Sääʹmteʹǧǧ õlmstõõʹtti webinaar ÕM kuäivaslääʹǩǩčåuddmõõžžâst – ”Skandaal, što vuõssmõs malmmooccâmlååʹpp viiǥǥi tâʹlles ooumažvuõiggâdvuõttneeuʹrtummša”
Sääʹmteʹǧǧ lij õlmstâttam YouTube-kanaalstes webinaar, kååʹtt ǩiõttʼtââll ÕM kålggmannust 2024 uʹvddem kuåivâslääʹǩǩčåuddmõõžžid. Čåuddmõõžž leʹjje viârteei Lääʹdd riikk årra da oʹnstam säʹmmlai vuõiggâdvuõđi vueiʹnlmest. Jõnn vueʹss Lääʹdd vuäǯǯam mââimõs iiʹjji viârteei ÕM-čåuddmõõžžin kuâskk sääʹmaaʹššid.

Webinaar juâkk teâđ ÕM kålggmannust 2024 uʹvddem kuåivâsčåuddmõõžžin sääʹmvuuʹdest. Čåuddmõõžž kuõʹsǩǩe malmmooccâmlååʹv da vuʹvddvaʹrrjõõzz Ǩiõttmaddjest.
Webinaarâst kuulât Sääʹmtiiʹǧǧi saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi, Gova-Labba siid puäʒʒoummu da Ǩiõttmaddi palggâz puäʒʒeeʹžžed Lars-Jona Valkeapää di meeraikõskksaž vuõiggâdvuõđ da ooumažvuõiggâdvuõđi professoor Martin Scheinin.
Čåuddmõõžž tueʹtte Lääʹddjânnam neeuʹrtem kuõiʹt ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžž
ÕM suåppmõšvuåppâmorgaani čåuddmõõžžin Lääʹddjânnam tuõđât čuõʒʒtem kuõiʹt meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžž kookk lie päärna vuõiggâdvuõđi takaisuåppmõõžž di tällõõzzlaž, sosiaalʼlaž da čuõvtõõzzlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki meeraikõskksaž takaisuåppmõõžž.
Komitea tueʹtte neeuʹrtummši vuâđđan tõn, što malmmooccâmlååʹv da vuʹvddvaʹrrjõõzz miõttmõõžž õhttvuõđâst ij leäkku tuejjuum vaaiktõsärvvtõõllmõõžž, ij haʹŋǩǩuum luõvâs, tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttmõõžž (free, prior and informed consent) ij-ǥa vuässõttum sääʹmpäärnaid siʹjjid kuõskki tuʹmmstõktuõjju.
Scheinin: Kõskksaž vueʹssen kulttuur suâjast lij alggmeer vuõiggâdvuõtt seʹrdded tõn pueʹtti puõlvvõõǥǥid
Läittjeeʹji äʹššooumžen toiʹmmjam professor Martin Scheinin âânn čåuddmõõžžid miârkteeʹjen takai ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžži alggmeervuõiggâdvuõđid uʹvddem suõj juuʹrdeeʹl.
– Täin čåuddmõõžžin lij ǩiõččum õõutmeâldliʹžžen päärna vuõiggâdvuõđi da TSS-suåppmõõžž toʹlǩǩummuž vaʹstteed ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea kuʹǩes toʹlǩǩeemliinj meer- da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž juuʹrdeeʹl. Vuõiggâdvuõtt kulttuuʹre suõjjad alggmeerai jiiʹjjesnallšemvuõđ, vuõiggâdvuõđid maddu da luâttvääraid di äʹrbbvuõđlaž õhttsallaš jieʹllemvuõʹjjid. Kõskksaž vueʹssen kulttuur suâjast lij alggmeer vuõiggâdvuõtt seʹrdded tõn ođđ da še pueʹtti puõlvvõõǥǥid. Alggmeer lie meer, koin lij meer jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõtt. Äimmõsmuuttâs alggmeer jiiʹjjesnallšem kulttuurhääm vaarrân veeidad riikk õõlǥtõõzzid nuʹtt leeʹd häiʹttjeǩani ǥu positiivlaž tååimaivuiʹm suõjjeed äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid, Scheinin särnn.
Näkkäläjärvi: Čåuddmõõžžin vuäiʹtte šõddâd lääʹǩǩmuttâz
Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi âânn ÕM suåppmõšvuåppâmorgaani kuåivâsčåuddmõõžžid miârkteeʹjen säʹmmlai vuõiggâdvuõđid.
–Malmmooccâmlååʹvest eeʹjjest 2016 leäi kõõččmõš vuõssmõõzzâst ođđ kuåivâslääʹjj ääiʹj sääʹmvoudda miõttum lååʹvest. Eža skandaaʹlen âânam, što tõt viiǥǥi tâʹlles ooumažvuõiggâdvuõttneeuʹrtummša, särnn saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi.
Sääʹmteeʹǧǧ vuârddmõšân lij, što ÕM kuåivâsčåuddmõõžžin šâʹdde muttâz nuʹtt kuåivâslååʹpp-proseeʹssi ânnʼjõž ǩiõttʼtõõllma ǥu lääʹǩǩšiõttummša.
Čåuddmõõžžâst tuäivat põõltõsvaaiktõõzz
Sääʹmvuʹvdd pâi-i ǩeäss kuåivâsõhttõõzzid. Mââimõs iiʹjji lie vuõinnum meerliikk kuåivâshaʹŋǩǩõõzzi vuâstta õuddmiârkkân Uccjooǥǥâst da Jeänõõǥǥâst.
Saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi vuäinn, što ÕM čåuddmõõžžin lij veäʹǩǩ sääʹmvuuʹd rââʹžžes luâđ, säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji da sääʹm jieʹllemnääʹl suõjjlummšest.
–Åskkap, što ÕM čåuddmõõžž toiʹmmje põõltõsân nuʹtt meeraikõskksaž ǥu dommjânnmallaš kuåivâsõhttõõzzid, kookk plääʹne haʹŋǩǩõõzzid Sääʹmjânnma. Čåuddmõõžž čuäʹjte, što alggmeerain lie raavâs vuõiggâdvuõđ jiiʹjjes äʹrbbvuõđlaž vuuʹdines. Tõid ij vueiʹt čårrâʹtted, särnn saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi.
Lääʹddjânnam vuäǯǯ oʹđđest da oʹđđest viârteei ÕM-čåuddmõõžžid sääʹmaaʹšši diõtt
Lääʹddjânnma lie puättam mââimõõzzi nuʹtt viiđ eeʹjj ääiʹj seʹst lååi tuõttum neuʹrrtõõzz ÕM läittam-mõõntõõllmõõžžin. Kutt tõin kueʹsǩǩe sääʹmaaʹššid: Sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõõǥǥ da malmmooccmõõžž sääʹmvuuʹdest.
–Sääʹmaaʹššid kuõskki viârteei čåuddmõõžžid Lääʹddjânnma leʹčči vuäittam veäʹltted kulddleeʹl säʹmmlai veerǥlaž eeʹttkõʹstti Sääʹmteeʹǧǧ, sääʹmõõutstõõzzid da sääʹmpäärnaid, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi.
Webinaar-ruõkkmõš lij liânttuum 7.1.2025. Webinaar käunnai lääʹddǩiõʹlle [https://www.youtube.com/watch?v=J_PgSF_F618] da eŋgglõsǩiõʹlle https://www.youtube.com/watch?v=3IdnkDHgRbY.
ÕM čåuddmõõžž
UM 1 010.2024: ÕM suåppmõšvuåppâmorgaanin kolmm čåuddmõõžž kuõskeeʹl malmmooccâmlååʹv da malmmooccâmvaʹrrjõõzz miõttmõõžž säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž vuuʹdest https://um.fi/ajankohtaista/-/asset_publisher/gc654PySnjTX/content/yk-n-sopimusvalvontaelimilta-kolme-ratkaisua-koskien-malminetsintaluvan-ja-malminetsintavarauksen-myontamista-saamelaisten-perinteisella-alueella
UN 10 Oct 2024: Finland must respect the rights of Sámi Indigenous people to traditional lands: UN Committees find (Lääʹddjânnam âlgg ciʹsttjed säʹmmlai alggmeerai vuõiggâdvuõđid äʹrbbvuõđlaž määddaid: ÕM komitea tueʹtte) https://www.ohchr.org/en/press-releases/2024/10/finland-must-respect-rights-sami-indigenous-people-traditional-lands-un
Lââʹssteâtt
Saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi (veʹrǧǧluõvâsäiʹǧǧ 20.1.–30.11.2025)
pirita.nakkalajarvi@samediggi.fi
044 7533 766
2. väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso (saaǥǥjååʹđteei sâjjsaž 20.1.–30.11.2025)
tuomas.juuso@samediggi.fi
040 687 3394