lij juʹn valmmša järrsi hueʹnab sââʹjest sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuâlast. Jõs kääzzkõs seeʹrdet säʹmmlai dommvuuʹdest olgglab leʹbe aaibâs meädda, puätt âinn panntuõđinallšubân, što kääzzkõõzzid lij vueiʹtlvaž ââʹnned sääʹmǩiõlin.

Vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst âlgg lââʹssen väʹldded lokku, måkam miârktõs tåimmai sotikääzzkõõzzin lij vuuʹd obbtuõrvvʼvuõʹtte. Tiõrvâsvuõtthuâl kääzzkõõzzin tuõrvât meer puârastvââjjmõõžž, tiõrvâsvuõđ da tåimmamoodd še heämmõsvuõʹjjin, kuäʹss tõin lij vaʹrrjõõttmõõžž ǩiõččâmvueʹjjest kõskksaž miârktõs. Mõõnni iiʹjji poodd kååʹdd da jeeʹres tåimmai liâ saʹtssjam miârkteeinalla vaʹrrjõõttmõʹšše da tåimmʼmõʹšše čoʹrstemvuõʹjjin, leša sotikääzzkõõzzi vooudlaž käʹttemvuõđ roʹmmjummuš vuäitči viikkâd tän tuâjast vuâđ. Lij vääžnai, što vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžž vaʹrrjõõttmõõžž ǩiõččâmvueʹjjest tuejjeet õhttsažtuâjast jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm.

Jeänõõǥǥ, Aanar, Muonio da Uccjooǥǥ kååʹdd õõutsââʹjest Sääʹmteeʹǧǧin nuäjjâʹtte nuʹt Lappi pueʹrrvââjjamvoudda ǥu Lääʹdd riiʹǩǩe, što tõt kuâdd vasttõõzz vuuʹd oummui tiõrvâsvuõđâst da tuârvv kääzzkõõzzi õõutverddsaž vuäǯǯamvuõđ. Soti-oođõõzz täävtõssân leäi vuâđđtiõrvâsvuõtthuâl da õõutverddsažvuõđ raavummuš – täʹst täävtõõzzâst âlgg veâl ooudâs ââʹnned ǩidd.

Eero Ylitalo
vt. kåʹddjååʹđteei
Jeänõõǥǥ kåʹdd

Tommi Kasurinen
kåʹddjååʹđteei
Aanar kåʹdd

Laura Enbuska-Mäki
kåʹddjååʹđteei
Muonio kåʹdd

Päivi Kontio
kåʹddjååʹđteei
Uccjooǥǥ kåʹdd

Tuomas Aslak Juuso
saaǥǥjååʹđteei sâjjsaž
Sääʹmteʹǧǧ