Nuõrttsaaʹmi aazztummuž da Čeʹvetjääuʹr škooul 70-eeʹjjprääʹzniǩ
Ärvvsa saaʹmi ouddooumaž Feodoroff, Čeʹvetjääuʹr škooul rehtor Nieminen, Taarr Sääʹmteeʹǧǧ presideʹntt Keskitalo, õllʼjânji pââʹzztum Heʹlssen da puk Lääʹddjânnam aaʹrhelpispp Leuʹǩǩ, metropoliitt Elia da Arseni di šiõǥǥ prääʹzneǩ-kueʹss,
muʹst lij Sääʹmteeʹǧǧ peäʹlest jõnn rämm da cistt puʹhtted tiõrvʼvuõđid nuõrttsaaʹmi aazztummuž da Čeʹvetjääuʹr škooul 70-eeʹjjprääʹznka.
Mij oummu laaʹvjep noorõõttâd prääzkjed šuurmõs vueʹzz da mõõntummši poodd: ođđ jieʹllem da jääʹmmem õõudâst.
Ååʹn viiđad vuâra õnnum aazztemprääʹnǩest, veâl-i kollai mõõntemkõõvštummšen puk tõt, mâid aazztummuž oudldeei šõddmõõžž sääʹm-meerast vaʹldde: määddeen, čaaʹʒʒeen da vueiʹttemvuõđ plaaneed pueʹttiääiʹj jiijjân vuâlggsõõʹjin. Da seämmast kuuitâǥ prääzkjep, õinn veâl, sääʹm-meer piʹrǧǧummuž. Prääzkjep jieʹllem juätkkjummuž Njauddâm da Njeäʹllem-Keväjääuʹr sääʹmvuuʹdin, koin sääʹm-meer lij jäälõõttâm da raajjâm ođđ aalǥ. Vuuʹdin, koin vueʹss juʹn algg aalǥâst lij leämmaž mij saaʹmi da vueʹss däs aanrõõžži äʹrbbvuʹvdden. Lij žaaʹll, što mij åårrmõõžž tääiʹben, jiõčč Čeʹvetjääuʹr-Njauddâm-vuuʹdest põõrǥât õinn sekkad meädda nuʹtt lääʹdd ko sääʹm historiaǩeeʹrjtõõzzin. Teʹl lij meeʹst jijsteen tuâjjan tõn muʹštted.
Mõõn kuärǥast leäm täʹbbe mij nuõrab puõlvvõõǥǥeen diõtt, kook lie välddam ǩiõllân mååust, kook haaʹlee tuejjeed jiijjân õõutstõssân ouʹdde, kook vaʹlljee tuejjeed mij ääʹrbvuâlaž sijddriâšldõõǥǥ, Saaʹmi siidsåbbar pääiʹǩ da lie kueʹddškuättam vaʹsttõõzz mij meer pueʹttiääiʹjest. Mõõn kuärǥast leäm täʹbbe nuʹt Njauddâm ko Njeäʹllem-Keväjääuʹr sääʹmvuuʹdin jälsteei nuõrab puõlvvõõǥǥin, kook lie vaʹlljääm ääʹrbvuâlaž jieʹllemvuõʹjjid.
Sääʹmǩiõll kollai da kuâsttai. Rämmšam tõn diõtt, što meeʹst lie eʹpet jieʹnnǩiõllsa päärna da ođđ ǩiõllmainsteei. Gaurilooff Jääkk lij mušttʼtam miʹjjid lääuleeʹl juʹn looʹjid iiʹjjid, što mainsteʹǩed pâi sääʹm. Mõõn vieʹltʼteʹmes vuäʹpstõs tät tuâlaa juʹn leäi. Jakku saaʹnid lij hiâlpp õhttâd. Leâša tän vuäʹpstõõzz lij čuuʹt vaiggâd jääʹǩǩted. Tõn vuäʹpstõõzz feʹrttai vaʹlljeed, vuârr vuârast. Da tõid vaʹlljummšid älšmââttam miʹjjid pukid tuejjeed. Lij samai kaallšõs äʹšš, što tij puk, kook ni siõmmna siltteʹped ǩiõl, mainsteʹčid tõn miʹjjid, ko muđoi jeäʹp vueiʹt mättjed, ij-ǥa ǩiõllmainsteeʹji räidd vueiʹt juätkkjed.
Nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjast da mättʼtummšest leäʹp ouddnam samai jõnn laauʹǩivuiʹm mââimõs viiđ eeʹjj äiʹǧǧen. Tõn tuâjast Čeʹvetjääuʹr škooulâst lij leämmaž da õinn lij tuõđi miârkteei rool. Haaʹleʹčem kåččad Čeʹvetjääuʹr škooul ǩiõtkkmen. Ǩiõtkkâm tuâjjan lij uʹvdded staan, suõj da pakkâz päärnže, koon ǩiõzzât ǩiõtkkma. Čeʹvetjääuʹr škooul lij mij sääʹmpäärnaid da nuõrid mâʹte ǩiõtkkâm – nåkam šõddâmpäiʹǩǩ, koon nallšem ij ni koʹst jeeʹres sââʹjest leäkku. Škooul suõjjad mij kaallšummsid, päärnžeen da nuõreen. Vuäitam jiõčč särnnad, što tän škooulâst vuäǯǯ samai toʹlmmeš jeävvsid jieʹllem vääras. Äʹjstam leekk Čeʹvetjääuʹr škoouʹle samai kaallšõs nuõrttsääʹmǩiõl da kulttuur ouʹdde tuejjuum tuâjast, koon äärv ij vueiʹt ni metteed. Tuäivam, što škooul juätkk tän pälggaz mieʹldd piijeeʹl čuõʹvves täävtõõzzid pueʹtti äigga. Leäm snäätnai, što Sääʹmteeʹǧǧ nalla mij sääʹm puk lie tuärjjeʹmen täin täävtõõzzin.
Leäm miõlstan, ko leäm vuâmmšam, što kuâsttjeei vueʹss mij kulttuurâst, ǩiõtt-tuâjj, lij eʹpet tääuʹjben da tääuʹjben vueʹssen nuõrttsäʹmmlai jieʹlli aarǥâst. Muu miõlâst miârkteei kulttuursuäʹrǧǧ, koozz mij õõlǥčim vuäjjned, lij vaalšed mij nääʹlvuâkksaž lääʹjj da sijddriâšldõõǥǥ di jeällted mij õhttvuõđ maddu da čäcca.
Muʹšttep veâl mij meer nääʹlvuâkksaž lääʹjj. Nääʹlvuâkksaž lääʹǩǩ lij oʹhjjääm sijddriâšldõõǥǥ čåuddmõõžžines. Leäi kõõččmõõžžâst, juʹn-a kueʹllčaaʹʒʒi leʹbe ääʹrb jueʹǩǩem, reeidai leʹbe reäʹǩǩõõzzi suåvtem leʹbe kõskkvuõđi håiddam pirrõʹtti siidivuiʹm. Ååskam, što nääʹlvuâkksaž lääʹjj mååust maacctummuž vueʹssen mij õõutstõõzz da tuåimmâmnaaʹlid vuäitči veâl tuejjeed. Nääʹlvuâkksaž lääʹjj maacctummuš leʹčči mij meera pueʹreei, nââneei da viõǥǥ uʹvddi äʹšš. Ååskam, što nääʹlvuâkksaž lääʹjj tobddâm da tobdstem ooudči tuåimeen nuuʹbbnallšem perspektiiv ǩiõttʼtõõllâm vueʹlnn åårrai aaʹššid. Mij meer ouddlõs tuåimmâmnääʹll maaccteʹči mij miõlid tõn, mii lij tuåimeen tääʹrǩmõs: pirrõʹtti luâđ suõjjummuš, što tõt riʹjttjeʹči miʹjjid veâl pueʹtti eeʹjj, 20 eeʹjj ǩeeʹjjest leʹbe kooum puõlvvõõǥǥ ǩeeʹjjest.
Leʹčči vääžnai maaccted nääʹlvuâkksaž lääʹjj da nââneed sijddriâšldõõǥǥ še tõn diõtt, ko äimmõsmuttâz mieʹldd pueʹtti muuttâs šâdd leeʹd puk muʹtti. Teâđam, što mij ääʹrbvuâlaž teâtt di nääʹlvuâkksaž lääʹǩǩ sijddriâšldõõǥǥines da luâttreeʹǧǧesvuõđi vaaldšummšines puäʹtte vieʹǩǩted miʹjjid äimmõsmuttsa šiõttlõõvvmest, što piʹrǧǧeʹčim še tän kõrr pääiʹǩ ooudâst õhttân meeran pueʹttiääiʹj årra mõõneeʹn. Jõs haaʹleep seʹrdded mij meer pueʹtti äigga ääʹrbvuâlaž jieʹllemvuõʹjjineen, ǩiõlineen da kulttuurineen, jeäʹp vuäǯǯ teänab uʹvdded määddeen da čaaʹʒʒeen jieʹllemnääʹl vuâlla, kååʹtt lij jieʹllemvuâsttsaž. Aainâs Njeäʹllem-Keväjääuʹr vuuʹd di Njauddâm vuuʹd saaʹmin lij jõnn vaʹsttõs tõʹst, što siidsååbbar-riâšldõk nääʹlvuâkksaž lääʹjjeesvuiʹm tuåimmai, oođasm vaʹstteed ânnʼjõõžž taarbid da serddai pueʹtti puõlvvõõǥǥid. Tâʹmmet leäʹp vieʹlj siʹjjid, ǩeäk jie teänab leäkku tääiʹben.
Looppâst haaʹleʹčem Sääʹmteeʹǧǧ peäʹlest muʹštted sǩiâŋkin Saaʹmi siidsåbbar. Merja Aletta Ranttila lij pirstam tän taaul vuäʹmm Kåʹllmuõrâž-sääʹm-mainnâz mieʹldd. Pirstõs symbolâstt muu miõlâst samai puârast tõn, mõõn čiŋŋlõs õhttvuõtt mij saaʹmin lij leämmaž da vuäitči õinn leeʹd luâđain. Raaukam saaʹmi ouddoummu väʹldded sǩiâŋk vuâstta.
Lââʹssteâđ
Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi
