Aalmugijkoskâsiih sopâmušah

Suomâ lii ratifisistám aalmuglâš- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (KP-sopâmuš) ive 1976. KP-sopâmuš lii uási Suomâ riehtivuáháduvâst, já lii vyeimist laavâ tääsist já návt riehtikäldee, mon kalga tállân heiviittiđ já mii lii čannee. KP-sopâmuš olášuttem kocá OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea. Sopâmuš mield meid ovtâskâsulmuuh pyehtih väidiđ olmoošvuoigâdvuotâkomitean KP-sopâmuš rikkomušâin.

Sopâmuš 1 artikkâl täähid puoh aalmugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ, mon vuáđuld toh merideh rijjâ poolitlii vuáháduumees já hárjutteh rijjâ jieijâs ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij tiilij ovdedem. Olmoošvuoigâdvuotâkomitea lii nonnim, ete sopâmuš 1 artikkâl kuáská meid algâaalmugáid.

KP-sopâmuš 27 artikkâl mield tain staatâin, main láá aalmugliih, oskoldâhliih teikâ kielâliih ucceeblovoh, tágáráid ucceeblovoid kullee ulmuin ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ oovtâst juávhu eres jesânijguin navdâšiđ jieijâs kulttuurist, tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ. Artikkâl tuurvâst sämmilij vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhoinis jieijâs kulttuurist.

Olmoošvuoigâdvuotâkomitea lii KP-sopâmuš 27 artikkâl tulkkum uásild keččâm, ete njuolgâdusâst uáivildum kieldim puáhtá leđe ovdâmerkkân taggaar eennâm teikâ luánduriggoduvâi kištottellee kevttim, mii iästá algâaalmugij iäláttâsâi miänástum kuávlust. OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea ive 1994 adelem almoskomment nr 23 (50) mield sopâmuš artikkâl 27 váátá sänihämistis peerusthánnáá meid positiivlijd sierânâstooimâid ucceeblohon kullee kulttuurvuoigâdvuođâi suoijâlmân. Almoskomment mield aneh, ete algâaalmugij kulttuurhäämi luávdá meid toi eennâmkiävtun vuáđuduvvee eellimvyevi já ärbivuáválijd iäláttâsâid tego miäcástem, kuálástem já puásuituálu. Kulttuur suojâlem váátá meid, ete ucceeblohosiärváduvâi ovdâsteijeeh uážžuh pehtilávt uásálistiđ sijjân vaikutteijee miärádâstohâmân.

Suomâ lii ratifisistám ekonomâláid, sosiaalláid já čuovviittâsláid vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (TSS-sopâmuš) ive 1976. Sopâmuš olášuttem kocá ekonomâlij, sosiaallij já čuovviittâslij vuoigâdvuođâi komitea. Suomâ lii ratifisistám sopâmuš valjimiävtulii pevdikirje ohtâgâsväidimijn ja tot poođij vuáimán 30.4.2014. Väidimijd pyehtih toohâđ ovtâskâsulmuuh teikâ ovtâskâsulmui juávhuh, moh eteh, ete koččâmušâst orroo sopâmušstaatâ lii luávkkám sii almossopâmušâst tubdâstum ekonomâlijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd vuoigâdvuođâid, (2 artikkâl). Väidimeh tahhojeh TSS-komitean (1 artikkâl).

Sopâmuš artikkâl 1 lii siämmáálágán ko KP-sopâmuš 1 artikkâl já täähid návt aalmugáid jiešmeridemvuoigâdvuođâ.

Sopâmuš artikkâl 15 täähid juáhážân vuoigâdvuođâ uásálistiđ kulttuurelimân, navdâšiđ ton hiäđuin sehe navdâšiđ syejeest, mii lii adelum sii tieđâlij, kirjálij teikâ taaiđâlij pyevtittâsâi immateriaaláid já materiaaláid hiäđoid.

Ive 1970 ratifisistum puohlágán näliolgoštem meddâlistmân kyeskee aalmugijkoskâsâš almossopâmuš (CERD) suoijâl ovtâskâs ulmuid etnisii algâpuátimân vuáđuduvvee olgooštmist. Sopâmuš olášuttem kocá näliolgoštemkomitea.

Sopâmuš 1 artikkâl kiäldá náálán, liškeiivnán, suhâ- teikâ etnisâš tuáváážân vuáđuduvvee olgoštem. Artikkâl mield näliolgooštmin ij koolgâ keččâđ tagarijd sierânâstooimâid, moi ulmen lii turvâstiđ tai juávhui já ovtâskâsulmui oovtviärdásijd vuoigâdvuođâid já máhđulâšvuođâid navdâšiđ já kevttiđ olmoošvuoigâdvuođâid já vuáđurijjâvuođâid. Sopâmuš 2 artikkâl mield staatah kalgeh riemmâđ toimáid näliolgoštem meddâlistmân já kieldiđ nälivajan kihtâlem (artikkâl 4).

Suomâ seervâi párnái vuoigâdvuođâi almossopâmušân ive 1991. Sopâmuš nuávdittem já párnái vuoigâdvuođâi olášum čuávu OA párnái vuoigâdvuođâi komitea. Sopâmuš kuáská vuálá 18-ihásáid. Suomâst párnái vuoigâdvuođâi olášume čuávu já oovded pärniäššiváldálâš.

Sopâmuš 30 artikkâl lii siämmáásiskáldâsâš ko KP-sopâmuš 27 artikkâl. Artikkâl mield algâaalmugân kullee párnáást ij uážu kieldiđ vuoigâdvuođâ navdâšiđ oovtâst juávhu eres jesânijguin jieijâs kulttuurist, tubdâstiđ já hárjuttiđ jieijâs oskolduv teikâ kevttiđ jieijâs kielâ. Sopâmuš 2 artikkâl kiäldá párnái olgoštem il. sii kielâ já suhâtuáváá vuáđuld.

Sopâmuš 17 artikkâl mield staatah kalgeh tähidiđ, ete párnááh finnejeh tiäđu maaŋgâin sierâ käldein. Staatah kalgeh ruokâsmittiđ tieđettemniävuid kiddiđ eromâš huámmášume algâaalmugpárnái kielâláid tárboid.

Sopâmuš 29 artikkâl mield párnái máttááttâs kalga vuáđuduđ il. olmoošvuoigâdvuođâi já vuáđurijjâvuođâi sehe Ovtâstum aalmugij vuáđukirje prinsiipij kunnijâttem oovdedmân já párnái vaanhimij, jieijâs čuovviittâslii identiteet, kielâ já áárvui kunnijâttem oovdedmân.

Almossopâmuš, mii kieđâvuš nisonij jyehilágán olgoštem meddâlistem ratifisistui Suomâst ive 1986. Sopâmuš olášuttem kocá komitea, mii kieđâvuš nisonij olgoštem meddâlistem. Sopâmuš ij ane sistees eromâšávt algâaalmugnisonáid kyeskee miärádâsâid, mutâ sopâmuš olášuttem koccee komitea lii avžuuttâsâinis kiddim eromâš huámmášume algâaalmugnisonij oovtviärdásáid máhđulâšvuođáid uásálistiđ ohtsâškodde-elimân já finniđ täsiárvusii palvâlem já kohtâlem.

Sopâmuš kiäldá nisonij olgoštem já kenigit ovdediđ nisonij täsiáárvu olášume.

Biologilii maaŋgâhámásâšvuotân kyeskee almossopâmuš poođij Suomâst vuáimán ive 1994. Sopâmuš olášuttem ij kose olmoošvuoigâdvuođâin spiekâstmáin sierânâs komitea. Sopâmuš olášuttem čuávvum já sopâmuš ovdedem várás staatah (uásipeleh), moh láá ratifisistám sopâmuš, tuálih kyevti ive kooskâi uásipeličuákkimijd. Sopâmuš olášuttem čuávvoo staatâi raportij peht. Suomâst sopâmuš olášuttoo luándusuojâlemlahâaasâtmist já staatârääđi tuhhiittem biodiversiteetstrategia já tom tuárjoo toimâohjelm vievâst. Sopâmuš olášuttem oovded sierâ čonâsjuávhui ovdâsteijei nk. biodiversiteetpargojuávkku sehe ton vuálásâš artikkâl 8(j)-äššitobdeepargojuávkku.

Suomâst sopâmuš algâaalmug- já páihálâš siärváduvâid kieđâvuššee artikkâleh kyeskih sämmiláid.

Sopâmuš artikkâl 8(j) kenigit Suomâ kunnijâttiđ, suojâliđ já paijeentoollâđ sämmilij biologilii maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já kilelis kiävtu tááhust merhâšittee tiäđu sehe ruokâsmittiđ taan tiäđu, innovaatioi já vuáháduvâi kiävtust finnejum hiäđui täsipiälásii jyehimân. Artikkâl 10(c) váátá, ete Suomâ suoijâl já movtijdit biologilij resursij ärbivuáválii kevttim ärbivuáválij kulttuurlij vuovij miäldásávt, moh heivejeh suojâlem já kilelis kiävtu vátámuššáid.

Nagoya pevdikirje geeniriggoduvâi finnimvuođâst já hiäđui vuoigâdvuođâlii jyehimist tuhhiittui ive 2010 biodiversiteetsopâmuš uásipeličuákkimist. Pevdikirje tievâsmit biodiversiteetsopâmuš artikkâl 17, mii kieđâvuš meid geeniriggoduvâi finnimvuođâ já hiäđui jyehim sehe artikkâl 8(J), mii kieđâvuš algâaalmugij já ärbivuáválii eellimvyevi omâsteijee páihálâšsiärvusij luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu. Suomâ vuáláčaalij pevdikirje ive 2011, pevdikirje poođij vuáimán 2014 já Suomâst poođij Nagoya pevdikirje uásipeeli ive 2016 geeniriggodâhlaavâ vuáimánpuáttim mield.

Nagoya pevdikirje lii tehálâš algâaalmugáid. Pevdikirje laiđiittâsuásist staatah miärkkojeh OA algâaalmugij vuoigâdvuođáid kyeskee julgáštus. Pevdikirje artikkâleh 5, 6 7, 11 já 12 kieđâvušeh eromâšávt algâaalmugij vuoigâdvuođâid. Pevdikirje mield algâaalmugij omâstem geeniriggoduvváid lohtâseijee ärbivuáválii tiäđu puáhtá kevttiđ tuše algâaalmug munemietâmâš teikâ tuhhiittem vuáđuld já tast finnejum hiäđuid kalga jyehiđ vuoigâlávt.

Suomâ ratifisistij ILO almossopâmuš nr 111 ive 1970 (SopS 63/1970). Sopâmuš lii tuhhiittum ive 1958. Sopâmuš kieđâvuš olgoštem kieldim pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst. Sopâmuš kiäldá om. etnisii tuáváážân vuáđuduvvee olgoštem pargomarkkânijn já áámmát hárjuttem ohtâvuođâst (1 artikkâl). Sopâmuš artikkâl 5 mield sierânâs suojâlem- já išedemtooimâid, moid kalga riemmâđ ILO sopâmušâi teikâ avžuuttâsâi keežild, ij koolgâ anneeđ olgooštmin. Lasseen siämmáá artikkâlist eromâšávt meriduvvoo, ete tagareh sierânâstooimah iä lah olgoštem, moh láá tárbuliih tagarij ulmui táárbui tuurvâstmân, kiäh tarbâšeh eromâš iše teikâ torjuu ovdâmerkkân sii kulttuurlii sajattuv vuáđuld.

Suomâ EU servâmsopâmuš lasepevdikirje nr 3 kieđâvuš sämmilij vuoigâdvuođâid. Pevdikirje lii uási EU vuáđusopâmušâst ađai nk. Lissabon sopâmušâst. Pevdikirje tuubdâst, ete Suomâst, Taažâst já Ruotâst láá aalmuglii já aalmugijkoskâsii rievti vuáđuld kenigâsvuođah já čoonnâsmeh sämmilij kuáttá. Sopâmušuásipeleh meid vääldih huámmášumán, ete Suomâ, Taažâ já Ruotâ láá čonâdâttâm sämmilij iäláttâsâi, kielâ, kulttuur já eellimvyevi siäilutmân já oovdedmân já keččih, ete ärbivuáválâš sämikulttuur já sämmilâšiäláttâsah láá sorjoliih luánduiäláttâsâin, tego puásuituálust, sämmilij ärbivuáválijn eellimkuávluin. Lasepevdikirje 1 mield tom estihánnáá, mii EY vuáđudemsopâmušâst meriduvvoo, sämmiláid uážžu mieđettiđ priivaatvuoigâdvuođâid puásuituálu háárjutmân ärbivuáválijn sämmilâškuávluin. Sopâmuš artikkâl 2 mield pevdikirje puáhtá vijđediđ kuoskâđ eres-uv ärbivuáváláid sämmilâšiäláttâssáid lohtâseijee sämmilij priivaatvuoigâdvuođáid toi vuástásii ovdedem huámmášumán väldim várás.

Euroop rääđi olmoošvuoigâdvuotâsopâmuš tuhhiittui ive 1950 já tot poođij vuáimán ive 1953.  Sopâmuš lii tievâsmittum já rievdâdum lasepevdikirjijguin. Sopâmuš kuáská Euroop rääđi jeessânstaatáid. Euroop rááđán kuleh 47 staatâd, main 28 Euroop union jeessânstaatâd. Euroop rääđi lii poolitlâš já olmoošvuoigâdvuotâornijdume.

Sopâmušân servâm staatah čonâdâteh tähidiđ jyehi olmožân, kote kulá ton laavâkevttimvääldi olán, sopâmušâst torvejum vuoigâdvuođâid já rijjâvuođâid. Olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâst torvejum vuoigâdvuođah kuleh tastoo puohháid, meid olgoeennâmláid peerusthánnáá ovdâmerkkân tast, et láá-uv sij monnii eres Euroop rääđi jeessânstaatâ aalmugjesâneh. Sopâmuš olášume kocá Euroop rääđi olmoošvuoigâdvuotâtuámustovli, mii čuávdá ohtâgâsväidimijd.

Sopâmuš 8 artikkâl mield juáhháást lii vuoigâdvuotâ priivaat- já peerâeellim suáján. Sopâmuš 14 artikkâl mield kieldih olgoštem. Euroop olmoošvuoigâdvuotâtuámustovli lii tulkkum sopâmuš 14 artikkâl. Thlimmenos-tábáhtusâst ive 2000 tuámustovli lii čuávdám, ete staatah luávkkájeh 14 artikkâl miäldásii vuoigâdvuođâ, mon mield olmooš uážžu leđe šodâhánnáá olgoštuđ olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâst torvejum vuoigâdvuođâi naavdâšmist, talle ko staatah kohtâleh siämmáálágán tiileest orroo ulmuid eresnáál objektiivlâš já kuáhtulâš vuáđđusttáá. Vuoigâdvuođâ, mon mield olmooš uážžu leđe šodâhánnáá olgoštuđ olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâst torvejum vuoigâdvuođâi naavdâšmist, luávkkájeh meid, ko staatah objektiivlâš já kuáhtulâš vuáđđusttáá piettâleh kohtâlmist sierânáál ulmuid, kiäh láá merhâšitteht sierâlágán tiileest.

Aalmuglij ucceeblovoi suoijâlmân kyeskee almossopâmuš ratifisistui Suomâst ive 1998. Sopâmuš olášuttem čuávu raavâadeleijee komitea, mii šadda äššitobdein. Komitea addel avžuuttâsâid sopâmuš olášuttem várás ministerrááđán. Ministerrääđi addel komitea avžuuttâsâi vuáđuld avžuuttâsâid jeessânstaatáid sopâmuš olášuttem várás. Sopâmuš kieđâvuš aalmuglij ucceeblovoi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid. Sämmiliih lohhojeh aalmuglâš ucceeblohhoon sopâmuš ooleest tego ovdâmerkkân romaneh já suomâruátáliih-uv.

Sopâmuš viiđâd artikkâlist sopâmušpeleh čonâdâteh ovdediđ tiilijd, moh láá tárbuliih, vâi aalmuglii ucceeblohon kullee ulmuuh pyehtih paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kulttuur sehe siäiluttiđ identiteetis čielgâ vuáđutahheid: sii oskolduv, kielâ, ärbivyevi já kulttuuräärbi. Artikkâl meid váátá staatâid suojâliđ aalmuglijd ucceeblovoid illámielâlii suddâlutmist. Artikkâl 6 váátá, ete staatâ riämá toimáid tagarij ulmui suoijâlmân, kiäh pyehtih šoddâđ olgoštem teikâ vajemielâlâšvuođâ čuosâttâhhân il. etnisii tuáváá já kielâ vuáđuld. Sopâmuš artikkâl 10 täähid sämmiláid vuoigâdvuođâ kevttiđ sämikielâ priivaatlávt já almolávt, njálmálávt já kirjálávt sehe oppâđ jieijâs kielâ (artikkâl 14). Aalmuglâš ucceeblohon kullee ulmust lii meid vuoigâdvuotâ kevttiđ suu jiejâskielâlijd noomâid (11 artikkâl). Staatah kalgeh meid riemmâđ toimáid máttááttâs já tutkâmuš syergist jieijâs aalmuglij ucceeblovoi kulttuurân, historján, kielân já oskoldâhân kyeskee tiäđu kattim várás.

Raavâadeleijee komitea lii almostittâm kulmâ teemaatlâš almoskomment sopâmušstaatâi merikoskâsâšraportij já komitea aiccâmij vuáđuld. Almoskommenteh láá uáivildum raavân raamialmossopâmuš olášutmân.

Almoskomment 1: škovlim

Almoskomment 2: uásálistem

Almoskomment 3: kielâliih vuoigâdvuođah

Kuávluláid já ucceeblovokieláid kyeskee Eurooplâš vuáđukirje poođij vuáimán Suomâst ive 1998. Sopâmuš ulmen lii suojâliđ uccâ kielâid, moh láá lappuumin já maid sopâmušstaatâi aalmugjesâneh ärbivuáválávt kevttih staatâinis. Vuáđukirje ij návt kuoskâ ovdâmerkkân enâmânvärrejeijei kieláid. Sopâmuš olášuttem čuávu äššitobdeekomitea, mii addel avžuuttâsâidis Euroop rääđi ministerkomitean. Komitea addel avžuuttâsâid jeessânstaatáid sopâmuš olášutmân.

Sopâmuš artikkâlist 7 staatah čonâdâteh lääččiđ tiilijd, moh taheh máhđulâžžân ucceeblovokielâ siäilum já čonâdâteh meddâlistiđ raijiittâsâid, moh estih ucceeblovokielâid miänástuđ. Kuávlulijd kieláid teikâ ucceeblovokieláid kyeskee eromâštooimah iä onnuu vijđásubbooht kevttum kielâid sárnoo aalmug olgooštmin, jis tai tooimâi ulmen lii ovdediđ täsiáárvu tom kielâ kevttei já eres aalmug kooskâst teikâ ääšimiäldásávt väldiđ huámmášumán tai kielâi sierânâssajattuv. Artikkâl váátá, ete staatah huolâtteh tast, ete jo orroo teikâ uđđâ haaldâtliih rääjih iä toovâ estuu ucceeblovokielâ oovdedmân.

Artikkâl 8 váátá, ete ucceeblovokielâláid lii finnimnáál jieijâskielâlâš škovlim ovdâ-, vuáđu-, nube tääsi já ollâškovlâmáttááttâsâst sehe visásmittiđ kuávlulij kielâi teikâ ucceeblovokielâi tuáváást orroo historjá já kulttuur máttááttâs.

Artikkâlij 9 já 10 mield ucceeblovokielâ kalga pyehtiđ kevttiđ riehti-, haldâttâh- já virgeomâhâšášástâlmist. Staatah kalgeh meid visásmittiđ, ete staatâst láá ucceeblovokielâliih juávkkuviestâdemniävuh (artikkâl 11).

Eurooplâš enâdâhalmossopâmuš poođij Suomâst vuáimán ive 2006. Sopâmuš enâmustáá uáinojeijee vaikuttâs lii lamaš Euroop rääđi enâdâhpalhâšume mieđettem. Sopâmuš olášuttem koceh äššitobdeekomitea já ministerkomitea. Suomâst sopâmuš lii olášuttum il. luándusuojâlemlaavâst. Enâdâhalmossopâmuš 5 artikkâlist jieškote-uv sopâmušpeeli čonâdât il. tubdâstiđ lahâaasâtmistis, ete enâduvah láá ulmui pirrâs merhâšittee uási já ohtâsâš kulttuur- já luánduäärbi maaŋgâhámásâšvuođâ olgospyehtim já identiteet vuáđu, lääččiđ já olášuttiđ sierânâstooimâi vievâst enâduvsuoijâlmân, -tiipšon já -vuáváámân čyeccee enâdâhpolitiik sehe siskálmittiđ enâdâhuáinuid kuávlu- já kaavpugvuávámpolitiikân sehe kulttuur-, pirâs-, eennâmtuálu-, sosiaal- já ekonomiapolitiikân já eres toimâohjelmáid. Sopâmušuásipeleh pyehtih väldiđ kiävtun monâttâlmijd, moi mield aalmug, páihálâš- já kuávluvirgeomâhááh já eres äššiomâhááh pyehtih uásálistiđ taan enâdâhpolitiik miäruštâlmân já olášutmân. Artikkâlist 9 sopâmušuásipeleh movtijditeh staatâi raajijd rastaldittee páihálâš- já kuávluoovtâstpargo já táárbu mield valmâštâleh já olášuteh ohtsijd enâdâhohjelmijd.

Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš lii puáttám Suomâst vuáimán ive 2007. Kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuš ulmen lii suojâliđ já ovdediđ kulttuurij maaŋgâhámásâšvuođâ (1 artikkâl). Sopâmuš mield kulttuurolgospyehtimij maaŋgâhámásâšvuođâ suojâlem já ovdedem váátá puoh kulttuurij, meid ucceeblohon kullee ulmui já algâaalmugij kulttuurij oovtviärdásâšvuođâ já kunnijâttem tubdâstem (2 artikkâl). Sopâmušuásipeleh kalgeh riemmâđ toimáid kulttuurolgospyehtimij suoijâlmân já turviimân (6 artikkâl). Suojâlemsopâmuš miäruštâl, ete kulttuurolgospyehtimeh láá ovtâskâsulmui, juávhui já siärváduvâi kreatiivlâšvuođâ puáđusin šoddâm olgospyehtimeh, main lii kulttuurlâš siskáldâs (4 artikkâl).

Sämikulttuurist ärbivuáváliih kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh juoigâm, sämityeje, sämitaiđuu, mainâstemäärbi já oskomušâid, kirjálâšvuođâ, sämikielâlijd päikkinoomâid sehe sämmilii huksimäärbi (el. kuáđih, lavŋekuáđih, ereslágán ääitih). Lasseen sieidijd uhredem, mii kulá sämmilii toovlášoskoldâhân, lii kulttuurolgospyehtim. Uđđâsumoseh kulttuurolgospyehtimeh uáivildeh modern sämimuusik, teatter já elleekovetaiđuu.

Immateriaallii kulttuuräärbi suojâlemsopâmuš poođij Suomâst vuáimán ive 2013. Sopâmuš olášutmist västid máttááttâs- já kulttuurministeriö. Sopâmuš olášuttem kocá haldâttâsâi koskâsâš immateriaallii kulttuuräärbi suojâlemkomitea. Sopâmuš tuubdâst ete algâaalmugijn lii tehálâš rooli immateriaallii kulttuuräärbi pyevtitmist, suoijâlmist, paijeentolâmist já uđđâsisträhtimist já návt meid kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuođâ já olmoošlii kreatiivlâšvuođâ oovdedmist. Sopâmuš ulmen lii suojâliđ immateriaallii kulttuuräärbi já visásmittiđ äššiomâhái siärváduvâi, juávhui já ovtâskâsulmui kulttuuräärbi kunnijâttem (artikkâl 1). Immateriaallâš kulttuurärbi uáivild sopâmuš 2 artikkâl mield il. vuáháduvâid, kuvviimijd, olgospyehtimijd, tiäđu, tááiđuid – sehe tooid kullee piergâsijd, tiiŋgâid, artefaktijd já kulttuurlijd tiilijd – maid siärváduvah, juávhuh já motomijn tábáhtusâin ovtâskâsulmuuh tubdâsteh sii kulttuuräärbi uássin. Taam immateriaallii kulttuuräärbi, mii sirdâšuvá suhâpuolvâst nuubán, siärváduvah já juávhuh rähtih ain uđđâsist koskâvuođâst jieijâs pirrâsân, vuáruvaikuttâsâst luánduin já jieijâs historjáin, já tot puáhtá sijjân tobdo identiteetist já jotkuuvâšvuođâst, já návt oovded kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuođâ já olmoošlii kreatiivlâšvuođâ kunnijâttem.

Immateriaallii kulttuuräärbi pirrâdâhân kuleh il:

(a) njálmálâš ärbi já olgospyehtim, mieldi luhâmáin kielâ immateriaallii kulttuuräärbi niävvun;

(b) oovdânpyehtee taiđuuh;

(c) sosiaalliih vuáháduvah, rituaaleh já juhletilálâšvuođah;

(d) luándun já maailmubâlâšvuotân lohtâseijee tiätu já vuáháduvah;

(e) ärbivuáváliih kietâtyejitááiđuh.

Sopâmuš uásipeleh kalgeh riemmâđ tárbulijd toimáid immateriaallii kulttuuräärbi suoijâlmân jieijâs kuávlust já tubdâđ já miäruštâllâđ jieijâs kuávlust tiättojeijee immateriaallii kulttuuräärbi jieškote-uv elementijd oovtâstpargoost čonâsjuávhuiguin (11 artikkâl). Uásipeleh kalgeh meid rähtiđ luvâttâlmijd immateriaallii kulttuuräärbist, mii tiättoo staatâ kuávlust  (12 artikkâl).

Ive 1948 tuhhiittum OA olmoošvuoigâdvuođâi almosmaailmlâš julgáštus lii aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuođâi vuáđu. Puoh maailm staatah láá keevâtlávt tuhhiittâm tom. Veikâ julgáštus ij lekken staatâsopâmuš, tast lii riävtálâš kenigitteevuotâ, ko ton vuáđuld láá ovdedum aalmugijkoskâsiih sopâmušah olmoošvuoigâdvuođâi pyereedmân. Julgáštus ij kieđâvuš sierâ algâaalmugij já ucceeblovoi vuoigâdvuođâid, mutâ täähid puoh aalmugjuávhoid siämmáid vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid sehe täsiárvusijd máhđulâšvuođâid eelliđ jieijâs kulttuur miäldásávt olgoštemttáá já mielâväldittáá.

OA almosčuákkim tuhhiittij ive 2007 kuhháá valmâštâllum julgáštus algâaalmugij vuoigâdvuođâin. Suomâ tuhhiittij julgáštus väridâsâittáá. Julgáštus čuákkee elementijd vyeimist orroo aalmugijkoskâsijn sopâmušâin. Julgáštus olášuttem čuávu já oovded algâaalmugraportistee, kote tuáimá OA olmoošvuoigâdvuotârääđi vuálásâžžân. Raportistee addel almos avžuuttâsâid algâaalmugij vuoigâdvuođâi oovdedmân sehe seelvât algâaalmugij vuoigâdvuođâi olášume jieškote-uv staatâ kuávlust. Julgáštus olášuttem čuávvoo meid algâaalmugij pisovâš foorum ihásijn čuákkimijn.

Julgáštus tehálumoseh artikkâleh kyeskih algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotân, vuoigâdvuotân jieijâs kielân já kulttuurân, staatâi ovdâsvástádâsân algâaalmugkulttuurij turviimist já algâaalmugij vuoigâdvuotân luánduriggoduvváid. Julgáštus kiäldá meid puohlágánijd algâaalmugij suddâluttemviggâmušâid.

Algâaalmugjulgáštus lii valdum muádi staatâ lahâaasâtmân, mutâ iänááš uássin staatah láá annaam julgáštus tuše mooraallávt kenigitten. OA algâaalmugraportistee professor James Anaya lii árvuštâllâm jieijâs raportist OA almosčuákkimân algâaalmugjulgáštus olášuttem já merhâšume. OA almosčuákkim miärádâsâin láá lavâliih kenigâsvuođah. Anaya mield julgáštus čáittá maailmvijđosii ohtsâšibárdâs algâaalmugvuoigâdvuođâi siskáldâsâst ja kenigâsvuođâ ovdediđ olmoošvuoigâdvuođâid OA sopâmušâi miäldásávt. Motomeh julgáštus uásisyergih tego olgooštmettumvuotâ, kulttuur kuoskâmettumvuotâ, omâdâh já jiešmeridemvuoigâdvuotâ láá šoddâmin uássin aalmugijkoskâsâš táválii vuoigâdvuođâ noormâst. Julgáštus meid vuáđuduvá maŋgáid staatâi ratifisistem olmoošvuoigâdvuotâsopâmuššáid, moh láá staatâid lavâlávt kenigitteeh.

Julgáštus laiđiittâsuásist eromâšávt pahuduvvoo, ete algâaalmugeh láá kuáhtám historjá ääigi epivuoigâlâšvuođâ, mii lii iästám sii turviimist já oovdedmist jieijâs kulttuur já hiäjusmittám sii vuoigâdvuođâid. Anaya meid tiäddut, ete algâaalmugjulgáštus čuákkee taid olmoošvuoigâdvuođâid, moh algâaalmugijn liččii kolgâm leđe uássin olmooškode. Algâaalmugjulgáštus tárguttâssân lii tivvoođ taid historjálijd puástuvuođâid.

Aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâi tulkkuumist já heiviitmist västideijee olmoošvuoigâdvuotâorgaaneh láá távjá kiddim čuávdusijnis huámmášume julgáštus kenigâsvuođáid. Algâaalmugjulgáštus kenigâsvuođáid čujotteh eromâšávt aašijn, moh kyeskih olgooštmettumvuotân, kulttuurlii kuoskâmettumvuotân já jiešmeridemvuoigâdvuotân. Algâaalmugjulgáštusâst lii merhâšittee normatiivlâš árvu ton ollâ lavâlâšvuotâtääsi tiet, tastko OA almosčuákkim merhâšittee eenâbloho tuhhiittij julgáštus já algâaalmugsiärvádâh tuárju julgáštus.

Rio de Janeirost ive 2012 toollum kilelis ovdánem konferens tuhhiittij loppâjulgáštus ”The Future We Want”. Čuákkim lii ive 1992 toollum kilelis ovdánem konferens čuávvumčuákkim. Ive 1992 čuákkim lâi uáli merhâšittee, ko talle tuhhiittui il. biodiversiteetsopâmuš, šoŋŋâdâhsuojâlemsopâmuš sehe kilelis ovdánem mittomeerijd (Agenda 21). Suomâst kilelis ovdánem lii ovdedum il. aalmuglijn kilelis ovdánem strategiain já ohtsâškoddečoonnâsmijn.

Rio +20 -čuákkim loppâäššikirje kieđâvuš eromâšávt ruánáá ekonomia, kievhisvuođâ kepidem já kilelis ovdánem prinsiipijd. Meid algâaalmugij vuoigâdvuođah láá oovdânpuohtum julgáštusâst. Rio julgáštus tiäddut, ete kilelis ovdánem olášuttem váátá algâaalmugij aktiivlii já vaigutteijee uásálistem kilelis ovdánem oovdedmân puoh taasijn. Rio julgáštus meid tuubdâst OA algâaalmugjulgáštus merhâšume já tom, ete julgáštus kalga väldiđ huámmášumán kilelis ovdánem strategiai olášutmist. Rio julgáštus váátá, ete staatah tuárjuh algâaalmugij identiteet, kulttuur, kulttuuräärbi, ärbivuáválii tiäđu já taavijd. Julgáštus tiäddut táárbu tuárjuđ algâaalmugij kilelis ovdánem miäldásijd iäláttâsâid.

Unesco almosčuákkim tuhhiittem julgáštus lii lááččám vuáđu immateriaallii kulttuuräärbi já kulttuurolgospyehtimij suojâlemsopâmuššáid. Julgáštus artikkâlist 4 pahuduvvoo, ete kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuođâ piäluštem lii eettisávt velttidmettum já iäruthánnáá uási olmoošáárvu kunnijâtmist. Toos kulá čonâdâttâm olmoošvuoigâdvuođáid já vuáđurijjâvuođáid, eromâšávt vuoigâdvuođáid, moh kuleh ucceeblovoi já algâaalmugij ulmuid. Julgáštus olášuttemvuávám saajeest 14 Unesco jeessânstaatah čonâdâteh riemmâđ toimáid eromâšávt algâaalmugij ärbivuáválii tiäđu kunnijâtmân já siäilutmân, ton áárvu tuubdâstmân eromâšávt pirâssuoijâlmist já luánduriggoduvâi haaldâšmist, sehe tááláá tiettuu já páihálii tiäđu ävkkin anemist nuuvt, ete toh tievâsmiteh nubijdis.

Aalmugijkoskâsii pargoseervi ILO sopâmuš nr 169 algâaalmugij já hiäimuaalmugij vuoigâdvuođâin lii tuhhiittum ive 1989. Sopâmuš láá ratifisistám tave-enâmijn Taažâ já Tanska. Sopâmuš ratifisistem lii lamaš Suomâ olmoošvuoigâdvuotâpooliitlâš mittomeerrin kuhháá. Sopâmuš ratifisistem valdui vuossâmuu tove mittomeerrin uáiviminister Jyrki Katais haldâttâsohjelmân. Sopâmuš tehálumoseh artikkâleh 14 já 15 kieđâvušeh algâaalmugij vuoigâdvuođâ enâmân, čáácán já luánduriggoduvváid.

Suomâst riehtiministeriö lii selvâttâm ive 2012 sopâmuš ratifisistemiästui meddâlistem vuolgâtmáin ääšist ciälkkámušpivdem ministeriöid já sämitiigán. Sämitigge pahudij ciälkkámušâstis, ete Suomâst láá šiev hináh ratifisistiđ sopâmuš já huáputtij ratifisistemproosees algâttem. Sämitigge meid pahudij, ete eennâm- já čäcivuoigâdvuođah kyeskih sämmilij päikkikuávlun já staatâ haldâšem eennâm- já čäcikuávloid. Sopâmuš ratifisistem ij lah kuittâg vala ovdánâm.

Aalmugijkoskâsâš äššitobdeepargojuávkku adelij jieijâs iävtuttâs tave-eennâmlâš sämisopâmuššân ive 2005. Staatâsopâmušráđádâlmeh Suomâ, Taažâ já Ruotâ staatâiguin sopâmuš loopân hammim já tuhhiittem várás algâttuvvojii ive 2011 já toh kiergâttuvvojii čohčuv 2016. Sopâmuš parafistui uđđâivemáánust 2017, mutâ tot ij ratifisistum.

Sopâmuš mield Sämitigeh kalgeh tuhhiittiđ sopâmuš ovdil haldâttâsâi vuáláčäällim. Säämi parlamentaarlâš rääđi lii kesimáánust 2018 toimâttâm Sämitiigij ohtsii iävtuttâs aašijn, moi uásild ráđádâlmijd kolgâččii algâttiđ uđđâsist. Sopâmuš tulkkuumân kyeskee äššikirjeest lii savâstâllum, mutâ ohtsâšibárdâs ij lah vala šoddâm.

Sopâmuš ulmen lii oohtânheiviittiđ sämmiláid kyeskee lahâasâttem, lääččiđ hinnáid sämikielâ, kulttuur já sämmilâšiäláttâsâi ovdánem várás tienuuvt, ete staatârääjih estih sämmilij oovtâstpargo nuuvt uccáá ko máhđulâš. Sopâmuš čuákkee tehálijd kenigâsvuođâid eres aalmugijkoskâsijn sopâmušâin já julgáštusâin tego ILO 169-sopâmušâst já algâaalmugjulgáštusâst.

Suomâ Sämitiggeest láá kulmâ ovdâsteijee staatârääđi nomâttem ráđádâllâmairâskoddeest. Sämitiigij ovdâsteijein lii sárnumvuoigâdvuotâ sopâmušráđádâlmijn sehe vuoigâdvuotâ kyeđđiđ uáivilis pevdikiirján. Sämitiigij já Ruošâ sämmilij oovtâstpargo-orgaan Säämi parlamentaarlâš rääđi (SPR) lii sooppâm, ete sämmiliih ráđádâleh ohtân aalmugin ráđádâlmijn já ete sämmilij ohtsiih uáivileh suáppojeh SPR:st.

WIPO ađai maailm jiegâlii omâduv ornijdume (eng. World Intellectual Property Organisation) lii Ovtâstum aalmugij eromâšornijdume. Suomâ staatâ lii WIPO jeessân. WIPO válduášálâš pargon lii ovdediđ tagarij tooimâi ovdedem, moi tárguttâs lii älkkeedittiđ jiegâlii omâduv pehtilis suojâlem ubâ maailmist já oovtnálásittiđ aalmuglii lahâasâttem taan syergist; ruokâsmittiđ tagarij aalmugijkoskâsij sopâmušâi rähtim, moh uáivildeh jiegâlii omâduv suojâlem ovdedem já huolâttiđ jiegâlii omâduv aalmugijkoskâsâš suojâlem älkkeeditmist sehe táárbu mield registeristmist taan syergist sehe registeristmân kyeskee tiäđui almostitmist.

SPR lii tárkkojeijen WIPO Intergovernmental Committee on Intellectual Property and Genetic Resources, Traditional knowledge and folklore (IGC) –komiteast ađai staatâi koskâsii komiteast jiegâlii omâduvâst, geeniriggoduvâin, ärbivuáválii tiäđust já aalmugärbivyevist. Komitea pargon lii valmâštâllâđ sopâmušteevstâ aalmugijkoskâsii instrument teikâ instrumentij finniimân geeniriggoduvâi, ärbivuáválii tiäđu já aalmugärbivyevi suojâlem várás. Lavâlii instrument valmâštâllâm lii pištám kuhháá, ige sopâmušhammiittâs lavâlii/lavâlij instrumentij rähtimân lah vala kiergâttum.