Saaǥǥjååʹđteeʹjj Näkkäläjärvi Histoorneeʹǩǩ raajitaa -pooddâst: “Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseʹss äävad vueiʹtlvažvuõđ koʹrjjeed ânnʼjõžpeeiʹv räjja juätkkjeei vieʹrrvuõđid tuâjai pääiʹǩ”
Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjj Pirita Näkkäläjärvi vuässõõđi neljdpeeiʹv 27.8.2026 Histoorneeʹǩǩ raajitaa Lääʹddjânnmest rõ da Lääʹddjânnam Aarktlaž Sieʹbr jäʹrjstem Säʹmmla Lääʹddjânnmest – fiʹttjõs, vasttõs da pueʹttiäiʹǧǧ –saǥstõõllâmpoʹdde. Ääʹveemsaakkvuârstes saaǥǥjååʹđteeʹjj Näkkäläjärvi teäʹddii, što säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio loppraportt ääʹvad jõnn vueiʹtlvažvuõđ raaveed õhttsažkååddlaž luõʹttjummuž, vuõiggâdvuõttriikk da säʹmmlai pueʹttiääiʹj – tuâjai pääiʹǩ.
Snimldõk: Ville Fofonoff
Näkkäläjärvi âânn Säʹmmlai tuõttvuõtt-da suåvâdvuõttkomissio lopprapoort ouddâl puki vueiʹtlvažvuõttân Lääʹddjânnam riiʹǩǩe, lääʹdd õhttsažkådda da säʹmmlaid raajjâd ǩeâllʼjeei da piʹštti pueʹttiääiʹj. Pueʹreeʹl fiʹttjõõzz sääʹmaaʹššin vueiʹtet tuõđi ooccâd õõutsââʹjest räʹtǩǩummšid da raajjâd suåvâdvuõđ vuâsttlõõžžipiijjmõõžž sâjja.
– Leäʹp ååʹn jõnn vueiʹtlvažvuõđ paaldâst. Komissio loppraportt põhtt kuâsttjeeʹjen historiast šõddâm vieʹrrvuõđid da čuäʹjat, što tõk juätkkje veâl še ååʹn ânnʼjõžpeeiʹv. Lopprapoort teâđ da tåimmeʹtǩǩõõzz taʹrjjee konkreettlaž tuâjjneävvaid vieʹrrvuõđi koʹrjjeem diõtt, saaǥǥjååʹđteeʹjj Näkkäläjärvi särnn.
Näkkäläjärvi mieʹldd riikk lââʹssen lij veeʹzz õhttsažkååʹddest veiddsubun da jeäʹrben mediast miârkteei rool tieʹttemvuõđ lââʹzztummšest. Säʹmmlai jieʹllemnääʹlest, säʹmmlai historiast da ânnʼjõžvueʹjjest tieʹđet Lääʹddjânnmest samai ooccanj.
Riikkâst jõnn vasttõs, leša še ođđ vueiʹtlvažvuõđ
Saakkvuârstes saaǥǥjååʹđteeʹjj Näkkäläjärvi kägg ouʹdde Lääʹdd riikk vasttõõzz säʹmmlai sââʹj pueʹrummšest. Seämmavuâra son teäʹddad, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseʹss ääʹvad še ođđ vueiʹtlvažvuõđid.
– Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõtt-tuâjj vuäitt raaveed nuʹt Lääʹddjânnam vuõiǥâs- da ooumažvuõiggâdvuõttriikkân ǥu luõʹttjummuž veeʹzz õhttsažkååʹddest. Lââʹssen säʹmmlai beäʹlnn vääžnʼjummuz lij, što tååimai pääiʹǩ tuõrvât säʹmmlaid pueʹttiäiʹǧǧ nuʹt, što puk kolmm Lääʹddjânnmest jieʹlli sääʹmǩiõl, sääʹmkulttuur di puk säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj seilla jieʹllemviõkksiʹžžen puõʹtti puõlvvõõǥǥid. Še kõõččmõõžž säʹmmlai vuõiggâdvuõđin määddaid da čaaʹʒʒid âʹlǧǧe še ååʹn mââimõõzzâst väʹldded tuõđmieʹldd agendaaʹje, saaǥǥjååʹđteeʹjj Näkkäläjärvi juätkk.
Näkkäläjärvi teäʹddad, što säʹmmlai jiõn tuʹmmstõktuâjast raaveeʹl vueiʹtet õõutsââʹjest raajjâd nuʹt pueʹrab ǥu ǩeâllʼjeeʹjab räʹtǩǩummšid.
– Tät lij samai vääžnai ânnʼjõž mõttjeei maaiʹlmvueʹjjest, koʹst aarktlaž voudda tillʼlâʹvve tuõrvvʼvuõttpolitiikk da äimmõsmuttâz beäʹlnn jõnn tiâdd, särnn Näkkäläjärvi.
Ođđ algg õõlǥat ođđ rajjsid
Looppâst saaǥǥjååʹđteeʹjj Näkkäläjärvi puuʹti ouʹdde, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio loppraportt ij nõmstes huõlǩani leäkku lopp, pâi ođđ algg tuejjeed tuõđlaž muttsid komissio tåimmeʹtǩǩõõzzi veäkka, što vueiʹtet õsttâd še suåvâdvuõđ.
– Suåvâdvuõđ ouʹdde taarbšet tuâjaid.” Taarbšet ođđ aalǥid, ođđ rajjsid da ođđ tuõsttâl ääʹvummšid. Lij vääžnai raajjâd õhttsaž kuʹǩes kâuʹrr sääʹmaaʹšši pueʹrummšen pueʹttiääiʹjest. Taarbšet älššas plaan, čuâǥǥaskartt, koon vueʹljet viikkâd čõõđ õõutâst õõutin laauʹǩin vuârstes, Näkkäläjärvi särnn.
– Lij vääžnai tuejjeed õhttsažtuâj: tõt õõlǥat meeʹst pukin smeʹllkõsvuõđ, vasttõõzzkuâddmõõžž da jiânnai tuâjaid, leša tõt oudd miʹjjid pukid määŋgǩeârddsânji mååusat, Näkkäläjärvi teäʹddad.
Poodd jäʹrjste Histoorneeʹǩǩ raajitaa Lääʹddjânnmest rõ da Lääʹddjânnam Aarktlaž Seäʹbrr õhttsažtuâjast Heʹlssen universiteeʹtt Humaniistlaž tiõđkååʹdd, Sääʹmteeʹǧǧ da Paasikivi-sieʹbrin.
Sääʹmteʹǧǧ lij säʹmmlai veerǥlaž eeʹttkõʹstti. Tõt pohtt ouʹdde säʹmmlai veerǥlaž vuäinnmõõžž da saǥstââll veʹrǧǧniiʹǩǩivuiʹm. Sääʹmteʹǧǧ tuõʹllai da veekk ooudårra pukid Lääʹddjânnmest mainstem kolmm jieʹlli sääʹmǩiõl, pukid säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid di sääʹmkulttuur da jieʹllemnääʹl.
Lääʹddjânnmest liâ koumm jieʹlli sääʹmǩiõl: aanarsääʹm, nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm.
Säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj liâ kueʹllšeellmõš, puäʒʒhåidd, mieʹcstummuš, noorummuš da sääʹmǩiõtt-tuâjj (duodji / tyeji / ǩiõtt-tuâjj) di täi ânnʼjõž vueʹǩǩâʹttem-maall.
Lââʹssteâđaid oudd:
Pirita Näkkäläjärvi
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
044 7533 766
pirita.nakkalajarvi@samediggi.fi
