Sääʹmteʹǧǧ tuärjjad Sääʹm äimmõs-suåvtõõzz peäʹl äimmõstååimai õõudummšest

Talvinen vaalea maisema tunturista.
Snimldõk: Ville Fofonoff / Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ tuärjjad sääʹm äimmõs-suåvtõõzz 16.11.2024 ÕM äimmõs-såbbar COP29 suåppivueʹsspieʹli õlmstâʹttem peäʹlvälddmõõžž, koʹst suåvtõs eʹtǩǩad ǩirrsallaš tååimaid äimmõsmuttâz vuâsttlâsttmõšân da tõn vaaiktõõzzi uuʹccummšen.

Sääʹm äimmõs-suåvtõs kägg pieʹllvälddmõõžžstes sääʹmkulttuur rââʹžžesvuõđ äimmõsmuttâz vaaiktõõzzid da nuäjjââtt meeraikõskksaž toiʹmmjeeʹji peälla ǩirrsallaš piâstǩeäʹppummši peäʹlest. Peäʹlvälddmõõžžâst õõlǥtet alggmeerai vuõiggâdvuõđi ciʹsttjummuž pukin COP29-tuʹmmstõõǥǥin, di äʹrbbvuõđlaž teâđ da tiõđlaž tuʹtǩǩummuž õhttummuž äimmõspolitiikkâst.

Sääʹmteʹǧǧ haaʹlad kaggâd õuʹdde jeäʹrben äimmõs-suåvtõõzz kaiʹbbjõõzzid sääʹmkulttuur da jieʹllemvuõʹjji suõjjlem diõtt, di alggmeerai vuõiggâdvuõđi  ciʹsttjummuž pukin äimmõstuʹmmstõõǥǥin.

Äimmõsmuttâz vaaiktõõzz Sääʹmjânnmest

Sääʹm äimmõs-suåvtõs kägg jiiʹjjes pieʹllvälddmõõžžâst äimmõsmuttâz loʹsses vaaiktõõzzid Sääʹmjânnmest, tõn diõtt ǥu aarktlaž vuʹvdd pakkan juʹn-ba 3–4 vuâra jânnampääll kõskkärvvad jåʹttlõbân. Tät sätt vaar vuâlla sääʹm kulttuur da jieʹllemnääʹl juätkkjemvuõđ, jeäʹrben puäʒʒhååid da jeeʹres äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid peäʹlnn.

– Puäʒʒhåidd, kueʹllšeellmõš da jeeʹres luâttväärai âânnmõš lie õinn vaiggääb, da äimmõsmuttâz puʹhttem vaiggâdvuõđ, mâʹte puäʒʒjânnmi jiõŋŋmõš, vaigsmâʹtte puõccui porrmõõžž vuäǯǯmõõžž. Tän õõl Atlaant luõzz väjjnummuš da jakkšlaaji, mâʹte smäʹǧǧluõzz, leävvnummuš pohtt ođđ vaʹǯǯtõõzzid, tuõđât äimmõs-suåvtõõzz pieʹllvälddmõõžžâst.

Sääʹmteʹǧǧ tuärjjad suåvtõõzz vueiʹnlmid da âânn täʹrǩǩen, što äimmõsmuttâz puʹhttem vaʹǯǯtõõzzid, mâʹte puäʒʒjânnmi jiõŋŋmõõžž da kueʹllnaaʹli muttsid vääʹldet lokku äimmõstååimai plaanmõõžžâst.

Sääʹmteʹǧǧ kaʹnnat äimmõs-suåvtõõzz kõskksõmâs kaiʹbbjõõzzid

Sääʹm äimmõs-suåvtõõzzâst lie nellj kõskksaž kaiʹbbjõõzz tuʹmmeeʹjid.

  1. Piâstǩeäʹppummši ǩirrsallašvuõtt. Suåvtõs õõlǥat suåppmõšvueʹsspieʹlid kuåsttâd nettonollpiâsttjid ekka 2050 mõõneeʹst meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttõõlǥtõõzzid ciʹsttjeeʹl, što Pariis suåppmõõžž 1,5 °C tääʹvtõʹsse kuåstčeš.
  2. Ooumažvuõiggâdvuõđi da alggmeerai vuõiggâdvuõđi ciʹsttjummuš. Äimmõsmuttâz vuâsttlâsttmõš ij vuäǯǯ vaareed sääʹmkulttuur seillmõõžž.
  3. Äʹrbbvuõđlaž da tiõđlaž teâđ õhttsažpuuʹtʼtõs. EU da Tâʹvvjânnam âʹlǧǧe õõuʹdeed äimmõspolitiikkâst sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ da akateemlaž tuʹtǩǩummuž õhttsažpuuʹtʼtõõzz.
  4. Šiõttlõõvvmõš äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid. Äimmõsfoondi resuursid âlgg jueʹǩǩed säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji, jeäʹrben puäʒʒhååid tuärjjummša, kååʹtt lij nuʹt äimmõsmuttâz tuõʹlstõõlli tuejjeei ǥu kaallšõs sääʹmkulttuur piʹrǧǧummuž peäʹlnn.

Sääʹm äimmõs-suåvtõs nuäjjââtt meeraikõskksaž õutstõʹsse

Sääʹm äimmõs-suåvtõs auʹǯǯai pukid COP-suåppmõšvueʹsspieʹlid, jeäʹrben Euroopp Unioon da Tâʹvvjânnmid, staanâd riʹjttjeei tällõõzzlaž resuursid alggmeerai šiõttlõõvvâmtååimaid da äimmõsmuttâz tuõʹllstõõllma. Suåvtõs peejj teädd še vuõiggmiõllsaid da kulttuursânji ǩeâllʼjeei toiʹmmjemnaaʹlid, kook väʹldde lokku puõlvvõõǥǥi kõskksaž vaʹstteemvuõđ.

Sääʹmteʹǧǧ tuärjjad äimmõs-suåvtõõzz vuäinnmõõžž tääʹssärvvsaž da ǩeâllʼjeei äimmõstååimai õõudummšest, mii ciʹsttai alggmeerai vuõiggâdvuõđid da tuärjjad õhttsaž põrggmõõžž ǩeâllʼjeeʹjab pueʹttiääiʹj årra.

Lââʹssteâđ:
Leo Aikio
I väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi


Jueʹjj seeid ooudårra

Jeeʹres ođđâz