Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio luõvat lopprapoortâs
Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio luõvat lopprapoortâs riikksuåvtõʹsse, Sääʹmtegga da Saaʹmi siidsåbbra rosttovmannu 4. peeiʹv 2025. Komissio lij kuullâm miâlggâd 400 säʹmmla di tiʹllʼjam 25 jeeʹres äʹšštobddji tuejjeem pååđčiõlǥtõõzz. Loppraportt âânn seʹst siâzztõõzzid da tåimmeʹtǩǩõõzzid.
Riikksuåvtõs piiji Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio kålggmannust 2021 õhttsažtuâjast Sääʹmtiiʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbrin. Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio lij leämmaž toiʹmmjummšeʹstes jiõččnaž da čõnnsâʹttem. Komissio tåimmpââʹjj poott tän eeʹjj looppâst.
Komissio piijjâm instituutio vuâsttaväʹldde lopprapoort
”Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss oʹnnstummuž peäʹlnn lij vääžnai, što teâtt da fiʹttjõs säʹmmlain Lääʹddjânnam oʹdinakai alggmeeran lâssan Lääʹddjânnmest. Lij äiʹǧǧ koʹrjjeed tõn, mii lij säʹmmlaid puästtad da pannvuõiggâdvuõđlaž. Tuäivvap, što mij tuâjj ääʹvad pälggaz suåvâdvuõʹtte nuʹtt, što kueʹhtt meer, läʹddla da säʹmmla, vuäiʹtte jieʹlled kuõiʹmeez ciistâst ââʹneeʹl šiõǥǥ õhttsažtuâjast kõskkneez”, teäddad komissio saaǥǥjååʹđteei Hannele Pokka.
”Haaʹlääm späʹssbõõššâd Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio di komissio piisarkååʹdd miârkteei da historiallaš tuâj ooudâst. Komissio tuõjju lij leämmaž tuõđmeâldlaž tarbb. Lopprapoʹrtte puäʹđet tobdstõõttâd tärkka da tõõzz šiõhttlõõđât samai tuõđâst”, särnn väʹlddminister Petteri Orpo.
”Späʹssbõõžžam pukid tänräjjsaž tuâjast da jeäʹrben säʹmmlaid, kook vuõʹlǧǧe mieʹldd tän prosessa. Mij komissio piijjâm instituutio õlggâp ååʹn väʹldded rapoort tuõđâst; tõt âânn seʹst jiânnai tääʹrǩes da määŋgpeällsaž teâđ, koozz tobdstõõttâd. Tõn vuâđald meeʹst lij pueʹrr õõutâst ååʹn vuârsteen reâuǥškueʹtted aktiivlânji da raajškueʹtted suåvâdvuõđ. Ååʹn lij äiʹǧǧ väʹldded ââʹnnma ođđnallšem fiʹttjõõzz sääʹmaaʹššid: vuäʹmm toiʹmmjemnääʹl jie teänab riʹjtte”, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei sâjjsaž Tuomas Aslak Juuso.
”Mõõnnâm neellj eeʹjj ääiʹj Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio lij kuullâm veiddsânji sääʹmõutstõõzz põõrǥeeʹl čiõlǥted tuõttvuõđ. Mij säʹmmla leäʹp alggmääʹtt luõʹttjeteʹmesvuõđâst huõlǩani vuässõõttâm tän tuõjju, luõʹttjam prosessa da ouddam õlmmsa še loʹsses ǩiõččlâsttmõõžžeen, kook täʹbbe luõvtum lopprapoortâst puäʹtte kuâsttjeeʹjen”, ceälkk saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff.
Komissio tuâjj lij leämmaž määŋgnalla oʹdinaknallšem da historiallaš proseʹss nuʹtt Lääʹddjânnmest ko še maaiʹlmest. Komissio vueiʹvvmieʹrren lie leämmaž ärvvtõõllâd da aiccâd säʹmmlaid ohjjõõvvâm da ohjjõõvvi čårstummuž, vuõiggâdvuõttneuʹrrummšid di suddeempolitiikk Lääʹddjânnmest.
