Võõrâs čiõlǥtõs čuõvat sääʹmpäärnai pueʹrrvaajjâm da vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž – Raavâs luâttkõskkvuõtt raavat pueʹrrvââjjmõõžž, leša päärna jõuʹdde še vieʹltted säʹmmlažvuõđ ouʹdde põhttmõõžž tiõttum vueʹjjin
Päärnaiäʹššväʹlddneǩ õlmstõõʹtti 7.2. Sääʹmpäärnai pueʹrrvââjjam da vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš -čiõlǥtõõzz, koʹst sääʹmpäärna pieʹsse jiijj mainsted vuäinlmeez. Čiõlǥtõs puuʹti ouʹdde nuʹt hääʹsǩ ǥu piâkkõõʹtti aaʹššid sääʹmpäärnai vueʹjjest. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso tuäivv, što päärnai huõl ouddmiârkkân äimmõsmuttâz vaaiktõõzzid da sääʹmteâđ vääʹnnvuõđâst vääʹldet tuõđlânji.
Čiõǥltõõzzâst sääʹmpäärna eʹtǩǩee tååimid pueʹrrvââjjmõõžžâs da vuõiggâdvuõđeez teâuddjummuž tuärjjõssân. Tååimid kaiʹbbjet jm. sääʹmteâđ lââʹzztummšen, sääʹmǩiõllsaž âsttääiʹj tåimmjummuž lââʹzztumšen, sääʹmǩiõllsaž mättmateriaal puuʹtʼtummšen di liikkummuž vueiʹtlvažvuõđi lââʹzztummšen. Pääärna puʹhtte ouʹdde še huõl väʹlddnarood šiõhttlõõttmõõžžâst sääʹmǩiõl, kulttuur da säʹmmlai vuõiggâdvuõđi årra. Pååđ peäʹlestvälddmõõžžâst (9.2.) päärnaiäʹššväʹlddneǩ teäʹddii še sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeem diõtt viâltʼteʹmesvuõđ päärnai vuõiggâdvuõđi beäʹlnn.
– Huõl âânam jeäʹrben tõʹst, što jo-ba 64 % päärnain säärnai veäʹlttem säʹmmlažvuõđ ouʹdde kaggmõõžž kuuitâǥ kooi-ne vueʹjjin. Ǥu sij veâl sarnnu, što tääujmõs mäinn tääzz leäi pââll viggtummšest leʹbe ouddkäddmõõžžin, vuäinam kâʹl, što tät âlgg väʹldded tuõttsõs äššan, tuâtt Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso.
Sääʹmpäärna še vuõiʹnne, što säʹmmlažvuõđâst, sääʹmǩiõlin da kulttuurâst tieʹđet Lääʹddjânnmest tuõđi occanj. Seämma lopp-puättmõʹšše lij puättam še Mättʼtõs- da kulttuurministeria sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz ooudâsviikkâmtuâjj-joouk puuʹtʼtem čiõlǥtõs. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij aktiivlânji ǩiõččâm lââʹzzted teâđ ouddmiârkkân Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz veäkka, leša haʹŋǩǩõõzzâst ij ååʹn leäkku teäggtõs.
Luâttkõskkvuõtt põhtt sääʹmpäärnaid viõǥǥid, leša äimm-muuttâs piâkkââtt.
Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso rämmaš še čiõǥltõõzzâst ouʹdde kaggõõttâm teâđain: sääʹmpäärna vueiʹtte puârast da tåʹbdde jieʹllmes miârkteeinallšeʹmmen.
– Pohttmõõžži meʹldd sääʹmpäärnai vueʹǩǩ lij määŋgain vueʹzzin pueʹrr da säʹmmlai raavâs luâttkõskkvuõtt põhtt viõǥǥ še päärnaid. Tõn vuâstt-teäʹddan kuuitâǥ lij še juʹn ääiʹjeld kuõddum huõll kulttuur seillmõõžžâst, jeäʹrben äimmõs-muttâz da tõn konkreettlaž vaikktõõzzi diõtt. Tän huõʹlle âlgg väʹldded ǩidd, saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso ceälkk.
Päärnaiäʹššväʹlddneeʹǩǩ koontâr čõõđti čiõlǥtõõzz vueʹssen meersaž päärnažstrategia eeʹjj 2022 poodd. Čiõǥltõʹsse vuässõʹtte âlddsin čueʹtt 11–17-âkksa, jiijjâs säʹmmliʹžžen tobddi päärna juõʹǩǩåʹrnn Lääʹddjânnmest. Čiõlǥtõõzz čõõđteš õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbrin.
- Čiõlǥtõs: ”Hääʹsǩ, što samai mon vuäǯǯam mättʼtõõttâd tän ǩiõl da tõt lij vueʹzz muu kulttuur”: Sääʹmpäärnai pueʹrrvââjjmõš da vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš
- Vuänõs: Sääʹmpäärnai pueʹrrvââjjmõš da vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš
- Peäʹlestvälddmõš: Sääʹmteʹǧǧlääʹjj muuttâs tuârvv sääʹmpäärnai meerlažvuõiggâdvuõđid
Lââʹssteâđaid:
Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
40 687 3 394
tuomas.juuso@samediggi.fi
Anne Länsman-Magga
Sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar
040 182 9998
anne.lansman-magga@samediggi.fi
Elli-Marja Hetta
Nuõripiisar
050 382 5179
elli-marja.hetta@samediggi.fi
Riitta Lehtola-Kosonen
Mä. Plaaneei
040 168 5978
riitta.lehtola-kosonen@samediggi.fi
