Saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi eeʹttkõõʹsti Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz aarktlaž parlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹnsest Kiirunast
Aarktlaž vuuʹd parlameʹnttniiʹǩǩi konfereʹnss noorõõđi Ruõccjânnam peäʹlnn Kiirunast 20.–22.3.2024. Konferenssa vuässõʹtte eeʹttkõʹstti Tâʹvvjânnmin, Õhttõõvvâmvaaʹldin da Kanadast di jeeʹrab mieʹldd aarktlaž alggmeerai eeʹttkõʹsttjin.
Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ saakkooumaž Daniel Lyngdorf Vinka (čiʹǯspeäʹlnn.), Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz (SPN) saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧest da meeraikõskksaž Gwich’in-suåvtõõzz halltõõzz vuäzzlaž Evon Peter Alaskast, USA:st. Snimldõk: Niina Siivikko / Sääʹmteʹǧǧ
Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧest Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz (SPN) eeʹttkõõʹsti saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi. SPN lij Lääʹdd, Taarr da Ruõcc Sääʹmtiiʹǧǧi kõskksaž parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgaan, koon vuârtõõlli saaǥǥjååʹđtummuš lij tän eeʹjj Lääʹddjânnmest.
Konfereeʹns äʹššen leʹjje äimmõs da paaʒʒtõshuâll, jäärnaǩtoiʹmm da reâuǥlažvuõtt, aarǥ staanvuõtt da huâllvaʹrrjõõttmõš, škooultõs da tuʹtǩǩummuš di nuõri ääʹšš aarktlaž vuuʹdest.
SPN piiji teädd alggmeerai vuõiggâdvuõđid ruânn seʹrddem haʹŋǩǩõõzzin
Saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi õõʹni saakkvuâr konfereeʹns jäärnaǩtooiʹm, reâuǥlažvuõđ da ǩeâllʼjeei kuåivâstooiʹm ǩiõttʼtõõllâm teeʹmmiištlmest. Son muuštʼti, što alggmeerain lij vuõiggâdvuõtt luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttmõʹšše kuuleeʹl ruânn seʹrddem haʹŋǩǩõõzzid sij vuuʹdin.
– Alggmeerai luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttâmtaa ruânn seʹrddem haʹŋǩǩõõzzin lij vaarr šõddâd ruânn kolonialismm, saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi säärnai.
– Ruânn kolonialismm miârkkšõõvče kuõiʹtǩeârddsaž raŋstõõzz alggmeeraid. Äimmõs pakkan aarktlaž vuuʹdest 3–4 vuâra globaal kõskkärvvad jåʹttlubun. Äimmõsmuttsest lij juʹn ååʹn jõnn negatiivlaž vaaiktõs alggmeerai arggpeivva. Ij leäkku vuõiʹǧǧest, jos še äimmõsmuttâz tuõʹlstõõllmõʹšše plaanum ruânn seʹrddem šâdd alggmeerai jânnmi, äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji da kulttuur hâdda, tieʹddi saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi saaʹneez.
Konfereʹnss vuäjjni kuåivâståimma – SPN muuštʼti vaʹstteemvuõđâst
Aarktlaž vuuʹd parlameʹnttniiʹǩǩi konfereʹnss ǩiõttʼtõõli aainâs kuåivâsindustria. Kueʹss tobdstõʹtte kuåivâsõhttõs LKAB ruʹvddmalmmkuåivvsa Kiirunast di kuʹlle Kiiruna gåårad serddmõõžžâst kuåivvâz šuuʹreem õõudâst.
Saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi kaiʹbbji vaʹstteemvuõđ ruânn seʹrddmest.
– Â-ma muʹšttep, što puk õõuʹdeemtoiʹmm aarktlaž vuuʹdest šâdd alggmeerai jânnmin. Leäm ekonoom da muʹst lij tuâggaz jäärnaǩjieʹllmest, da teâđam, što ruânn seʹrddem haʹŋǩǩõõzzi teäggteeʹjin lie ânnʼjõõžžâst kõrr vaʹstteemvuõttkaiʹbbjõõzz. Jos alggmeerai vuõiggâdvuõđid jeät čõõđtuku ruânn seʹrddem haʹŋǩǩõõzzin, jeät teʹl tiuddsânji vuõittu peäggted vaʹstteemvuõđâst, saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi säärnai.
Aarktlaž parlameʹnttniiʹǩǩi konfereeʹns jäʹrjstet juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj jeeʹres åʹrnn Arktiizz. Eeʹjj 2018 konfereʹnss noorõõđi Aanrest. Aarktlaž parlameʹnttniiʹǩǩi õhttsažtuâjj lij eeʹjjest 1993 looǥǥeeʹl õõuʹdääm aarktlaž jânnmi parlameeʹnti da parlameʹnttniiʹǩǩi kõskksaž õhttsažtuâj di raavääm kõskknaž teâđjååttmõõžž aarktlaž vuuʹdi aaʹššin. Väʹlddtäävtõsân lij pueʹreed vuuʹd aassji jieʹllemtuejjeeʹjid da sââʹj.