Komissio lij še lââʹzztam tieʹttemvuõđ säʹmmlain Lääʹddjânnmest jälsteei alggmeeran, jeäʹrbi mieʹldd komissio tiʹllʼjem snimldõkčuäjtõõzz di kueiʹt dokumeʹnttjieʹllikaart pääiʹǩ.
Komissio norrõs:
- reâuggjieʹllemprofessor, vuõiggâdvuõtt-tiõtti dåhttar Hannele Pokka
- puäʒʒhoiʹddjeei da põõrǥâsneǩ Heikki Paltto
- vaaldâšmtiõttji maister, tuʹtǩǩeei Irja Jefremoff
- aaʹrhelpispp emeritus, teologia dåhttar Kari Mäkinen
- universiteʹttlehtor emerita, õhttsažkåʹddtiõttji dåhttar Anni-Siiri Länsman
Komissio tuâj tuärjjan lij toiʹmmjam piisarkåʹdd, koon väʹlddpiisren lij tåimmam Ulla Aikio-Puoskari. Lââʹssteâđ Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiost: https://sdtsk.fi/
Komissio loppraportt lij kueiʹtvuässʼsaž. Vueʹss I âânn seʹst tåimmeʹtǩǩõõzzid. Rapoort vueʹss II lij tuejjuum kuullâmaunstõõzz analyys vuâđald. Rapoort vueʹss II lij juõkkum viiđ obbvuõʹtte: ǩiõll, identiteʹtt da väʹldd, kulttuuräʹrbb da ânnʼjõžkulttuur, määŋgjiõnnsaž Sääʹmjânnam, äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj da kulttuur morddsest di sääʹmõhttsažkåʹdd da säʹmmlai pueʹrrvââjjmõš.
Säʹmmlai sââʹjj alggmeeran lij raavuum Lääʹddjânnmest vuâđđlääʹjjest. Vuâđđlääʹjj 17 § 3 momeeʹnt mieʹldd säʹmmlain alggmeeran lij vuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed da oouʹdeed jiijjâz ǩiõl da kulttuur. Sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj muttâz pueʹtte viõʹǩǩe påʹrǧǧmannust 2025.
Lopprapoort prääʹznkallaš luõvtummuš
Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio luõvat lopprapoortâs riikksuåvtõʹsse, Sääʹmtegga da Saaʹmi siidsåbbra rosttovmannu 4. peeiʹv 2025. Luõvtemšõddmõõžž mâŋŋa komissio programm juätkkai pukid äävas kooumpeivvsaž šõddmõššân õhttsažtuâjast Baltic Circle -teatterfestivaalin, sääʹm-museo Siidain da Meersažteatteeʹrin. Meersažteatteeʹrest da Siidast puäʹtte historiallaš šõddmõõžži väʹlddkriiʹlc, koin looʹjji mieʹldd jeeʹres lookki låʹǩǩe jiõnnsa rapoort da tõõzz ǩeeʹrjtum ǩiõččlâsttmõõžžid 4.–6.12. Õutstõõzzlaž jiõnnsa lookkmõõžž pâstt seuʹrrjed še Yle Areenast.
Komissio reäšš ǩiõrǥtemšõddmõõžžâs säʹmmlai dommvuuʹdest Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest 16.12. čiâss 12–17.
Lââʹssteâđ: Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio saaǥǥjååʹđteei Hannele Pokka, teʹl. 040 482 2772, Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei sâjjsaž Tuomas Aslak Juuso, teʹl. 040 687 3394, saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff, teʹl. 050 396 1297 da spesiaaläʹšštobddi Nina Brander, riikksuåvtõõzz kanslia, teʹl. 0295 160 347.
Liiŋk: