Sääʹmteʹǧǧ priimi vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd šiõttâlm-muuttâseʹtǩǩõõzzid sääʹmteʹǧǧläkka

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹj Pirita Näkkäläjärvi kõõskti puärrsiluõvâsvuõđâs halltõõzz såbbar jååʹđtem diõtt.

–Kõõččmõõžžâst lij nuʹt miârkteei da historiaalʼlaž äʹšš, da lij samai vääžnai, što puk halltõõzz eeʹttǩeeʹj vuässõʹtte räʹtǩǩeei såbbra, saaǥǥjååʹđteeʹjj Näkkäläjärvi särnn.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs tuʹmmji õõutmiõllsânji, što tõt preemm vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd kueʹhtt lääʹǩǩtekstta tuejjeem šiõttâlm-muuttâseʹtǩǩõõzz ij-ǥa vueiʹn cõgldõõzz sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz ouddnummša eeʹttiǩ-kååʹdd ǩiõttʼtõõllmõʹšše.

Vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd eʹtǩǩeem šiõttâlm-muttâz lääʹǩǩtekstta kueʹsǩǩe muuttâsooccâmluʹvddkååʹdd räʹtǩǩeemnorrõõzz di läittamvuâđaid ââʹlmõs vaaldšemvuõiggsa. Muđoi vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd eʹtǩǩad, što sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ priimât halltõõzz eʹtǩǩõõzz meâldliʹžžen.

– Lij positiivlaž, što vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd ij eʹtǩǩed muttsid halltõõzz eʹtǩǩõõzz kõskksaž šiõtlmid. Täk liâ ouddâl puki vuõiggâdvuõtt šõddâd meärkkamnalla vaal-loǥstõʹǩǩe (3 paragraff) da õhttsažtåimmam- da saǥstõõllâmõõlǥtõs (9 paragraffobbvuõtt). Täk kueʹhtt šiõttâlmeʹtǩǩõõzz liâ vieltʼteʹmes sääʹmteʹǧǧlääʹjj kuõskki ooumažvuõiggâdvuõttneuʹrrummši teevvmõššân da säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ raʹvvjem diõtt, saaǥǥjååʹđteeʹjj Näkkäläjärvi särnn.

Lääʹjj čõõđmõõnnmõš miârkteʹči jiânnai

Lääʹjj čõõđmõõnnmõš leʹčči jõnn läuʹǩǩ ooudårra, ǥu Sääʹmteeʹǧǧest da sääʹmõhttsažkååʹddest puäʹđči viõkk jeäʹrbi mieʹldd ǩiõll- da kulttuurtuõjju di säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji šiõttlõõvvmõʹšše äimmõsmuttsa.

Sääʹm-meer lij vuârddam kuuʹǩǩ sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuž da Lääʹdd meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttõõlǥtõõzzi teâuddjummuž sääʹmteʹǧǧlääʹjj beäʹlnn. Ååʹn lij äiʹǧǧ viikkâd oođõs maaʹle, saaǥǥjååʹđteeʹjj Näkkäläjärvi särnn.

–Haaʹlääm späʹssbõõššâd väʹlddminister Petteri Orpo da suu halltõõzzâs tõʹst, što tõt lij čõõnõõttâm sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeem ouʹdde ooumažvuõiggâdvuõđid ciʹsttjeeʹl da viikkâm oođummuž kookkasǩiõččeeʹl da čiõlggsânji maal årra. Ååʹn leäʹp juʹn ââlda, saaǥǥjååʹđteeʹjj Näkkäläjärvi juätkk.

Eeʹttiǩ-kåʹdd jiõnast lääʹǩǩhämmsest vueiʹtlvânji juʹn ouddâl evvanpeeiʹv

Sääʹmteeʹǧǧ priimmʼmõõžž mâŋŋa eʹtǩǩõs sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj mottmõõžžâst mâânn eeʹttiǩ-kååʹdd ǩiõttʼtõõllmõʹšše. Lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz vuõssmõs eeʹttiǩ-kåʹddǩiõttʼtõõllmõš älgg mââibaarǥ 10.6. čiâss 14 aʹlǧǧi tiuddišttmest. Eeʹttiǩ-kåʹdd jiõnast lääʹǩǩhämmsest vueiʹtlvânji juʹn ouddâl evvanpeeiʹv. Ođđ lääʹjj viõʹǩǩešõddâmpeiʹvv seʹlvvan mâʹŋŋlubust.

– Ååʹn Sääʹmteeʹǧǧ da sääʹmõhttsažkååʹdd beäʹlnn leäʹp tuejjääm puk mâid mij leäʹp vuäittam sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz ouʹdde. Ǩiõđi âʹlnn lij historiaalʼlaž šiâtt da tuäivam, što eeʹttiǩ-kåʹdd vuäǯǯ ǩiõttʼtõllum lääʹjj juʹn ouddâl ǩieʹzz išttmõškõõut, särnn I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Leo Aikio.

– Haaʹlääm veâl späʹssbõõššâd vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd da saaǥǥjååʹđteeʹjj Heikki Vestmaan samai puârast jååʹđtum tuâjast da tõʹst, što Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam tõõzz kuulli sââʹj da pâsttam vuässõõttâd vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd kuullmõõžžid. Ååʹn eeʹttiǩ-kååʹddest liâ puk oudldõõzz lääʹjj priimmʼmõʹšše, särnn II väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso, son lij saaǥǥjååʹđteeʹjj Näkkäläjärvi puärrsiluõvâsvuõđ poodd jååʹđtam Sääʹmteeʹǧǧ tuâj sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeem diõtt.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi mõõnni vaalpââʹjest 2022 eʹtǩǩõõzz sääʹmteʹǧǧlääʹjjest jiõnin 15–3, 1 kuâras. Lââʹssen Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar uuʹdi halltõʹsse väʹlddvuõđid oouʹdeed lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz da taarbšeen saǥstõõllâd muuttâseʹtǩǩõõzzin, jõs ääʹšš jeät vuõittu tõn ǩirrsallašvuõđ diõtt puʹhtted Sääʹmteeʹǧǧ såbbra. Sääʹmteʹǧǧ da vuõiggâdvuõttministeria saǥstõʹlle sääʹmteʹǧǧlääʹjj kuõskki eʹtǩǩõshämmsest sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 §:n meâldlânji jooulmannust 2023 da vuõǯǯu saǥstõõllâmpuäđõõzz pueʹrr miõlin.

Lââʹssteâđ lääʹǩǩoođõõzzâst:

• Tuâǥǥaž: Meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžži vuåppâmorgaan (YK ooumažvuõiggâdvuõttkomitea da rooddsuärddmõõžž vuâsttsaž komitea) uʹvdde iiʹjjin 2019 da 2022 Lääʹddjânnma viârteei tuʹmmstõõǥǥid õhttneeʹl Sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe. Oođõõzz jorddmõššân lij čõõđ viikkâd täid vuåppâmorgaani räʹtǩǩummšid da jaukkeed ooumažvuõiggâdvuõttneuʹrrummšid, di peeiʹvted juʹn vuäʹmm lääʹjj ouddm. jiõnstemnaaʹli beäʹlnn.
• Täävtõs: Oouʹdeed säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâuddjummuž di pueʹreed säʹmmlai ǩiõlâs da kulttuurâs kuõskki jiõččvaaldâšm da Sääʹmteeʹǧǧ tåimmamoudldõõzzid.
• Valmštõõllmõš: Oođõs vuâđđââvv kansliašurr Pekka Timonen tåimmkååʹdd eʹtǩǩõõzzid di oouʹdab tåimmkooʹddi tuõjju. Eʹtǩǩõõzz valmštõʹlleš õhttsažtuâjast Sääʹmtiiʹǧǧin.
• Kõskksa muttâz:
  • Vaal-loǥstõʹǩǩe meärkkmõõžž oudldõõzzid oođeet. Juätkast vaal-loǥstõõǥǥ beäʹlnn lij kõõččmõš tåʹlǩ vuõiggâdvuõđâst jiõnsted da äʹlǧǧed eeʹttǩeeʹjen sääʹmteʹǧǧvaalin ij-ǥa tõʹst, ǩeän vueiʹtet ââʹnned säʹmmliʹžžen. Vaal-loǥstõʹǩǩe meärkkmõõžž kriteeʹr vaʹstteʹče še Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest valddum ǩiõʹlle vuâđđõõvvi vueʹlǧǧemsõõʹjid
  • Jiõččnaž da čõnnõõttʼteʹmes muuttâsooccâmluʹvddkåʹdd tååimči vuõssmõssân muuttâsooccâmtääʹssen vaal-loǥstõõǥǥ kuõskki aaʹššin Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz sâjja
  • Veʹrǧǧniiʹǩǩi saǥstõõllâmõõlǥtõõzz čiõlǥtet. Õhttsažtåimmam- da saǥstõõllâmõõlǥtõs ij veʹt veâl raaj veto-vuõiggâdvuõđ sääʹmtegga, pâi kõõččmõš lij mõõntõõllâmšiõtlmest
  • Vaali äiʹǧǧtaaulid da vaalmõõntõõllmõõžžid pueʹreet ouddm. hiâlpteeʹl jiõnstummuž sääʹmteʹǧǧvaalin

Vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd teâđtõs 4.6.2025
https://www.eduskunta.fi/FI/teâđtõõzz/Seeid/Vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd-smiõtldõk-sääʹmteʹǧǧlääʹjjest-lij-valmštõõvvâm.aspx

Ääʹšš ǩiõttʼtõõllâmteâđ eeʹttiǩ-kååʹddest
https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/ǨiõttʼtõõllâmteâđRiikkpeiʹvväʹšš/Seeid/HE_100+2023.aspx

Lââʹssteâđ:

Pirita Näkkäläjärvi (tåʹlǩ piâtnâc 6.6.2025)
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
044 7533 766
pirita.nakkalajarvi@samediggi.fi 

Leo Aikio
I väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi

II väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj, saaǥǥjååʹđteeʹj sâjjsaž
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi