Mååusat

”Sääʹmǩiõllsaž õuddpeâmm, sääʹm-mättʼtõõzz da sääʹmǩiõllsai škooultõspälggsi nâânummuš vuäǯǯ ååʹn ođđ hoodd”

Õlmstõttum 15.4.2021 Škooultõs da mättmateriaal

Tuejj-joukk eʹtǩǩad sääʹm-mättʼtõõzz jäʹrjstummuž põõšši vuâđast pirr lääʹddjânnam da sääʹmǩiõllsaž õuddpeâmm nâânummuž jeäʹrben sääʹmvuuʹd oouǥpeäʹlnn. Sääʹm ǩiõllpieʹzzi sââʹj õuddpeâmm vueʹssen lij haall nââneed. Nuõrttsääʹmǩiõllsaž õuddpeâmm da mättʼtõõzz õõudâsviikkmõʹšše eʹtǩǩeet spesiaaltååimaid. Sääʹmǩiõllsaž mättmateriaaltuâj teäggtummuš eʹtǩǩeet piijjâd kueiʹtǩeârddsen tõʹst mäʹhtt ååʹn lij. Sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs-, sosiaal- da tiõrvâsvuõttsuõʹrji sääʹmǩiõllsaž tiõrvâsvuõttsueʹrji tuâjjlažkååʹdd škooultõʹsse eʹtǩǩeet vasttõsmättstroiʹttli nõõmummšid. Sääʹmteeʹǧǧ vuässadvuõđ škooultõõzz õõuʹdummžest, sääʹmteâđ sââʹj mätt’õõzzâst da sääʹm-mättʼtõõzz tâʹvvjânnamlaž õhttsažtuej haaʹleet nââneed.

Mättʼtõs- da kulttuurministeria 6.2.2020 piijjâm sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz õõuʹdeemtuejj-joukk uuʹdi lopprapoort mättʼtõsminister Jussi Saramooʹje da valdiapiisar Tuomo Puumalaaʹje 15.4.2021. Tuejj-jouʹǩǩe uvddum tuejj leäi veeidas. Tuejj-joukk õõlǥi valmštõõllâd eʹtǩǩõõzzid sääʹmǩiõli di sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz da škooultõõzz õõuʹdummša obbvuõttan.

Õõđummžin lij ǩiirâs

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso späʹssbââšš tuejj-joouk tääʹrǩes tuâjast. Saǥstõõllmõš sääʹmǩiõllsaž õuddpeâmm, sääʹm-mättʼtõõzz da sääʹmǩiõllsai škooultõspälggsi nâânummšen vuäǯǯ ååʹn ođđ hoodd. Äʹlǧǧep tâʹlles õõuʹdeed tuejj-joouk vuõinnsa kaggum aaʹššid, son ceäkk.

-Tuäivvap, štõ vuäǯǯap aaʹššid õõudårra võl vueiʹvvminister Sanna Marin halltõõzz äiʹǧǧen. Sääʹmõhttõõzzâst ij leäkku äiʹǧǧ pääʹcced vuõrdčed, ǥo leigga mäŋgg puõlvvõõǥǥ lie juʹn pääccam obbnes jiijjâs ǩiõlâs, kulttuurâs da jiijjâsǩiõllsaž mättʼtõõzztaa, ceälkk Juuso. – Sääʹmǩiõli mättʼtõs dommvuuʹd oouǥpeälla lij juʹn puârast jååʹttmen ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei haʹŋǩǩõõzzin da âânam tän mättʼtõõzz põõššjen piijjmõõžž õhttan tuejj-joouk tääʹrǩmõs eʹtǩǩõssân.

Ougglõsõhttvuõđin uvddum mättʼtõs lij määŋgaid dommvuuʹd oouǥpeäʹlnn jälsteei sääʹmpäärnaid da -nuõrid oʹdinakai vueiʹttemvuõtt jiijjâs ǩiõl mättʼtõõzz vuäǯǯmõʹšše, ǥo sääʹmpiârri jälste nuʹt 230 kååʹddest pirr Lääʹddjânnam. – Tääʹrǩes lij še tõn ainsmâttmõš, štõ sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz jäʹrjstummuš vueiʹttemvuõđ, mâʹte pueʹrr teäggtõs, seilla säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddin. Dommvuuʹd kååʹdd liâ õinn sääʹmǩiõli pukin luândlumus dommvuʹvdd, Juuso särnn.

Puåtkknõddi sääʹm škooulpääʹljes

Sääʹmteeʹǧǧ eettkõʹsttjen tuejj-jooukâst toimmjam škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari tuâtt, štõ sääʹmǩiõllsaž škooulpääʹljes lij looʹjid iijjid pešttam õõuʹdeemtuâjast huõlǩâni õinn puåtkknõddi da muärrjam. – Di sääʹmǩiõllsaž õuddpeâmm di sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse vuällmõš lij väʹlddkååʹddlanji hueʹnn. Samai hueʹnn tõn sââʹjj lij säʹmmlai dommvuuʹd kooddi oouǥpeäʹlnn, škooultõstaaʹzzi mieʹldd ǩiõččeeʹl hueʹnmõs lij lookkjiškooulâst da ämmtallaš škooultõõzzâst. Jeeʹresäʹrvvsažvuõtt lij še sääʹmǩiõli kõõskâst.

Tuejj-joukk eʹtǩǩad muttõõzzid mättʼtõõzz lääʹjjšiõttmõʹšše, teäggtõʹsse da mättʼtõsplaan vuâđaid. Jeeʹres suõʹrji nuõrttsääʹmǩiõllsaž tuâjjlažkååʹdd vuäǯǯmõõžž pueʹrummša eʹtǩǩeet spesiaal tiuddeemškooultõshaʹŋǩǩõõzz jåttʼtummuš eeʹjjest 2022. Nuõrttsääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz õõudummuš kaaggât rapoortâst jäänmõssân ǩirrsallaš äʹššen, go nuõrttsääʹmǩiõll lij Lääʹddjânnmest mainstum ǩiõlin pukin jeänmõsân vaarvuâlaž.

Sääʹmǩiõllsain uʹčteeʹlin, jeeʹres mättʼtõs da sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj sääʹmǩiõllsaž tuâjjlažkååʹddest lij samai vääʹnn. -Škooultõõttmõš sääʹmǩiõllsaž uʹčteelen jeeʹres mättaunnsid ǥo sääʹmǩiõlid õõudâld jiijjâs-i nallšmid škooultõpälggsid. Sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi taʹrbbe õuddmiârkkân sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrjest vueiʹtet vaʹstteet tåʹlǩ õõudâsviiǥǥeeʹl jeeʹrab pälggsid sääʹmǩiõlid da sääʹmkulttuur lokku vaʹlddi škooultõõzzid, tuâtt Aikio-Puoskari.

– Sääʹmǩiõllsa sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuâl kääzzkõõzz teâuddje ânnʼjõžääiʹj hueʹneld leʹbe tuʹlǩǩõõzz vieʹǩǩeld, kååʹtt vuäitt vaareed še puõccistaanvuõđ da câgg sääʹmǩiõllsai vuõiggâdvuõđ õõutverddsaž, õlltääʹzz kääzzkõõzzid. Tõn diõtt täk škooultõstaarb õõlǥče väʹldded tuõđâst da jäʹrjsted koordinââʹsteeʹl vueiʹttemvuõđid sääʹmǩiõlsiltteei da sääʹmkulttuur tobddi tuâjjlai škooultõʹsse.

Kaksi poikaa tekee kannettavalla tietokoneella tehtäviä pöydän ääressä.

Sääʹmǩiõllsaž õuddpeâmm nâânad pâʹjjel puõlvvõõǥǥi juätkkjemvuõđ

Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar Ánne-Kirste Aikio, kååʹtt toiʹmmji Sääʹmteeʹǧǧ eettkõʹsttjen tuejj-jooukâst, mušttal, štõ tuejj-joukk lij čiõlǥääm säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹzzi sââʹj määŋgain såbbrin ja kuullâmpooddin. – Ǩiõllpieʹzzi sââʹjj lij vaiggâd tõn diõtt, štõ tõid jeät, mâʹte jieʹnnǩiõllân sääʹmǩiõl särnnai päärnai õuddpeâmm, toobdâst õuddpeâmmlääʹjjest ij ni õuddpeâmmplaan vuâđain. Sääʹmǩiõlâs mõõntam sääʹmpiârrji päärnai vuâđđlääǥǥlaž vuõiggâdvuõtt sääʹmǩiõʹlle leäi pannčiõlǥas da tõn haaʹleeš ainsmâʹtted.

Tuejj-joukk eʹtǩǩad ǩiõllpieʹzzi sââʹj čiõlǥtummuš Mättʼtõshalltõõzz uʹvddem õuddpeâmmplaan vuâđain da tõõi tåimmʼmõõžž staanmõõžž še ministeria čuäʹjtem jeäʹrab valdiavieʹǩǩin. – Tuejj-joukk teäddad tõn, štõ puk ǩiõllpieʹzz toiʹmmje jiijjâs tåimmamnääʹllen vueʹssen kååʹddi jäʹrjstem õuddpeâmm da haaʹlad vueʹjj juätkkjummuž nåkkmen še puõʹttivuõđâst, Aikio ceälkk.

– Jieʹnnǩiõllan sääʹmǩiõl särnnai päärnai jiijjâsǩiõllsaž õuddpeâmm da sääʹmǩiõli mättjummuš õuddpeâmmast vueiʹtlvõʹstti ǩiõllpieʹzz liâ tuõđi tääʹrǩes. Tõk ainsmâʹtte sääʹmǩiõli da sääʹmkulttuur juätkkjeeivuõđ da serddjummuš ođđ puõlvvõõǥǥid, Aikio ceälkk.

Nellj pååđčiõlǥtõõzz

Tuejj-joukk lij pâʹjjel pirreeʹjj piʹštti tååimas äiʹǧǧen kuullâm veeidas joouk äʹšštobddjid da tuejjtam nellj pååđčiõlǥtõõzz. Tuejj-joouk tuejjan leäi čiõlǥted sääʹmǩiõllsaž õuddpeâmm di sääʹm-mättʼtõõzz da -škooultõõzz vueʹjj obbvuõttan da valmštõõllâd taarbšum eʹtǩǩõõzzid mättʼtõõzz vueʹjj õõuʹdummša.

Sääʹmǩiõllsa mättmateriaal vuäǯǯmõõžž da teäggtemtaarbid čiõlǥti Helena Korpela, sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs da õuddpeâmmtuâjjlažkååʹdd vuäǯǯmõõžž da škooultõspälggsid Laura Arola da lääʹdd- da ruõccǩiõllsai vuâđđmättʼtõõzz mättmateriaali säʹmmlažteâđaid Tuuli Miettunen.

Vuõssmõs vuâra seʹlvvtum lij še sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj tuâjjlažkååʹdd škooultõõzz vueʹjj da õõudummuštaarbid. Tuuli Miettunen valmštam čiõlǥtõs uʹvddeš ministeera da valdiapiisra seämma ääiʹj lopprapoortin. Õõudbuš kolmm čiõlǥtõõzz uʹvddeš minister Li Anderssona da valdiapiisar Puumalaaʹje 1.12.2020.

Tuejj-joouk saaǥǥjååʹđteejen toiʹmmji Tiina Silander mättʼtõs- da kulttuurministeriast da piisren Arla Magga da Petra Kuuva sääʹmteeʹǧǧest di Susanna Rajala Mättʼtõshalltõõzzâst.