Sääʹmteeʹǧǧ peäʹlvälddmõš säʹmmlai tuõttvuõtt- ja suåvâdvuõttkomissio šiõttummša
Sääʹmteʹǧǧ noorõõđi Aanrest mââimõs såbbrasas (5/2019) 17.12.2019 ǩiõttʼtõõllâd eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõtteem vääras da priimi eʹtǩǩõõzz, ceälkk peäʹlvälddmõšân nääiʹt:
Säʹmmla lie alggmeer ânnʼjõž neellj riikk, Taarrjânnam, Ruõccjânnam, Lääʹddjânnam
da Ruõššjânnam vuuʹdest. Säʹmmlain lij jiiʹjjes meeran da alggmeeran nuʹtt
meersaž ko pâʹjjel raaʹji vuällai perspektiivâst jiõččmeäʹrreemvuõiggâdvuõtt.
Sääʹmteʹǧǧ peejj teädd tõõzz, što peäggtum riikki
assimilaatioproseeʹss lie kuõsktam säʹmmlaid nuʹtt õhttsiʹžže ko õhttu ooumžen,
juõʹǩǩ meersažriikk jiiʹjjesnallšemvuõđivuiʹm da pâʹjjel raaʹji vuällai
naaʹlivuiʹm. Sääʹmteʹǧǧ viiʹttai, što riikki assimilaatiopolitikk säʹmmlaid
kuõskeeʹl lij häittam sääʹm meer jiõččmääinlaž õuddnummuž da tuõđlaž tääʹssäärv
da õõutverddsažvuõđ teâuddmõõžž säʹmmlai da õhttsažkooʹddi kõõsk pääiklanji, vooudlanji,
meersanji, pâʹjjel raaʹji vuällʼjen da meeraikõskksanji.
Sääʹmteʹǧǧ vuäinn tääʹrǩes äʹššen, što riikksuåvtõs
õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧin da Saaʹmi sijddsåbbrin šiõttâd tuõttvuõtt- da
suåvâdvuõttkomissio noorrâd da tuõđsted säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam
riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi sääʹmkulttuur da tõn aunnsallaš
vuâđ čuõccteei tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjõõzz tõin lie
leämmaž da õinn lie säʹmmlaid alggmeeran da tõn vuäzzliʹžžen, di tuejjeed tän
vueʹssen tobdstum fiʹttjõõzzâst tõʹst, mii mij historia da ânnʼjõž äiʹǧǧ lij. Sääʹmteʹǧǧ
ǩeäčč komissio šiõttummuž miârkkšõõvvâm, što õlmmsest tobdstedt riikk assimilaatiopolitiikk
vaaiktõõzzi kaiʹbbjem teevvai tuåimid.
Sääʹmteʹǧǧ peejj teädd tõõzz, tuõttvuõtt- da
suåvâdvuõttkomissio šiõttummuš ij leäkku rämm ij-ka vuäittmõš. Tän pukin
mââimõs tueiʹmme ääʹljet tõn diõtt, što ääiʹjab neävv peälšted säʹmmlai vuuʹdid
da kulttuurid jie leäkku riʹjttjam muʹtted põrggmõõžžid assimilâʹstted
säʹmmlaid väʹlddkulttuuʹre. Komissio alttummuš lij juõkkum peʹccel teâđsteeʹl
tõn, mäʹhtt määŋg jie jiiʹjjes jieʹllemäiʹǧǧen ǩiõrggnam vuäǯǯad vuõiggâdvuõđ.
Komissio tuâj šâdd puʹrǧǧeed da vieʹǩǩted ǩiõttʼtõõllâd traumaid, koid säʹmmla
nuʹtt meeran ko õhttu ooumžen kueʹdde pâʹjjel puõlvvõõǥǥi. Täi traumai
ǩiõttʼtõõllmõš nuʹtt õhttu ooumžen ko kollektiivlanji lij lossâd da täärmtõʹtti.
Kuuitâǥ tõn âlgg tuejjeed håʹt tâʹmmet, što panntääʹssteädd tuõʹllʼjeei tuåimid
vueiʹtet tobdsted da muʹtted, nuʹtt što sääʹm meer vuõiggâdvuõtt
jiõččmeäʹrrummša vuäitt še meer seʹst teâuddjed. Säʹmmla vuäʹmste jiiʹjjes jieʹllemǩiõččlâsttmõõžžâs
da historias, da nääiʹt sij lie še čouddi sââʹjest tõʹst, mõõn nalla pâʹjjel
puõlvvõõǥǥi nuäđsteez seʹlvvne. Säʹmmlain ij vuäǯǯ viikkâd tän proseeʹss
äiʹǧǧen vueiʹttemvuõđ kaunnâd jiõčč čuâkkses puârrnem årra. Tät oudldâstt, što
säʹmmlaid lij prosessa valmštõõttmen, tõn äiʹǧǧen da mâŋŋa tõn vuäǯǯmest
sääʹmǩiõllsaž da kulttuursensitiivlaž jiõgglaž da psyykklaž tuärjjõs.
Sääʹmteʹǧǧ vuârdd riikk resursâʹsttem säʹmmlaid
čårsteei raajõõzzi muuttâstuâj di jõskkâm harjjteʹmes assimilaatiopolitiikk, kååʹtt
šâdd õinn tän še poodd, ååʹn, juõʹǩǩ peeiʹv, što ođđ nueʹđđseʹrddmi juäʹtǩǩem
vuäitčeš pueʹtǩǩeed. Sääʹmteʹǧǧ peejj teädd tõõzz, što tuõtt tääʹssarvvu da õõutverddsažvuõʹtte
kuåsttâm õuʹdde âlgg meeraikõskksanji primmum da čõõnni ooumažvuõiggâdvuõđid da
alggmeervuõiggâdvuõđid ciʹsttjed da suåvlded pääiklanji, vooudlanji, meersanji,
pâʹjjel raaji vuällʼjen da meeraikõskksanji, jeäʹrben ÕM alggmeerai
vuõiggâdvuõđi čõõđtõõzz jiõʹǧǧe.
Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš sääʹmõõutstõõzz
vuässõõttmest tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss valmštõõllma. Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš
še äʹšštobddjid, koi tuâjj valmštõõllmõõžžâst lij leämmaž samai tääʹrǩes. Mââimõsân
Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš saaʹmi sijddsåbbar da Lääʹddjânnam riikk
saǥstõõllâmproseeʹss õõudâst.
Aanrest 17.12.2019
Tiina Sanila-Aikio
saaǥǥjååʹđteei
Pia Ruotsala-Kangasniemi
vaaldâšmjååʹđteei
Eʹtǩǩõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummša
