Veʹrǧǧniiʹǩǩi budjeʹttčuõppmõõžž vaarrân sääʹmǩiõli õõudâsviikkmõʹšše
Taarr, Ruõcc da Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ peʹcclâʹstte budjeʹttčuõppmõõžži diõtt, kook lie vaarrân sääʹmǩiõlid. ÕM alggmeerǩiõli lååi eeʹǩǩed (2022–2032) lij šiõǥǥ päiʹǩǩ ravsmâʹtted ǩiõlid, leša tõt taarbaš tuärj veʹrǧǧniiʹǩǩin.
Taarr, Ruõcc da Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ lie vuâđđääm Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi sääʹmǩiõli noormtummuž õõuʹdeem diõtt. Täin kolmmân Tâʹvvjânnmest lij jõnn vaʹstteemvuõtt väʹldded lokku sääʹmǩiõllsa meer da tõn åʹhcc jeeʹres sääʹmǩiõllâd.
Tâʹvvjânnmallaš instituutioin mâʹte Taarr ǩiõllsuåvtõõzzâst (Språkrådet), Ruõcc Institutet för språk och folkminnest da Lääʹdd Dommjânnmallaš ǩiõli kõõskõõzzâst lij vaʹstteemvuõtt noormted jeäʹnbõsǩiõlid. Seämma nalla tuejjad Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi noormteʹmen sääʹmǩiõlid.
Sääʹmǩiõl lie uuʹcc, rââʹžžes vueʹjjest åårrai ǩiõl, da lij vaiggâd kaunnâd ǩiõlʼlaž äʹšštobddmõõžž pukin jânnmin. Rââst raaʹji vuällai ǩiõllõhttsažtuâjj lij tõn nääʹleld tääʹrǩes äʹšš sääʹmǩiõli õhttsaž vuâđ tuõʹllʼjummšest.
Õhttsaž noormtemorgaan lij õõuʹdmõsân tõn ainsmâttmõõžžâst, što ǩiõl õuddne seämma årra kuhttu peäʹlnn raaj. Terminologia õuddnummša vaaikte kõrrseʹld jeäʹnbõsǩiõl, da tõndiõtt tâʹvvjânnmallaš õhttsažtuâjj lij miârkteei vueʹssen õhttsaž ǩiõl noormtummuž ainsmâʹttmest . Sääʹmǩiõl še taarbše nâânn vuâđ da õuddkâsttmõõžž, što kookkasǩiõčči ǩiõlltuâj lij vueiʹttemvuõđi seʹst.
Noormtemtuâjj ij leäkku õudldõs tåʹlǩ sääʹmǩiõli õlmmsest ââʹnnma, peʹce tõt lij še digitaalʼlaž tuâjjneävvai, mâʹte vuõiʹǧǧestǩeeʹrjtummuž taʹrǩstemprograammi da särnnamsyntees õõuʹdeem diõtt. Näkam neävvaid lij tarbb, što sääʹmǩiõlid vuäitt ââʹnned digitalisõsttum õhttsažkååʹddest.
Puk Tâʹvvjânnam lie čõõnõõttâm suõjjled da õõuʹdeed sääʹmǩiõlid ja sääʹmõõutstõõzzid. ÕM alggmeerǩiõli lååi eeʹǩǩed (2022–2032) taʹrjjad halltõõzzid samai šiõǥǥ poodd ainsmâʹtted sääʹmǩiõli kuʹǩes äiʹǧǧkõõsk õuddnõõzz. Eʹtǩǩuum budjeʹttǩieʹppummuž Ruõccjânnmest da Lääʹddjânnmest rââʹžžee tän tääʹvtõõzz.
Ǩieʹppummuž šõõddte pannaainâsvuõđ sääʹmǩiõli õuddnummšest puäʹđlvest. Teäʹǧǧväär, kook ääiʹjben lie čuäʹjtum tuärjjeed ǩiõl noormtummuž, lie ååʹn ǩieʹppuum, da tõt lij vaarrân sääʹm ǩiõlltuâj vuõđđu obbnes.
– Mij auʹǯǯjep tõndiõtt tâʹlleʹs altteed tååimaid, kook ainsmâʹtte Sääʹm Ǩiõllkaʹlddja teäggtõõzz sääʹmǩiõli pueʹttivuõđ ainsmâʹttem õuʹdde.
Taarr Sääʹmteeʹǧǧ presideʹntt Silje Karine Muotka
Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz saaǥǥjååʹđteei
Lääʹdd sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Pirita Näkkäläjärvi
Tuâǥǥažteâtt
- Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi lij sääʹm meer õhttsažtâʹvvjânnmallaš äʹšštobddiorgaan sääʹmǩiõlid kuõskki kõõččmõõžžin.
- Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmjummuž teäggte Lääʹdd, Ruõcc da Taarr Sääʹmteeʹǧǧ õõutsââʹjest.
- Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ kulttuurjiõččvaaldšma čuäʹjtum teäggtõʹsse eeǥǥas 2025 jurddum čuõppmõõžži diõtt, Sääʹm Ǩiõllkaʹlddja miõttum teäggtõõzz jooudât ǩieʹppeed.
- Ruõcc halltõõzz buddjetteʹtǩǩõõzzâst eeǥǥas 2025 ij Sääʹm Ǩiõllkaʹlddja leäkku čuäʹjtum teäggtõs ni vooʹps.