Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd teâđtõs
Sääʹmtegga eeʹjj 2024 oođuum vaalin vaʹlljuum šõddâm Inka Kangasniemi lij ouddam õlmmsa (13.10.2023 säärnuumraportt, addrõõzzâst https://www.demokratianpuolesta.fi) aaʹššid, kook jie tuõʹlle pääiʹǩes, sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd vaali tiuʹddepiijjmõʹšše kuuleeʹl. Täʹst sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd kommentâstt da vuõiǥad kõõččmõõžžâst åårrai ceäʹlǩǩmid.
Kangasniemi lij vuâllaǩeeʹrjtam rapoortâs ââʹneeʹl tittel vaaltaʹrǩǩõõlli (vaalitarkkailija). Tuõđât, što 2023 sääʹmteʹǧǧvaalin jie leämmaž vaaltaʹrǩǩõõlli. Kangasniemi ij leäkku ouddam vaal-luʹvddkådda veerǥlaž vaaltaʹrǩǩõõlliväʹlddummuž. Kangasniemi leäi âʹldd jiõnnlaʹsǩǩummšest sääʹmteʹǧǧlääʹjj (lääʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧest 17.7.1995/974) § 34 meâldlânji vaʹlljeeiõhttõõzz äʹššooumžen.
Kangasniemi särnn vuâmmšeʹmes ”vaalpeeiʹv jaukkummuž”. Sääʹmteʹǧǧlääʹjj § 28 mieʹldd sääʹmteeʹǧǧ vaalid tooiʹmtet pååʹšt mieʹldd leša vueiʹtet vaal-luʹvddkååʹdd nuʹt tuʹmmeeʹn säʹmmlai dommvuuʹdest lââʹssen tooiʹmted vaalpeeiʹv jiõnstõsân. Juõʹǩǩ sääʹmvuuʹd kååʹddest vuäitt leeʹd tåʹlǩ õhtt jiõnstempäiʹǩǩ, koʹst vaalpeeiʹv jiõnstummuž jäʹrjstet. Eeʹjj 2023 vaal-luʹvddkåʹdd tuʹmmii, što vaalpeeiʹv jiõnstummuž jeät jäʹrjstuku. Kõõččmõš ij nuʹt leämmaž ”vaalpeeiʹv jaukkummšest”.
Eeʹjj 2023 vaalin ǩiõččlõʹddeš vuõss vuâra vaalaaut säʹmmlai dommvuuʹdest, koozz jiõnsteei vuåǯǯu jiõčč maaccted jiõnstemäʹššǩiiʹrjid maacctemkuõrâst seämma nalla ǥu leʹčče maacctam pååʹšt pääiʹǩ. Jiõnsteei vaʹldde vaalaaut puârast vuâstta.
Kangasniemi särnn vuâmmšeʹmes ”jiõnsteeʹji jaukkummuž vaal-loǥstõõǥǥâst õuʹddel vaali”. Vaal-luʹvddkåʹdd rääjj vaal-loǥstõõǥǥ sääʹmteʹǧǧlääʹjj § 23 meâldlânji vaaleeʹjj täʹlvvmannu loopp räjja mõõneeʹst. Vaal-luʹvddkåʹdd kuõʹđi mieʹrǩǩeeǩâni vaal-loǥstõʹǩǩe nåkam oummui joouk, koon mieʹrǩǩummuš ääiʹjab vaal-loǥstõõǥǥâst leäi vuâđđõõvvâm ââʹlmõs vaaldâšmvuõiggâz čåuʹddma, koon ooumažvuõiggâdvuõttkomitea da rooddsuäʹrddemkomitea leʹjje čåuddmõõžžsteez âânnam säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ neeuʹrteeʹjen da tõn nalla Lääʹdd vuõiǥâsriâšldõʹǩǩe kuulli meeraikõskksaž vuõiggâz vuâsttsiʹžžen. Vaal-luʹvddkåʹdd pååʹštʼti kõõččmõõžžâst åårrai oummuid siʹjjid kuõskki tuʹmmstõõǥǥ pueʹttemiʹlmmtõõzzin da piiji meâlddõsân vuõiǥeemkaiʹbbjõsvuäʹpstõõzzid, što ij ni ǩeän lääʹǩǩstaan jooud vaar vuâlla.
Kangasniemi särnn (jiiʹjjes juuʹrdeeʹl), što ”vaali vaʹlljeeiõutstõõzzi äʹššoummu vaali jiõnnlaʹsǩǩeem seuʹrrjummuž cõʹǧǧeš da suu vuâstta õʹnne jiõgglaž viõkkvääʹld”. Äʹššoummu vaali jiõnnlaʹsǩǩeem seuʹrrjummuž i leäkku cõggum da äʹššooumaž vuäǯǯai puʹhtted õuʹdde jiõnnlaʹsǩǩeem altteem äiʹǧǧen kõõččmõõžžid, koid še vaʹstteeš. Äʹššooumaž kõõʹjji seämma kõõččmõõžž koolm vuâra da äʹššooumže vaʹstteeš vueʹǩǩsânji. Äʹššooumaž jooʹđi jiõnnlaʹsǩǩeemsââʹjest mieʹrǩǩeem äiʹǧǧen da vuõiʹni uus paaldâst åårrai ikknest, ǥu jiõnnvuõiggâdvuõđ mieʹrǩǩeei tuejjee tuâjas. Juurd jiõgglaž viõkkvääʹldest lij samai vuâđtem.
Kangasniemi särnn vuâmmšeʹmes ”vaaltaʹrǩǩõõlli suärddmõõžž” da särnn, što vaaltaʹrǩǩõõlli lij ašttum da neuʹrruum (nõõmtõllum jm. veiʹnnooumžen). Jurddi lie vuâđtem ij-ǥa Kangasniemi čuäʹjet jurddjeez tuâkka tääʹrǩab teâđaid da konkretia. Tuõđât lââʹssen, što 2023 sääʹmteʹǧǧvaalin jie leämmaž vaaltaʹrǩǩõõlli.
Kangasniemi särnn vuâmmšeʹmes, što lij tuejjuum ”ǩieʹjjteʹmes iʹlmmtõs vaaltaʹrǩǩõõllʼjest 112:e – pååʹlez čaʹjjâttmõš”. Õinn 2023 sääʹmteʹǧǧvaalin jie leämmaž vaaltaʹrǩǩõõlli. Tät še juurd kuâđđai vuâđđtõõlǩâni. Seämma kuâskk Kangasniemi särnnam ”ǩieʹjjteʹmes teâđ liâvtummšest vaaltaʹrǩǩõõllʼjest YLE ođđsin.”
Kangasniemi särnn, što ”Sajoozzâst (Sajos lij raajâlm, koʹst lie sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjemsââʹj) pääiʹǩ âʹlnn jiõnstummuš lij mõõnnâm nuʹtt, što jiõn tooiʹmtet tok seämmanalla pååʹštkuõrâst, ǥu pååʹšt pääiʹǩ jiõnsteʹmen. Jiõnstemliipp seʹst õõʹnni kuõr ij vuäittam kueʹđđed vuõiʹǧǧest vaalčokka.” Sääʹmteʹǧǧlääʹjjest lij čiõlggsânji šiõttuum, mõõn nalla jiõnstemäʹššǩiiʹrjid âlgg maaccted. Maacctemkuõrâst âlgg leeʹd vuâllaǩeeʹrjtum sättǩeʹrjj da kattum vaalkuõrr. Äʹššǩiiʹrjid maacctet seämma nalla maacctemkuõrâst pååšta, vaal-luʹvddkååʹdd konttra leʹbe vaalauʹtte. Lââʹssen jiõnstemäʹššǩiiʹrjid vuäitt jiõčč maaccted vaal-luʹvddkååʹdd konttra da vaalauʹtte. Tõn diõtt, što vaalpeeiʹv jiõnstummuž ij jäʹrjstum, jiõnsteei ij še vuäittam piijjâd vaal-liipp vaalčokka. Vaalčokka kueʹđed leiʹmmjum jiõnstemliipp (vaalkuõrtaa) tåʹlǩ teʹl ǥu kõõččmõš lij vaalpeeiʹv jiõnstummšest.
Kangasniemi särnn, što ” pååʹštjiõnstummšest jeät vuõittu ainsmâʹtted, što jiõnstemkuõr seʹst ââʹnnem jiõnstemlipp lij samai tõn oummu, ǩeäzz pååʹštjiõnstemǩeʹrjj lij vuõlttuum.” Vaaläʹššǩiiʹrjid tooiʹmtet jiõnnvuõiggâdvuõttnekka ǩeeʹrjuum ǩeʹrjjen, koon vuäitt pååʹštest viǯǯâd vuâsttavaʹlddi jiõčč leʹbe suu väʹlddeem ooumaž. Mâŋŋa jiõnstummšest jiõnsteei peejj maacctemkuõr sizz kattum vaalkuõr da vuâllaǩeeʹrjtum sättǩeeʹrj, koʹst ååskat jiiʹjjes vuâllaǩeeʹrjtõõzzin: ”Leäm jiõčč vaalkäittmõõžž seeilteeʹl teâuddam leiʹmmjum jiõnstemliipp da kättam tõn vaalkuõr sizz.” Looppâst jiõnsteei peejj ǩidd maacctemkuõr da tooiʹmat maacctemkuõr pååšta. Maacctemkuõr vuäitt še jiõčč tooiʹmted vaal-luʹvddkååʹdd konttra Aanra leʹbe säʹmmlai dommvuuʹdest jooʹtti vaalauʹtte. Jiõnnlaʹsǩǩummšest sättǩeeʹrjest taʹrǩstet, što jurddum ooumaž lij vuâllaǩeeʹrjtam tõn.
