Sääʹmteeʹǧǧ mââimõs sååbbar ânnʼjõž norrõõzzin

Sääʹmteʹǧǧ priimi såbbreʹstes Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjj 2023 tillǩiõrǥtummuž, jeeʹres sektoori mieʹrrteäʹǧǧeʹtǩǩõõzzid da tuʹmmji muttsin Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõʹšše.

Sååbbar čõõđti vuõlttõs-saǥstõõllmõõžž äimmõsmuttsa šiõttlõõvvâmprograammâst pukid säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid.

– Äimmõsmuuttâs da luâttjaauk akkee säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid. Lij vääžnai, što kuulim vuõssǩiõđ teâđaid pukin säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjin, pukin ǩiõlljooukin, pukin sääʹmvuuʹd kooʹddi vuuʹdin di sääʹmvuuʹd åålǥpeäʹlnn, särnn Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi.

Jorbb pååʹrd pirr saǥstõʹlleš veiddsânji säʹmmlai šiõttlõõvvmõõžžâst äimmõsmuttsa da kaʹǧǧeš ouʹdde, što äimmõsmuttsa šiõttlõõvvmõš jåått ǩiõtt ǩiõđâst säʹmmlai ǩiõli, kulttuur, äʹrbbvuõđlaž teâđ da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji seillmõõžž, puõlvvõõǥǥâst nobba serddmõõžž di kulttuur harjjtummuž oudldõõzzi staanummšin.

Saǥstõõllmõõžžâst pueʹtte ouʹdde äimmõsmuttâz vaaiktõõzz da vaʹǯǯtõõzz säʹmmlai puki äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji vueʹzzeld.

Äimmõsmuttâz vaaiktõõzzin kueʹllšeellmõʹšše såbbrest peäggteš kueʹllšlaaji mottjummuž da jääuʹri ekosysteeʹm mottjummuž, ko čääʹʒʒ pakkne. Määŋg saakkvuârast pueʹđi ouʹdde ruõššluõss. Lââʹssen teäddeeš tõn, što ođđ kueʹllšlaaji äuʹǩǩummša taarbšet ođđ teâtt-tääid, kååʹtt vieʹǩǩat šiõttlõõvvmõõžžâst.

Såbbrest vueiʹnneš, što äimmõsmuttsest lij še vaaiktõs mieʹcstummša tõn diõtt, ko šlaajjnaaʹli mottjummuš äimmõsmuttâz mieʹldd kaiʹbbai mieʹcstummuž šiõttummuž da säʹmmlai vuässâttmõõžž lååʹpp-proseeʹssid.

Äimmõsmuttsest lij vaaiktõs še sääʹmǩiõtt-tuâjaid, mâʹte aunstummša. Õhtt såbbrest ouʹdde puättam äʹšš leäi, što aunstummuš šâdd ouddmiârkkân kaammisuõiʹni vueʹzzeld ânnʼjõžääiʹj jiânnai ääiʹjben ko ouddâl. Saǥstõõllmõõžžin peäggteš še äimmõsmuttâz vaaiktõõzz tiiuʹrid di tõn mieʹldd muõʹrjid da tõi uussmõʹšše.

Puäʒʒhååid vueʹzzeld kaʹǧǧeš ouʹdde ouddmiârkkân taaʹlvi aʹrvveeteʹmesvuõđ da lââʹsspoortummuž taarb lâssnummuž, koozz taarbšet Taar maall meâldlaž ääjtõõlǩani tuärjjeemnaaʹlid. Šõŋŋåårrmõõžži mottjummuž mieʹldd jååttmõš mottai še, ko jååđõõǥǥ di muõtt- da jiõŋŋåårrmõõžž mottje nuʹtt, što lie ooudpeäʹlnn aʹrvveeteeʹm, joba jiõggvaarla.

– Juätkkvalmštõõllmest lij vääžnai noorrâd õʹhtte säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid äimmõsmuttsest da taarbšum tååimain äimmõsmuttsa šiõttlõõvvâm diõtt. Tän teâđ taarbšet vaaiktemtuâjast joba EU rääʹjest. Lââʹssen säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž teâđ âlgg vuäǯǯad saǥstõõllâmpooʹrdid õõutverddsiʹžžen tuʹtǩǩuum teâđ paaldâst. Säʹmmlain lij luâđ tobddmõš määŋg puõlvvõõǥǥ ääiʹjest da mââimõsǩiõđ teâtt luâđast šõddi muttsin, ceälkk Näkkäläjärvi.

Muttâz Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõʹšše

Såbbrest priʹmmeš oudsteei Janne Hirvasvuopio da oudsteei Inka Musta alttõõzzid Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž muʹttem diõtt.

Hirvasvuopio alttõs tuâjjriâššmõõžž 55 § muʹttem diõtt priʹmmeš jiõnivuiʹm 15–3. Oudsteei Anu Avaskari da Pigga Keskitalo kuõʹđđe ääʹššest järrneei vuäinalm.

Hirvasvuopio alttõõzz vuâđald primmum muttâz mieʹldd Sääʹmteeʹǧǧ vuõssmõs leʹbe riâššõõttâmsåbbar kåčč õʹhtte kuuʹǩǩmõsân Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzliʹžžen tåimmam vuäzzlaž. Tän räjja vuõssmõs såbbar lij kåččam õʹhtte ââʹjjes peäʹlnn puärrsõmâs vuäzzlaž. Jõs kueʹhtt vuäzzla leʹbe jäänab lie tåimmam Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzliʹžžen seämma kuʹǩes ääiʹj, kåčč såbbar õʹhtte kuuʹǩǩmõsân Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzliʹžžen tåimmam vuäzzlain ââʹjjes peäʹlnn puärrsõmâs.

Lââʹssen tuâjjriâššmõõžž tuʹmmješ Hirvasvuopio alttõõzz meâldlânji tiuddeed nuʹtt, što Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz vaʹlljeem oudsteeʹjest leʹbe oudsteeʹjin lij vueiʹttemvuõtt ââʹnned saakkvuâr Sääʹmteeʹǧǧ vuõssmõs såbbrest.

Inka Musta alttõs tuâjjriâššmõõžž 92 § muʹttem diõtt priʹmmeš õõutmiõllsânji muttsivuiʹm vuäʹnkõs saǥstõõllâmpoodd mâŋŋa.

Såbbrest tuʹmmjum tuʹmmstõõǥǥ mieʹldd Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad aanrõšaaʹšši saǥstõõllâmkååʹdd Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââjas vuârstes. Saǥstõõllâmkådda koʹlle saaǥǥjååʹđteei, väärrsaaǥǥjååʹđteei da vitt jeeʹres vuäzzla di vuäzzlai jiijjâz väärrneeʹǩǩ. Saǥstõõllâmkåʹdd vaʹlljad kõskkvuõđstes saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteei. Vueiʹttemvuõđi mieʹldd uuʹccmõsân pieʹll Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlain âʹlǧǧe leeʹd Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla.

Tän räjja aanrõšaaʹšši saǥstõõllâmkååʹddest lie leämmaž kutt Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla. Ååʹn vueʹss saǥstõõllâmkååʹdd vuäzzlain vuäitt pueʹtted še Sääʹmteeʹǧǧ åålǥpeäʹlnn. Ođđ äʹšš veʹrddeeʹl vuäʹmm tuâjjriâššmõʹšše lij še õõut vuäzzla lââʹzztummuš.

Lââʹssen såbbrest priʹmmeš Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjj 2023 tillǩiõrǥtummuž da jeeʹres sektoori mieʹrrteäʹǧǧeʹtǩǩõõzzid.

Lââʹssteâđ:

Pirita Näkkäläjärvi
Saaǥǥjååʹđteei
044 753 3766
pirita.nakkalajarvi@samediggi.fi