Mättʼtõs- da peâmmamsueʹrj teâttvääʹjjvuõđid säʹmmlain paiʹǩǩeei ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal õlmstõttum!

Teâđak-a, mii alggmer lij? Mâid teâđak säʹmmlain? Lääʹddjânnmest lij jõnn teâttvääʹjjvuõtt säʹmmlain, sij kulttuurâst da alggmeervuõiggâdvuõđin. Ođđ ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal nåårr teâđaid da viiŋkid mättʼtõs- da peâmmamsuârgga di säʹmmlai mainstâttmõõžžid ääʹšš välddmõššân pieʹǩǩen mättʼtõõzz. Äʹššen liâ jeäʹrbi mieʹldd ooumažvuõiggâdvuõttvuâđđ, alggmeer, historia da päkkläʹddlâsttmõš, ǩiõllʼlaž da kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ, äimmõsmuttâz vaikktõõzz da saaǥǥ peâmmamsuârgga. Materiaal lij tuejjuum Heʹlssen universiteeʹtt pedagogikktiõttji tiõđkååʹdd, Sääʹmteeʹǧǧ da ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõõzz õhttsažtuâjast.

Tuuli Miettunen čõõđti mättʼtõs- da kulttuuriministeria tiʹllʼjem čiõlǥtõõzz sääʹmteâđast mättmateriaalin eeʹjjest 2020 da vuâmmši, što teâtt leäi occanj da jõs tõt leäi, tõt leäi ouddhistoriaaʹje kuâđđjam da rasistla stereotypia nobstõõvi (Miettunen 2020). Sääʹmteeʹǧǧ âʹlnn ââʹnnem Oktavuohta -seiddõs taʹrjjad sääʹmteâđ da aunnstõõzzid mättʼtõõzz tuärjjõssân, leša vaiddsânji ǩiõččeeʹl škooultõsriâšldõõǥǥâst – da tän pääiʹǩ ǩeeʹjjmieʹldd lääʹdd õhttsažkååʹddest – tieʹđet säʹmmlain tuõđi siõmmna.

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso teäʹddad, što Lääʹddjânnmest õõlǥči tiuʹddepiijjâd še vueʹllǥab lääʹjjšiõttummuž tääʹzzest vuâđđlääʹjj (17 §) täʹǩǩeem vuõiggâdvuõtt säʹmmlaid tuõʹllʼjed da viikkâd ooudâs alggmeeran jiijjâs ǩiõl da kulttuuʹres, jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõtt di vuâđđlääʹjj täʹǩǩeem jiõččvaaldšem sääʹmvuuʹdest (121 §). Alggmeer ooumažvuõiggâdvuõđ lij meäʹrtõllum še meeraikõskksaž vuõiggâdvuõđâst, tõʹnt kõõččmõõžž ij õõlǥči tåʹlǩ politisâʹstted.

Ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš lij teâuddjam Lääʹddjânnmest riʹjttjeeǩani uʹčteeʹlškooultõõzzâst (Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs 2014; Kasa dj., 2021). Tieđteʹmesvuõđin ooumažvuõiggâdvuõđin da säʹmmlain liâ veiddsõs vaikktõõzz säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummša. Ouddmiârkkân säʹmmlai sââʹj alggmeeran jeät fiʹtte, håʹt-i Lääʹddjânnam vuâđđlääʹǩǩ tõn toobdast. Vuâđđlääʹjj täʹǩǩeem ni ǩiõlʼlaž ooumažvuõiggâdvuõđ jiâ tiõuddu riʹjttjeld tän diõtt. Ouddmiârkkân vuõiggâdvuõtt jiijjâsǩiõllsaid sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid leʹbe sääʹmǩiõl âânnmõʹšše veʹrǧǧniiʹǩǩin teâuddje vääʹneld. Sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs tääʹvat õõudâs pâi pieʹǩǩ sääʹmškooulniiʹǩǩin.

Lääʹddjânnma tääuʹjeʹld mušttʼtummšid ooumažvuõiggâdvuõttvalvvâmorgaanin säʹmmlai ciʹsttjummšest

Lääʹddjânnam lij vuäǯǯam tääuʹjeʹld läittmõõžžid ooumažvuõiggâdvuõttvalvvâmorgaanin odm. alggmeer jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõʹtte kässjõõttmõõžžâst da vuõiggâdvuõđi vännsõs teâuddjummšest. Lij pââimõs äiʹǧǧ, što Lääʹddjânnam riikk älgg toiʹmmjed säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđi čõõđtummša odm. puuʹteeʹl õõlmâsvuõʹtte vuõigg teâđ, tobdsteeʹl vuõiggâdvuõđi õõlǥtemvuõđ di kässjõõđeeʹl säʹmmlai vuäǯǯam pâiʹlǩiõččmõʹšše da vââʹjjsaʹǩǩe.

Säʹmmlai kulttuursaž vuõiggâdvuõđid äštt tieđteʹmesvuõʹtte vuâđđõõvi haʹŋǩǩõõzzi lââʹssen äimmõsmuuttâs

Tiina Sanila-Aikio mušttat, što ”äimmõsmuuttâs puätt muʹtted puk”. Sanila-Aikio saaǥǥvuârast puuʹtet õuʹdde, mäʹhtt šõõŋ ruõbddeettmõõžž liâ juʹn lâssnam. Äimmõsmuuttâs kuâsttai jeäʹrben aarktlaž vuuʹdest. Tåʹlǩ äimmõsmuuttâs ij ääʹšt säʹmmlai jieʹllemåårrmõõžžid pâi še tieđteʹmesvuõtt jååʹđat määŋgaid haʹŋǩǩõõzzid, kook äʹštte jieʹllemvueʹjj da kulttuur juätkkmõõžž õudldõõzzid. Säʹmmlai kulttuursa ooumažvuõiggâdvuõđ liâ še ǩiiddsânji õhttvuõđâst mäddvuõiggâdvuõđid.

Ooumažvuõiggâdvuõttškoultõsaunnstõs lij friijâld laaddâmnalla da lââʹssen tõt šâdd pieʹǩǩen Demokratia- da ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš mättʼtõs- da peâmmamtuâjast -spesiaalkuurs. Kuurs pieʹǩǩen čuäʹjtet še Suvi West Eatnameamet – Hiljainen taistelumme -dokumeʹnttjieʹllikartt, kååʹtt lij vääžnai saaǥǥvuârr säʹmmlai ǩiõččâmvueʹjjest. Jieʹllikartt lij õlmstõttum Škooulkino -kääzzkõõzzâst da čâhčča 2021 liâ pueʹttmen lââʹzz mättmateriaal Škooulkinooʹje mättjemstroiʹttli äuʹǩǩeemnalla.

Ođđ mättmateriaal lij tillʼlõvvum tuärjjõssân uʹčteeʹlid da teâttan veiddsõs narooʹde

Aʹrvvõõzz mieʹldd pâʹjjel 70 % säʹmmlain jäälast sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn (kč. Keva 2020), da tät lij vääžnai juõǩǩʼka uʹčteeʹl teâđsted; vuäǯǯ-a škooulneǩ teâđ jiijjâs kulttuurâst da demokratiapeâmmʼmõõžž beäʹlnn relevaant teâđ ouddmiârkkân Sääʹmteeʹǧǧest õhttsažkååʹddest tåimmjummša? Da nuuʹbb-beäʹlnn, måkam teâđ lääʹdd škooulneǩ vuäǯǯ säʹmmlažvuõđâst?

Ååʹn õlmstõttum ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmam-materiaal õudd teâđ jeäʹrbi mieʹldd säʹmmlain, alggmeer da jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ ooumažvuõiggâdvuõttvuâđast, historiast da škooul roolâst, ǩiõlʼlaž da kulttuursaž ooumažvuõiggâdvuõđin, äimmõsmuttâz vaikktõõzzâst säʹmmlaid da viiŋkid uʹčteeʹlid da jeäʹlteejid/puärrsid. Kõskksaž ǩiõččâmvueʹǩǩ lij še säʹmmla õhttân meeran Sääʹmjânnmest, kååʹtt râstldad riikki raajid. Mieʹldd liâ säʹmmlai saaǥǥvuâr jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđâst, jieʹllemvueʹjjest, kõskkvuõđâst luõttu da mättʼtõsmateriaalin.

Škooultõsaunnstõs lij tuejjuum Heʹlssen universiteeʹtt pedagogikktiõttji tiõđkååʹdd, Sääʹmteeʹǧǧ da Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõõzz õhttsažtuâjast. Tuâjj viʹǩǩeš čõõđ pieʹǩǩen Ooumažvuõiggâdvuõđ, demokratia, äärv da dialoog peâmmʼmõõžžâst -haʹŋǩǩõõzz 2018-2021, koon miârktõs lij leämmaž pueʹreed ooumažvuõiggâdvuõtt-tieʹttemvuõđ peâmmamsueʹrjest. Haʹŋǩǩõõzz liâ teäggtam eeʹjjest 2020-2021 Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs, vuõiggâdvuõttministeria da Heʹlssen universiteʹtt.

Lââʹssteâđ:

Tuija Kasa, äʹšštobddi (vueʹssäiggsaž), Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs / näʹǧǧeemǩeʹrjjtuʹtǩǩeei, Heʹlssen universiteʹtt, +358(0)29 412 0665, tuija.kasa@helsinki.fi

Ulla Aikio-Puoskari, škooultõspiisar, Sääʹmteʹǧǧ, +358(0)10 839 3112, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi

Sirpa Rautio, jååʹđteei, Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs, +358(0)9 432 3780, sirpa.rautio@ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs.fi

Teâttkääiv:

Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs (2014): Ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš- da škooultõs Lääʹddjânnmest. Ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs. Addrõõzzâst: https://ooumažvuõiggâdvuõttkõõskõs-fi-bin.directo.fi/@Bin/47503f796d0d0a236e19344592dd9215/1525775690/application/pdf/272052/IOK-ooumažvuõiggâdvuõttpeâmmʼmõš-%20da%20-škooultõsčiõlǥtõs.pdf

Kasa, T., Rautiainen, M., Malama, M., & Kallioniemi, A. (2021). ‘Human rights and democracy are not self-evident’: Finnish student teachers’ perceptions on democracy and human rights education. Human Rights Education Review, 4(2), 69–84. https://doi.org/10.7577/hrer.3937

Miettunen, T (2020). Sääʹmteâđ avi vännsõs teâđ säʹmmlain? : Čiõlǥtõs sääʹmteâđain vuâđđškooul lääʹddjânnam- da ruõccǩiõllsaž mättmateriaalin. Mättʼtõs- da kulttuurministeria čõõđtummšid 2020:29. https://čõõđtõõzz.riikksuåvtõs.fi/handle/10024/162566 (17.6.2021)

Oktavuohta – sääʹmteâđ mättʼtõsse: https://www.oktavuohta.com/

Ranta, K. & Kanninen, J. 2019. Vueʹsttpiõʹǧǧe: Sääʹm-meer päkkläʹddlâʹsttmõõžžâst. Heʹlssen: čõõđtempäiʹǩǩ S & S.

Vaalmâšvuõđ säʹmmlaž- da romanialažnuõri vuõinnlõõttmõʹšše – määusteʹmes škooultõs uʹčteeʹlid: https://www.nuõriakatemia.fi/haʹŋǩǩõõzz/kulttuur-škooul/