Kangasniemi särnn, što ”jiõnsteei vuäitt identifiâʹstted sättkuõrâst”. Vaal-luʹvddkååʹdd konttra da vaalauʹtte vuäitt jiõčč maaccted tåʹlǩ jiiʹjjes jiõnstemäʹššǩiiʹrjid.
Kangasniemi särnn, što ”jiõnsteei vaalkäittmõš joudd vaar vuâlla, ǥu jiõnnvuõiggâdvuõđ mieʹrǩǩummuš meâlddõs da jiõnstemliipp seʹst õõʹnni vaalkuõrr puäʹtte seämma kuõrâst jiõnnlaʹsǩǩeempäikka da lij seämma kuõrâst õinn jiõnnlaʹsǩǩeem ääʹljeen”. Sättǩeʹrjj da vaalkuõrr âʹlǧǧe pueʹtted seämma kuõr seʹst, ǥu sättǩeeʹrjest tuejjeet mieʹrǩǩummuž jiõnnvuõiggâdvuõđ âânnmõõžžâst da taʹrǩstet, što sättǩeʹrjj lij vuâllaǩeeʹrjtum da vaalkuõrr lij ǩidd, jeät-ǥa vaalkuõr õõl leäkku tuejjuum jiõnsteei kuõskki jeäʹt-ǥa ni mâiʹd jeeʹres mieʹrǩǩummšid. Jos õõudpeäʹlnn åårrai määin teâuddje, jiõnnvuõiggâdvuõđ âânnmõõžžâst tuejjeet mieʹrǩǩummuž vaal-loǥstõʹǩǩe da vaalkuõr rääʹtǩet sättǩeeʹrjest da piijât jiõnnlaʹsǩǩumša mõõnni jõnn vaalčokka, koozz pukid vaalkuõrid piijât tõid ääʹveeǩâni.
Kangasniemi särnn, što ”jiõn leʹjje seullum da jäʹrjstõllum juʹn õuʹddel jiõnnlaʹsǩǩeem aalǥ, håʹt tõʹst ij leäkku miârktõs lopp-puåđõõzz juuʹrdeeʹl.” Kangasniemi kovveem mõõntõõllmõš lij vaalkonttâr siiʹsǩpeällsaž tuâjai jäʹrjstõõllmõš jiõnnvuõiggâdvuõđ mieʹrǩǩeem vääras, što tuâjj mâânn soojjlânji da õuddan. Mõõntõõllmõõžžâst ij leäkku miârktõs vaalpuåđõõzz juuʹrdeeʹl.
Kangasniemi särnn, što ”jiõnnlaʹsǩǩummšest leʹjje jiânnai oummu pääiʹǩ âʹlnn. Måttmin aainâs vuäitt särnnad, što sij jie leämmaž vaal-luʹvddkååʹdd vuäzzla leʹbe sääʹmteeʹǧǧ tuâjjla.Ni ǩeäʹst ij leämmaž rââʹddest kõlbb leʹbe vaʹstteei, koʹst leʹčči vuäittam taʹrǩsted oummu nõõm leʹbe rool jiõnnlaʹsǩǩummšest.” Vaal-luʹvddkåʹdd âânn huõl jiõnnlaʹsǩǩummšest da meäʹrrad mõõn jiânnai tuâjjlaid tõt taarbaš jiõnnlaʹsǩǩeem vääras. Sääʹmteʹǧǧlääʹjjest jeät kaiʹbbjuku jiõnnlaʹsǩǩeeʹjin tobddkõõlbi âânnmõõžž, mâʹte jeät kaiʹbbjuku ni riikklaž vaalin. Äʹššoummin lij vuõiggâdvuõtt leeʹd âʹldd seuʹrrjeʹmen jiõnnlaʹsǩǩummuž, leša sij jie vuäǯǯ sieʹjjted jiõnnlaʹsǩǩummuž.
Kangasniemi särnn (eʹpet jiiʹjjes årra viiʹttjeeʹl), što ”liist pääiʹǩ âʹlnn åårram oummuin ij leäkku vaaltaʹrǩǩõõlli raukkmõõžžâst huõlǩâni uvddum. Raukkum sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd piisrest neʹttpååʹšt mieʹldd 4.10.2023. Raukkmõš oođuum 10.5.2024”. Äʹššooumže lij iʹlmmtum, što jiõnnlaʹsǩǩummšest åårrai oummui nõõmid jeät uvddu neʹttpååʹšt mieʹldd. Äʹššooumaž jiõčč lij leämmaž pääiʹǩ âʹlnn da vuäittam tuõttâd oummuid, kookk leʹjje pääiʹǩ âʹlnn. Âlgg eʹpet vuâmmšed, što äʹššooumaž ij leäkku leämmaž pääiʹǩ âʹlnn veerǥlaž vaaltaʹrǩǩõõllʼjen.
Kangasniemi särnn, što ”jiõnnvuõiggâdvuõđ mieʹrǩǩummuž tuejjeeš jeeʹrab lõõnjin, koid leäi vueiʹtʼtem vuåppâd. Lõõnji uusid õʹnne lookkâst”. Vaal-luʹvddkååʹdd tuâjjan lij tooiʹmted vaalid obbvuõđstes. Vaal-luʹvddkåʹdd âânn še huõl jiõnnlaʹsǩǩummšest. Jiõnstõsmieʹrǩǩummuž tuejjeei lie haʹrjjõttum tuâjeez da sij vaaldše kaiʹbbjum tuâjjmõõntõõllmõõžž. Ij ni ǩeäʹst åålǥpeällsaž oummust leäkku vuõiggâdvuõtt mõõnnâd lõʹnnje, koʹst jiõnstõsmieʹrǩǩummuž tuejjeei tuejjee. Vaal-luʹvddkååʹdd tuâjjan lij še teâttsuâjast huõlâânnmõš. Jiõnstõsmieʹrǩǩummuž tuejjeei ǩiõttʼtâʹlle jiõnsteeʹji persoonteâđaid, koid jeät vuõittu säʹtted ni ǩeän åålǥpeällsa tiõttu. Seämmanalla teâtt tõʹst, ǩii lij jiõnstam lij peeitast ââʹnnem vuâllsaž. Lõõnji uus paaldâst åårrai jõnn ikkni zääʹvesǩ lie äävuum, što tõi mieʹldd vuäitt taarb mieʹldd seuʹrrjed tuejjummuž tõntaa, što teâttsuõj joudd vaar vuâlla.
Kangasniemi särnn, što ”vaalkuõr mõʹnne sättkuõri mieʹldd jeeʹres lõõnjid, õuʹddel ǥu tõid maaccte sâjja, koʹst jiõnnlaʹsǩǩummuš leäi mieʹrr šõddâd”. Jiõnnvuõiggâdvuõđ mieʹrǩǩeei vaʹldde maacctemkuõrid jiõccses tâʹlles ǥu tõk leʹjje äävuum sååbbarlõõnjâst. Mieʹrǩǩeeʹji tuâjjan leäi taʹrǩsted, što maacctemkuõr, koin õlmmni kååʹtt-ne lääʹjjest šiõttuum kuddteʹmesvuõttvuâđđtõõllmõõžžin, mâʹnne vaal-luʹvddkååʹdd såbbar taʹrǩstemnalla. Jos kuddteʹmesvuõttvuâđđtõõllmõõžž jie puättam õuʹdde, tuejjeeš mieʹrǩǩummuž jiõnnvuõiggâdvuõđ âânnmõõžžâst da vaalkuõr raʹtǩǩeš sättǩeeʹrjest. Jiõčč jiõnnlaʹsǩǩummuž tuejjeeš, ǥu puk maacctemkuõr leʹjje ǩiõttʼtõllum da vuåǯǯum tässa. Kattum vaalkuõrid viʹǯǯeš sååbbarpäikka, koʹst tõid ääʹveeš da jueʹǩǩeš juõʹǩǩ võboršekka jiiʹjjes čokka. Jueʹǩǩem mâŋŋa laʹsǩǩeeš juõʹǩǩ võboršeeʹǩǩ vuäǯǯam jiõnid.
Kangasniemi särnn, što ”sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd konttâr tuâjjlai cõglvažvuõđ (ruåttvuõtt- da âʹlddkõskkvuõđ vaalin võboršeʹǩǩen åårram oummuid) kuõskki kõõččmõõžžid jeät leämmaž čåuddam õuʹddel vaalin”. Vaal-luʹvddkåʹdd lij taʹrǩstam cõglvažvuõđid da cõglvaž oummu jie leäkku leämmaž âʹldd jiõnnlaʹsǩǩummšest. Vaal-luʹvddkååʹdd konttra jeät leäkku välddam õhttvuõđ cõglvažvuõttkõõččmõõžžin, nuʹt äʹšš lij vuâđtem.
Kangasniemi särnn, što ”läʹǧǧstum jiõnid ij vuäittam taʹrǩsted mâŋŋa jiõnnlaʹsǩǩummuž”. Vaal-luʹvddkåʹdd lij taʹrǩstam kuddteʹmes jiõnid da tõk lie õlmmsest iʹlmmtum. Jos äʹššooumaž leʹčči leämmaž pääiʹǩ âʹlnn seuʹrrjeʹmen vaalkuõri äävummuž võboršiiʹǩǩi vuäǯǯam jiõni lååkkmeäʹr laʹsǩǩummšest, son leäi vueiʹnned kuddteʹmes jiõni lååkkmeäʹr.
Kangasniemi särnn, što ”vaali puäđõõzz vuõiggvuõđ ij vueiʹt taʹrǩsted. Miõlstan jiõnnlaʹsǩǩummšest lij toiʹmmjum nuʹt, što muʹst lij cõggum vaali jiõnnlaʹsǩǩeem seuʹrrjummuš. Kuâsttai, što äʹšš, kååʹtt šõõddi õuʹddel jiõnnlaʹsǩǩeem aalǥ, leäi plaanum, da što muu põʹrǧǧeš provosâʹstted nuʹt, što reagââstčem, što muʹnne vuäitčeš såittad pååʹlsid, kook mâŋŋa viiǥǥče muu pääiʹǩest meädda. Pååʹles tuõʹtte, što seeʹst ij leäkku mäinn viikkâd muu pääiʹǩest meädda. Šõddmõõžžin lij tuõđštõsân ruõkkum video, kååʹtt tuõđašt rapoort tuõđmeâldlažvuõđ”. Sääʹmteʹǧǧlääʹjj § 39 mieʹldd vaal-luʹvddkåʹdd raavad vaali puäđõõzz kuälmad peiʹvven looǥǥeeʹl jiõnnlaʹsǩǩeem alttummšest čiâss 18 aʹlǧǧi såbbrest. Vaali puäđõs lij vuâđđeeinalla juʹn teâđast, ǥu võboršiiʹǩǩi vuäǯǯam jiõn lie laʹsǩǩuum. Vaʹlljeeiõhttõõzz äʹššoummu lie koččum seuʹrrjed jiõnnlaʹsǩǩummuž, ij-ǥa ni ǩii leäkku pijjum meädda mâʹte vaʹlljeeiõhttõõzz äʹššooumaž särnn.
Mâʹte äʹššooumaž õõudpeäʹlnn tuâtt, suʹst lij video jiõnnlaʹsǩǩeem alttummšest, håʹt suu jäänab ǩiõʹlddeš sniimmʼmen šõddmõõžž ij-õõlmâs luând diõtt. Vaʹlljeeiõhttõõzz äʹššooumžen toiʹmmjam Kangasniemi sniimi teʹlfoon kamerain jiõnnlaʹsǩǩeempoodd tõn ääʹveem mâŋŋa čiâss 18 håʹt suu ǩiõʹlddeš sniimmʼmen da suu rauʹǩǩeš jaukkeed video, koonn son leäi lååʹvtaa ruõkkâm.
Maacctemkuõrid ääʹveeš Sajoozz sååbbarpäiʹǩǩ Sistist da mâŋŋa tõʹst tuejjummuš šõõddi sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjemsõõʹjin, koin âʹldd leʹjje tåʹlǩ jiõnnlaʹsǩǩumša vuässõõđi, vaal-luʹvddkååʹdd vuäzzla da väärrneeʹǩǩ, vaʹlljeeiõhttõõzzi äʹššoummu da jiõnnlaʹsǩǩeempääiʹǩest taʹrjjuum virkstõsjuukkmin da porrmõõžžin vaʹstteei oummu. Ni ǩii äʹššoummuin ij pääccam seuʹrrjed jiõnnlaʹsǩǩummuš õuddnummuž jie-ǥa sij puättam pääiʹǩ õõl ni nuuʹbb tueʹlää, ǥu jiõčč vaalkuõri äävummuš da võboršiiʹǩǩi vuäǯǯam jiõni laʹsǩǩummuš šõõddi sååbbarpäiʹǩǩ Sistist mâŋŋa tõʹst, ǥu puk maacctemkuõr leʹjje ǩiõttʼtõllum.
31.7.2024
Vaal-luʹvddkåʹdd
