Sääʹmteʹǧǧ lij maantõõttâm vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd tuʹmmstõʹǩǩe – vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd lij årstâttam sääʹmteʹǧǧlääʹjj ǩiõttʼtõõllmõõžž

Eeʹttiǩ-kååʹdd vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd lij årstâttam sääʹmteʹǧǧlääʹjj ǩiõttʼtõõllmõõžž, ij-ǥa lääʹǩǩ možât ouddân eeʹttiǩ-kååʹdd tiuddsåbbar jiõnstummša. Lääʹǩǩoođummšest leäi jõrddmõš oouʹdeed säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâuddjummuž da lââʹssen jm. oođeed vuämmnam jiõnstemvueʹjjid.

Saamelaiskäräjien puheenjohtaja Tuomas Aslak Juuso.
Saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso. Snimldõk: Johanna Alatorvinen / Sääʹmteʹǧǧ.

Sääʹmteʹǧǧ lij peʹttjõõvvâm tuʹmmstõʹǩǩe, håʹt-i tõõzz silttee vaʹrrjõõttâd ǩiõttʼtõõllmõõžž kuuʹǩǩeen vaalpââʹj mââimõs pooddid. Saaǥǥjååʹđteeʹjj Tuomas Aslak Juuso õõmaš jeäʹrben vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹdd, koon Sääʹmteʹǧǧ tuäivai åårram pannpoliittlaž orgaan. Tõn õõlǥči ceäʹlǩǩed ǩiõttʼtõõllmõõžžeez puõʹtti lääʹǩǩeʹtǩǩõõzzid kõskkvuõđâst tõõzz, mäʹhtt tõk šiõttlâʹvve vuâđđläkka da meeraikõskksaž ihmisvuõiggâdvuõttsuåppmõõžžid.

– Õõmšam, mäʹhtt lopp-pohttmõš vuäitt leeʹd näkam. Vuâđđvuõiggâdvuõttäʹšštobddji väʹlddsaaǥǥ kuulmõõžžin da ciâlkmin liâ äʹšš-siiskõõzz beäʹlnn čiõlggsânji lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz tuärjjeei. Vaiddlam, što kuâsttai nuʹt, što vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹddest vaaldi täʹst ääʹššest vaaldâšm poliittlaž siõrr tõn tåimmjummuž ohjjeei vuâđđjurddji sâjja. Lij âʹǩǩed, što vueʹss eeʹttǩeeʹjin leezzti vuâsttlâʹstted lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz käʹddemnallšem määinain, Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso tuâtt.

Vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd jiõnsti ǩiõttʼtõõllmõõžž loopptummšest äiʹǧǧtaullmääinaid nuäjjõõđeʹl, mii peejj õõmšed Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso.

– Vuâđđlääʹǩǩvälljkåʹdd lij tåimmam ääʹššest jiõčč šiõtteem äiʹǧǧtaauli meâldlânji, da nääiʹt še jiõčč ij leäkku oʹnnstam, ǥu äiʹǧǧ lij puuttâm. Välljkååʹddest jeät leäkku mõnnum nokk ääiʹjeld ääʹššest takai tääʹzzest siiskâž saǥstõõllmõʹšše, Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso mušttat.

Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso lij späʹssballaš väʹlddminister Sanna Marin da vuõiggâdvuõttminister Anna-Maja Henrikssooʹne ääʹšš ouddnummšest tän räjja. Son nuäjjâât siʹjjid da veeʹzz Lääʹdd halltõʹsse, što jõs seeʹst lij vueiʹtlvažvuõtt veâl viikkâd lääʹǩǩ jiõnstummša, sij vääldče ǩidd tõʹst.

– Tät lääʹǩǩeʹtǩǩõs lij raavâs, iiʹjjid valmmštõllum kompromiss, kååʹtt vaʹsttad tääʹsspeälsânji Lääʹdd õõlǥtõõzzid. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs ǩiččli mââimõõzz räjja kaunnâd räʹtǩǩummšid lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz ouddnummšen. Lij kuuitâǥ seʹlvv, što ij ääʹšš ǩiõtttõõllmõš muttu pueʹttiääiʹjest ni vooʹps hiâlpben, jõs tän eʹtǩǩõõzz ǩiõttʼtõõllmõš kuâđđai ååʹn tääzz, Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso mušttat.

Sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ lij ǩiččlum oođeed pâʹjjel lååi eeʹjj

Marin halltõs lij kuälmad ǩeäččlõs sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšest halltõs, kååʹtt ij leäkku oʹnnstam. Lääʹǩǩoođummuž valmštõõllâm Timonen tåimmkååʹdd smiõtldõk õlmstõʹtteš vueʹssmânnust 2021, leša eeʹttiǩ-kååʹdd välljkooʹddi ǩiõttʼtõõllmõʹšše lääʹǩǩ ouddni eman vaalpââʹj mââimõs vueiʹtlvaž pooddin skamm-mannust 2022. Sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeemteäddaid liâ lââʹzztam še ÕM roooddsuäʹrddemkomitea da ooumažvuõiggâdvuõttkomitea tuʹmmstõõǥǥ, koin Lääʹdd riikk lij õõlǥtum oođeed lääʹjj säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ alggmeeran ciʹsttjemnalla.

Iiʹjji tuõjju vuâđđuum lääʹǩǩeʹtǩǩõõzzin leäi Sääʹmteeʹǧǧ tiuddsåbbar lââʹssen še jm. saaʹmi siidsåbbar, sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz da sääʹmsuåvtõõzz tuärjjõs. Lââʹssen tõn tuärjjee samai määŋg äʹšštobddivueʹssbeäʹl da ooumažvuõiggâdvuõtt-toiʹmmjeei, da tõn peäʹlest jäʹrjstum tuärjjadress vuäǯǯai 23 000 vuâllaǩeeʹrjteei.

– Haaʹlääm veâl Sääʹmteeʹǧǧ peäʹlest ǩeʹnnvânji späʹssbõõššâd pukid tõid säʹmmlaid da lääʹdd privattoummuid, kook tuejjee samai väimmšõs tuâj lääʹǩǩoođummuž ouʹdde, Saaǥǥjååʹđteeʹjj Juuso tuâtt.

Lââʹssteâđ:

Tuomas Aslak Juuso
Saaǥǥjååʹđteeʹjj
040 687 3394
tuomas.juuso@samediggi.fi 


Jueʹjj seeid ooudårra

Jeeʹres ođđâz