Sääʹmteʹǧǧ saǥstõõli kuåivâslääʹjj oođummšest – huõll säʹmmlai vuõiggâdvuõđi di luâđ määŋghämmsažvuõđ tuõrvvmõõžžâst lij šurr
Tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria da Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmje jooulmannu 10. peeiʹv sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldla saǥstõõllâmproseeʹss kuåivâslääʹjj oođummšest. Saǥstõõllâmproseʹss altteeš čâhčča 2020 da saǥstõõllmõõžž piʹštte õhttseʹžže âlddsin 30 čiâss. Sääʹmteʹǧǧ tuejjii vuâđđõllum muuttâseʹtǩǩõõzzid maŋggu kuåivâslääʹjj paragraʹffe, leša pâi mueʹdd paragraaff pääiʹǩ vuåǯǯuš saǥstõllum kuhttu vueʹssbeäʹlid toođteei puäđõs.
“Miõl ǩeässmõš maalmi ooccmõʹšše säʹmmlai dommvuuʹdest lij lâssnam mõõnni aaiʹjin. Leäm samai piâkkõõttâm tõʹst, mâin naaʹlin luâđ määŋghämmsažvuõđ seillmõš da säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš pââʹstet tuõrvvâd ođđ kuåivâslääʹjjest. Leäʹp tuejjääm kuåivâsläkka vuâđđõllum muuttâseʹtǩǩõõzzid täi tuõrvvâm vääras, leša tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria liikkeemväärr eʹtǩǩõõzzeem mieʹldd tåbddai åårram raajjlaž da riʹjttjetem”, särnn Sääʹmteeʹǧǧ 2. väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio.
Saǥstõõllmõõžžâst vuåǯǯuš õõutmiõllsažvuõtt sääʹmkulttuuʹre da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttemõudldõõzzid õhttneeʹjid vaikktõõzzid tillʼlõvvum čiõlǥtõsmõõntõõllmõõžž ooudâsviikkmõõžžâst. Saǥstõõllmõõžžin iʹlla kuuitâǥ vuõǯǯum puäđõõzz, koin pââstčeš tuõrvvâd säʹmmlai sââʹjj da vuõiggâdvuõđ alggmeeran kuåivâslääʹjj suåvvtummšest.
Tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeriast ij leämmaž õudldõs saǥstõõllâd puki paragraaffi siiskõõzzâst, ouddmiârkkân 50 § peäʹlest. Kõõččmõõžžâst paragraaff lij säʹmmlai beäʹlnn miârkteei, ǥu tõʹst meäʹrtõõlât odm. mõõn täässʼsaž vaikktõõzzid kuåivâslääʹjj meâldlaž tåimmjummšest vueiʹtte šõddâd säʹmmlai õudldõõzzid vueʹǩǩâʹtted äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez leʹbe muđoi tuõʹllʼjed sääʹmkulttuur säʹmmlai dommvuuʹdest.
“Saǥstõõllmõõžžin kuâđđji raʹvves tåbdd tõʹst, što Lääʹdd riiʹǩǩe lij vääžnai, što jiâ kuåivâståimmjeeʹji toiʹmmjummuž vaiggsmââttče pueʹttiääiʹjest. Tän vuâđđjurddji jääʹǩǩtummšest toobdât åårram vaalmâš tiʹǧǧeed nuʹt alggmeerai vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest ǥu luâđ määŋghämmsažvuõđâst,” juätkk Aikio.
Sääʹmkulttuurâst lij vuõigg õhttvuõtt luâđ määŋghämmsažvuõđ seillmõʹšše da säʹmmlai äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj da jieʹllemnääʹl liâ šõddâm luâđ määŋghämmsažvuõđ seeiltummšen, di nääiʹt täʹst ǩiõččâmvueʹjjest kulttuur seillmõš tuärjjad biodiversiteeʹtt suõjjõõzz, mâta tuõđžet Lääʹdd biodiversiteeʹtt – strategia da toiʹmmjemprograamm 2012–2020 teâuddjâʹttem da vaikktõõzzi ärvvtõõllmõõžžâst.
Ânnʼjõž tååimin kuåivâslääʹǩǩ ij tuõrv säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđid
Kuåivâslääʹjj šeâttmõõžž jiâ ânnʼjõž tååimin õõlǥât kuåivâsveʹrǧǧneeʹǩǩ jerreed, mäʹhtt kuåivâslääʹjj meâldlaž tåimmjummuš di jeeʹres mäddââʹnnemmaall õõutâst vaaikte säʹmmlai vuõiggâdvuõʹtte vueʹǩǩâʹtted ǩiõlâs, kulttuuʹres da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez.
“Lååʹppsmiõttmõõžžâst sääʹmkulttuur da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji suõjjân tuejjuum šeâttmõõžži miârktõs iʹlla lååʹppvueʹjjest teâuddjam, ij-ǥa säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđid leäkku nääiʹt põsttum tuõrvvâd vueʹjjest”, särnn Aikio.
Ânnʼjõž lääʹjj 50 § suåvvtummuž tuʹmmjeen lååʹppveʹrǧǧneeʹǩǩ õõlǥči jeäʹrbi mieʹldd ärvvtõõllâd rââʹžžat-a miõttum lååʹpp miârkteeinalla säʹmmlai dommvuuʹdest õudldõõzzid vueʹǩǩâʹtted äʹrbbvuõđlaž sääʹmjieʹllemvueʹjjid leʹbe muđoi tuõʹllʼjed da õõuʹdeed sääʹmkulttuur leʹbe nuõrttsaaʹmi jieʹllemåårrmõõžžid da vueiʹtlvažvuõđid vueʹǩǩâʹtted jieʹllemvueʹjjeez sääʹmvuuʹdest.
Sääʹmteeʹǧǧ vuäinalm mieʹldd kuåivâslääʹjj 50 §:st lååʹv miõttmõõžž cõggan meäʹrtõllum miârkteei rââʹžžeem tääʹss ij kuuitâǥ riʹjtte tuõrvvâd säʹmmlaid vuâđđlääʹjj 17 § 3 momeeʹnt mieʹtt tuõrvvum vuõiggâdvuõđ teâuddjummuž tuõʹllʼjed da õõuʹdeed ǩiõl, kulttuuʹres da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjeez. Äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji ǩiõččât põõššinalla kuullâm pieʹǩǩen sääʹmkulttuur. Staanvuõtt- da ǩeʹmikaalkoontâr iʹlla nääʹit võl kuâđđam ni õõut lååʹv miõđǩani Sääʹmteeʹǧǧ õuʹdde puʹhttem äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid tillʼlõõvi negatiivlaž vaikktõõzzin huõlǩani. Tän määinast Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad ” miârkteei rââʹžžeem” -kriteeʹr muʹttem čõõđ kuåivâslääʹjj konteeʹkstest ååʹblka ”õccnja šuurab häitt leʹbe rââʹžžeem”.
Tuâj vueʹlnn åårrai kuåivâslääʹjj oođummuž täävtõssân lij pueʹreed kuåivvsi pirrõs-suõjjummuž da toiʹmmjemõudldõõzzid. Lââʹssen täävtõssân lij raʹvvjed nuʹt kuåivvsi priimmeeivuõđ pääiklânji ǥu äʹššvuäzzlai vaikktemvueiʹtlvažvuõđid. Sääʹmteeʹǧǧ vuäinalm mieʹldd täid täävtõõzzid jeäʹla kuåivâslääʹjj valmštõõllâmtuâjast tän määʹttest välddam lokku.
Lââʹssteâđ:
Leo Aikio
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
040 621 6505
leo.aikio@samediggi.fi
Snimldõk: Ville Fofonoff / Sääʹmteʹǧǧ
