Säminuorâi taaiđâtábáhtus

Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii lamaš kulttuur já taiđuu hárjutteijee nuorâi vuossâmuš aareen jo 1970-lovo rääjist. Maaŋgah tääl tobdos sierâ suorgij taaiđârijn láá finnim tábáhtusâin sii vuossâmuu oovdânpyehtimsaje já eenikielâlijd keččeid já kuldâleijeid. Taaiđâtábáhtus naanood sämipárnái já -nuorâi oohtânkulluuvâšvuođâ já identiteet, puđâldâsâid sehe sämikielâ kevttim já oppâm.

Taaiđâtábáhtus lii säminuorâi jieijâs jyehi-ivvááš kejâstâh taaiđâlii čeppivuođâst

Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii maaŋgâtaaiđâlâš olesvuotâ, mii uárnejuvvoo jyehi ive. Tot čuákkee oohtân sämipárnáid já -nuorâid sehe sämikielâi máttááttâsâst leijee uásálisteid. Tábáhtus fáálá máhđulâšvuođâ nanodiđ kielâtááiđu, huksiđ ohtâvuođâid já feeriđ sämikulttuur oovtâst.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus lii ilolâš já ivnáás tábáhtus, mađe várás ráhtádâteh oles ive eromâšávt škoovlâin já oppâlájádâsâin. Máttáátteijein lii tehálâš roolâ tábáhtusân uásálistee nuorâi movtijditmist já stivriimist. Tábáhtus tuáimá čäittimsaijeen nuorâi táiđoid já tááiđui oovdedmân. Nuorâi jiešvisesvuotâ puárrán lávdástemhárjánem já macâttâs mield.

Taaiđâtábáhtus taaiđâšlaajah láá sierâ jyehi ive

Taaiđâtábáhtus taaiđâšlaajah láá sierâ jyehi ive. Oovdânpyehtee taaiđâšlaajâ lasseen mij viggâp movtijdittiđ keččâleijee, pele väldee, ärbivuáválii (tego livđe, leu’dd, juoigâm já sämityeji) teikâ eettisii taaiđâšlaajâi valjiimân jieijâs kulttuurlii jiešolgospyehtimist. Taaiđâtábáhtus movtijdit párnáid já nuorâid utkáávuotân já iskâđ uđđâ šlaajâid. Maaŋgâtaiđâlâš tábáhtus teemah láá mulsâšum ei. kovetaiđuu, tihtâkišto, muusikjuávhust čuojâttem, ráiđukove, uánihisfiilmâ, roolâpihtâsij, sämimááccuh- já tyejičáitálduvâi sehe juáigus- já muusikpargopáájái kooskâ.

Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst lii lamaš tääppin valjiđ säminuorâi ovdâsteijeid riijkâvijđosâš taaiđâtábáhtusân. Uđâsmâm Nuori Kulttuuri tábáhtus uárnejuvvoo jyehi nubbe ive maaŋgâtaiđâlâš festivaalin já tábáhtusâi kooskâst maaŋgâpáihálâš nettitábáhtussân. Riijkâvijđosâš tábáhtus fáálá säminuoráid máhđulâšvuođâ oovdânpyehtiđ jieijâs čeppivuođâ vala vijđásub aalmugân já toin naalijn ovdediđ táiđuidis.

Taaiđâtábáhtusâst láá kuhes ärbivyevih

Säminuorâi taaiđâtábáhtusâst láá kuhes ärbivyevih, tastko tot lii uárnejum 1970-lovo algâiivij rääjist. Sämitigge lii ornim tábáhtus ive 1998 rääjist. Kuhes ärbivyevih kunnijâttojeh ain, ko tábáhtusah uárnejuvvojeh. Taaiđâtábáhtus nettisijđoid láá čoggum koveh já tiäđuh taaiđâtábáhtusâin ive 1994 rääjist. Taaiđâtábáhtus lii macâttum sämmilij päikkikuávlust jottee tábáhtussân, mast kuávdááh, moh tuáimih Sämitige vyelni, máhđulisteh tábáhtus olášume já párnááh já nuorah rähtih kulttuurtábáhtus taaiđâlii siskáldâs.

Taaiđâtábáhtus orniimist västideh sämmilâš párnáikulttuurkuávdáš Mánnu, sämmilâš muusikkuávdáš já algâaalmugij elleekovekuávdáš Skábma oovtâstpargoost Saijoos palvâlemohtâduvváin. Merhâšittee roolist orniistâlmijn láá meid škoovlah sämikuávlu jyehi kieldâst, Sämitige nuorâirääđi, sämiseervih já sämikuávlu kieldah. Škoovlâi já taaiđâtábáhtuspargee koskâsâš oovtâstpargo lii lamaš kuávdášlâš roolâst, ko taaiđâtábáhtus lii uárnejum. Tábáhtus ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö.

Ohtâvuotâtiäđuh

Petra Biret Magga-Vars

Toimâstivrejeijee, Säämi párnáikulttuurkuávdáš

Minna Lehtola

Muusikkuávdáá vuávájeijee

Tarja Porsanger

Algâaalmugij elleekovekuávdáá vuávájeijee

Äigikyevdil

Säminuorâi taaiđâtábáhtus raporteh