Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv äʹššen päärna vuõiggâdvuõđi išttmest – Sääʹmteʹǧǧ tuäivv Orpo halltõõzzâst pueʹrab tuärj čeäʹppvuõttpeeiʹvi jäʹrjstummša

Päärna vuõiggâdvuõđi peeiʹv cisttân 20.11. riikksuåvtõõzz kueʹrncest päärna pirr Lääʹddjânnam vuåǯǯu kõõččâd pääiʹǩ õõl koččum ministeeʹrin päärnaid tääʹrǩes aaʹššin. Jeänõõǥǥ Hetta škooulniiʹǩǩi õhtt kõõččmõš kuõski eeǥǥlanji jäʹrjstum Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvid. Hetta škooulneeʹǩǩ haaʹlee tieʹtted, mäʹhtt ministeeʹr vuäitče tuärjjeed puki sääʹmpäärnai da -nuõri tääʹsspeällsaž vueiʹttemvuõđ vuässõõttâd Sääʹmnuõri čeäppõspeeiʹvid. Škooulneeʹǩǩ kõʹčče še tõn, mõõk vueiʹttemvuõđ ministeeʹrin lie vaaikted sääʹmǩiõllsa media põõššma da puuʹtʼtummša jeäʹrben päärnai da nuõri siiskõõzzid kuõskeeʹl. Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš aktiivlaž škooulniiʹǩǩid tääʹrǩes da ääiʹjpoddsaž kõõččmõõžžâst.

Čeäʹppvuõttpeeiʹvid kuõskki kõõččmõʹšše vaʹsttii tiõđ- da kulttuurminister Sari Multala. Multala vaʹsttii, što mättʼtõs- da kulttuurministeria tuärjjad Sääʹmteeʹǧǧ eeǥǥlanji miõđeeʹl veäʹǩǩvuõđ nuõrisuåvtõõzz toiʹmmjummša da sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvi jäʹrjstummša.

– Seämma poodd meeʹst lij Sääʹmteeʹǧǧest da säʹmmlain kulttuurjiõččvaaldšummuš, da tõt lij tuõđi tääʹrǩes äʹšš, koʹst säʹmmla lie nânnsânji haaʹlääm tuõʹllʼjed ǩidd. Teʹl Sääʹmteʹǧǧ vuäǯǯ jiõčč tuʹmmeed tõʹst, mõõn nalla täid Sääʹmtegga miõttum tieʹǧǧid ââʹnet. Teâđast tuäivam, što näkam tääʹrǩes noorõõttmõõžž tuärjjeet še juätkast. Mij peäʹlnn tõt veäʹǩǩvuõtt, koon miõttâp Sääʹmtegga, pââšš seämma tääʹzzest mâʹte juʹn ääiʹjben.

Teäggtõõzz ânnʼjõžvueʹǩǩ

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvi teäggtõs ij ânnʼjõõžžâst riʹjtte vaʹstteed pukid čeäʹppvuõttpeeiʹvi jäʹrjstummšest šõddi koolaid. Sääʹmteʹǧǧ lij pohttam ääʹšš õuʹdde jeeʹres kaaunõõttmõõžžin da tuäivvam riikksuåvtõõzz åʹrnn lââʹssteäggtõõzz čeäʹppvuõttpeeiʹvid.

– Âânam tääʹrǩes äʹššen, što Sääʹmteʹǧǧ vuäitt ainsmâʹtted puki sääʹmpäärnai õõutverddsaž vuässõõttmõõžž tän sääʹmpäärnai da -nuõri jiiʹjjes noorõõttmõʹšše. Tõt ij õõlǥči leeʹd leigga jiânnai raukkum riikk åʹrnn, särnn Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Sääʹmteʹǧǧ kaaunõõđi RKP ministeeʹrivuiʹm 28.11.2024 mieʹldd looǥǥeeʹl liikkeem-, sporttjem- da nuõriminister Sandra Bergqviistin da mainsti kaaunõõttmõõžžâst Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvi teäggtõõzz lââʹzztem taarbâst. Lââʹssen 11.4.2024 Sääʹmteʹǧǧ da nuõrisuåvtõõzz eeʹttkõʹstti kaaunõʹtte minister Berqviistin. Kaaunõõttmõõžžâst saǥstõʹlleš Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvi teäggtõõzz da pueʹttiääiʹj õõudâsviikkâm pirr di nuõrisuåvtõõzz õuʹdde kaggâm aaʹššin. Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩii 60 000 lââʹssteäggtõõzz čeäʹppvuõttpeeiʹvid da nääiʹt tuäivai Petteri Orpo halltõõzzâst fiʹttjõõzz, aktiivlažvuõđ da pueʹrab tuärj čeäʹppvuõttpeeiʹvi jäʹrjstem vääras.

Mättʼtõs- da kulttuurministeria lij miõttâm eeǥǥlanji 173 000 € riikkveäʹǩǩvuõđ Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz toiʹmmjummša, koʹst čeäʹppvuõttpeeiʹvi vuässõs lij 40 000 €. Ânnʼjõž veäʹǩǩvuõtt ij kuuitâǥ riʹjtte teänab käʹtted šõddmõškoolaid. Šuurmõõzz kool lie mäʹtǩǩ- da instemkool.

Sääʹmteʹǧǧ kaiʹbbai põõšši teäggtõõzz miõttmõõžž sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvid rääʹtǩeeʹl tõn nuõrisuåvtõõzz eeǥǥlaž teäggtõõzzâst. Ânnʼjõõžžâst čeäʹppvuõttpeeiʹvi teäggtõs siskkan nuõrisuåvtõõzz toiʹmmjemveäʹǩǩvuõʹtte. Sääʹmteʹǧǧ lij eʹtǩǩääm teimma eeʹttiǩ-kådda jooulsǩiâŋkktieʹǧǧ sääʹmpäärnai da -nuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvi jäʹrjstem vääras 60 000 euʹrred riikkvieʹǩǩtõõzz eeǥǥlaž 40 000 eeuʹr lââʹssen. Lââʹssmieʹrrtieʹǧǧ jeät teʹl vuåǯǯum.

Sääʹmteʹǧǧ lij še õiʹdde eʹtǩǩääm eeʹttiǩ-kååʹdd riikkvääraivälljkådda, što eeʹttiǩ-kåʹdd čuäʹjteʹči eeǥǥas 2025 nuʹt sarnnum jooulsǩiâŋkktieʹǧǧest 100 000 euʹrred sääʹmpäärnai da -nuõri ǩiõllpirrõõzz da õhttsallašvuõđ õõudummša. Täin tieʹǧǧin käättčeš jeeʹrab mieʹldd Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvi koolaid sääʹmpäärnai da -nuõri ǩiõllpirrõõzz da õhttsallašvuõđ õõudummša.

Täin eʹtǩǩõõzzin põõrǥât vaaikted jåʹttlânji čeäʹppvuõttpeeiʹvi teäggtõʹsse tõn diõtt, što Orpo halltõõzz tällõsarvvlõõzzâst eeǥǥas 2025 ij leäkku ärvvtõllum lââʹssteäggtõõzz tarbb sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvid. Sääʹmteʹǧǧ ǩeäčč ååʹn eeʹttiǩ-kååʹdd årra da tuäivv, što sääʹmnuõri noorõõttmõõžž vääras miõđât teäggtõõzz, koin pââʹstet vaʹstteed pukid čeäʹppvuõttpeeiʹvi jäʹrjstummšest šõddi koolaid.

Čeäʹppvuõttpeeiʹvi miârktõs

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvid lie koččum puk sääʹmpäärna da -nuõr di sääʹmǩiõl leʹbe sääʹmǩiõllsaž aanar-, nuõrtt- leʹbe tâʹvvsääʹm mättʼtõõzzâst åårrai päärna da nuõr Lääʹddjânnmest. Ââʹǩǩrääid lie mõõnnâm škooultääʹzz mieʹldd vuâđđškooul vueʹllklaassin lookkjiškooul- da ämmatškooulâkksaid.

– Čeäʹppvuõttpeeiʹvi miârktõs sääʹmpäärnaid da -nuõrid lij nuʹt kaallâš,što tõn ij vueiʹt koʹrvveed. Tõt kooll säʹmmlai dommvuuʹd škoouli eeǥǥlaž tuâjjprograʹmme da tõt õhttu-i lij mieʹrrkõõski 1970-lååǥǥast vueʹljeeʹl jäʹrjstum sääʹmǩiõllsaž nuõrišõddmõš veezz jânnam. Čeäʹppvuõttpeeiʹv lââʹzzte di älšsmâʹtte čeäppõõzz jeeʹres suõʹrji staarjummša da jiiʹjjes tääidai õõuʹdummša. Čeäʹppvuõttpeeiʹvin lij še jõnn miârktõs päärnai da nuõri sääʹmǩiõli ââʹnnma di pukid sääʹmõutstõõzz oummid. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvin-i lie vuâlggam määŋg, kook ååʹn koʹlle sääʹmčeäppõsniiʹǩǩi njonnsa, särnn Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
II väärrsaaǥǥjååʹđteei, Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvi vaʹstteeisaaǥǥjååʹđteei
40 687 3 394
tuomas.juuso@samediggi.fi